[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

lõmpsima `lõmpsima, (ta) lõm(p)sib Muh spor L(lõmbsib Mar) KPõ, IPõ MMg KLõ Puh, `lõmpsib Lüg/-maie/ Jõh IisR; lõḿpsima, lõḿpsib Lai Puh; `lömpsima, lömpsib Kaa Pha Rei; `lõmpsma (-ḿ-) Tõs Khn Saa Kod KJn Trv TLä([ma] lõmbsi) Võn Kan Urv Rõu, -me Hls Krk Hel, -mõ Krl, (ma) lõm(p)si(n)
1. ahnelt (vedelat) sööma, larpima `lõmpsi `kiirest kõht täis Lüg; `Jälle [mullikas] `lätsutab midagi, tea mis ta on `jälle `endale suhu `lõmpsind IisR; Akkas ikka nönda pitka keelega lömpsima Kaa; `voata, kuidas ta lõmsib `ahnest täis `perse Muh; ega sol nii tiios (ruttu) põle, et sa sedasi lõmsid Mar; seäd `lõḿpsvad, kõhud na tüh́ad Tõs; apu piim on väga ää levale `pääle `lõmpsi Saa; lähme nüid suppi `lõmpsima Juu; `luśkaga lõmsid `kärma, vai siäl närimiss one Kod; mis sa nii kaua sööd, lõḿpsi ruttu ja akkame minema Lai; ta elab vee varal, `süia põle, lõmsib vett Plt; si̬i̬ lõḿps üte livvast ja teise livvast Krk; Kül sa lõmpsit jäĺedaśt Võn; t́siga lõḿps, võtt ku üt́s laṕin Kan; ärä lõmpsi nii `ahnõlõ, `aigu küländ Krl; Põrsakõnõ `lõmpsõ uuma anumakõsõ ilusalõ tühäss Rõu Vrd lampsima, lõmpsutama, lõmpsõlõma
2. lorama, lõõpima Ära mene `lõmpsima, kui `teistel tõsine jutt käsil IisR; Pole see nii olnd üht, sa muidu lömpsid oma suuga Pha; Mis sa lõmpsid teise inimese kallal Han; poiss, see lõmpsib `vasta nii paelu ku tahab Aud; poisid tuĺlid `õhtu mede värati taha `lõmpsma, õisasid nõnda rumalasti Saa; `Lõmpsis lastel suud-silmad lora täis, jäid `uskuma Jür; mina lõmsin ikke `kuerusi `vasta MMg; temal seda `õiged juttu ei olegi, muutku aga lõmsib Lai; Jäeme seal tüdrikutega juttu aeama, `lõmpsisime niisama SJn; akkass `lõmpsme, `albu sõnu `ütlem Krk; Mes sä `onte lõmpsit inimestega, sa nigu peni ammastega `küllen Nõo; aea pääle oma rumalit jutte, mugu lõmps enne Kam; Niä˽`lõmpśva˽muka ütteluku, `tahtva˽minnu `tu̬u̬ga töǵädä Urv
Vrd lõmpima
3. lonkama `lõmpsib `kiirest `käiä, jalg omal `aige Lüg Vrd klõmpsima
4. (võbelevast leegist) Lamp `lõmpsib kole `ullust, seda vaja `säädäda Jõh
Vrd lompsima