[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

lõim1 lõim g lõime Muh Lä Saa Hag JMd Tür VMr VJg Trm Plt KJn Trv Hls Krk Ote Rõn San Kan, `lõime Lüg Jõh Mar Jür HJn Amb Koe Rak Iis, lõimõ spor V(n lõiḿ), lõeme Muh Tor Hag Juu Trm Kod Pal Trv TLä Lut, lõõme Rõu Plv, lõõmõ Rõu(-ḿ-) Lei Lut/n lõ̭im/; loim g `loime Kuu Hlj; lõime g `lõime Pöi Var Ris Kei KuuK Amb JJn; lõeme HMd Kos VMr, g `lõime Tõs(`lõe-) Amb; löime g `löime (löime) Sa Hi Ris; n, g `lõime Hlj Lüg, `loime VNg Vai
1. kanga pikilõng kui jumal `loimed `andab, küll küläst kued `korjab Kuu; `mustri tekkid `tahvad `lõime voli, `muidu jääb kude nägima Lüg; Ise `ketrab, ise `keerab, omad koed, omad `lõimed Jõh; `tutkamed, `kanga `loime `otsad Vai; nee Sörve kuued, nee `tehti linuste löimetega Ans; löime vihil sai `tehtud `vörked `sisse Khk; viimati akas poest `löimid `saama, siis `tehti poe löimetega `riided Pha; Ega `riidel oli oma lõime ja ega `lõimel oma jämmus Pöi; lõim luvasse üles, koe kojotse `sisse Muh; See kölba mette kudesse äga löimesse (mitte kuhugi) Emm; Suure völla rattal on puust `ambad `külges, nendest `laste löimet järele Rei; lolli kuduja viga, kui kibasse jäeb, lõim jäb lõdvale Vig; Keedeti linaseemendest eli, `võeti seda `pintsliga ja lihiti lõimed ää, siis olid libedad Han; `lõime `kääres lõi valu kuppes Saa; nendel (seelikutel) on kodukedratud löime ka Ris; siis me panime linna `valged `lõimed ja linased koed sies Kei; koelõng piab laum olema, lõeme keerd keerum Hag; mul tuli `kanga `lõime `puudu Juu; toon `lõimed kõik su kätte kehrata HJn; Lõime läeb `käärimisega segamini ja siis põle sest lugu, et üks lõng on keerum kedratud ja teine laum Amb; `lõimed tulevad `lahti leigata, et saab `ümber varva siduda ja `sõĺmida JJn; lõeme sai `kasta jah, ei kuivalt ei saand lõemet kedrada VMr; lõim õli linane ja kude õli villane Trm; tämä‿o ise kude ja ise lõim - - kõneleb `kaste pite (on valelik) Kod; kui lau lõime teed, siis kududa ei saa, lõngad purud kõik Plt; aa lõim kehade `pääle Trv; `oĺli villatse kleedi, lõeme `pääle `koetu Ran; si̬i̬ lõim ei ole asi, ei tiiä, kas si̬i̬ kangass kinnätäp kodada Nõo; uńdrigu ja jaki rõivass oĺl oma `koetu, poodi lõim üless `veetü ja oma villane `sisse `koetu Ote; linatse lõimege kangass San; villadset ka iks `koeti kruudilisi lõime `sisse Kan; ma mõsõ õigõ `mõsku ja väŕvi na˽lõimõ ärʔ Urv; Lina kedrati kõ̭iḱ inämbüsi lõõḿõs Rõu; tedä saa `lõimi ja kudõihe (igale poole) Plv; `joudo sullõ, `lõimi kudõhist (tervitus kangakäärijale) Se
2. vits, niin Saŕa alumadsõ veere poolõʔ t́susati puraskiga˽laheʔ, säält t́susati üt́s lõõmõ ots sisest pu̬u̬lt `välläpoolõ; Põh́alõ pandas kat́s lõõḿõ `vitsa kõrvutsikku Rõu; viisu lõim Vas
3. puusüü `pehme puu suure lõimege, `aaste kasuse om `äste laia Krk Vrd loim2, loom5

lõim2 lõim Kam Rõn San, g lõime Hel Ote, lõimõ Kan(n -ḿ) Har Vas Se, lõõme Rõu haspel aame langa lõime `pääle üless Hel; ku `langa lõime `pääle aad ja ta ütest sarvest üle `kargab, siis om viŕp sehen Ote; `langa luvvass lõimõ pääl Kan; ko‿sa˽tu langa lõimõ pańniʔ, ma˽naka `langa `lu̬u̬madõ Har Vrd loim3, lõiv1

lõim3 lõim g lõeme Kod; pl lõemed MMg, `lõõmed Jõh
1. tallevill lõeme vill ei võta `värvi `piäle; tallekese lõim, lõemevill one pehme ja pitk; lõemed ei `võtva üväss `värvi `piäle Kod Vrd liem, lõõmin
2. vastsündinu juuksed kui laps `ilma süńnib, siis one täl lõemed piä piäl; kui lõeme `juuksed `jäämä pähä, tulema kade inimene Kod; lapsel on - - lõeme`juuksed MMg
Vrd lõimik1

lõim4 → lõime1