lõhn2lõhn g lõhnaPöiMuhKhnHääSaaKeiVlPõI(lõhõnKod) eL(lõ̭hnHar; g lõhnuPstHar); löhn g löhnaKärMusKrj 1.lõsn madala löhnaga rehetubaMus; löhn oli kuus `jalga `körge, et rugid `püsti `mahtusidKrj; mis sedasi madala `laega oo, see üidasse madala lõhnaga toaksMuh; Parred `oĺlid viie kuue toĺlitsed noored paĺgid, `äśti `ühtlased siuakad ja lõhnade pääl `seisid Hää; `kõrge lõhnaga rehi, paelu lääb ülesse `viĺlä KJn; Riistä puud `oiti üleväl tare lõhnas või `kamre päälVil; Tare lõhn om joba eresse kujunu, ei pia enämb lämit kinni Trv; kus ää `kõrge lõhn olli, sai suur tappen tetäPst; meil oli liha vast laen, sääl lõhna kotel ülevenHls; tarõ lõhn `olli puust, palgid sala `pulkõga kokku `pantu; nii kõhn nigu lõhna pääl kuivateduRan; lõhna pääl `kuiviva lõmmu nii iluste ärä nigu kõdra, noil `oĺli valuss tuliNõo; medä `kõrgemp lõhn, sedä parembide `kuivi viliKam; lõhn om ahju suu kottal, liha suitsutatas üleval sääl Rõn; tuli käve üless lõhna pääle, lakka, sõ̭ss `teie kummu ahu suu etteHar; lõhna `pääle `pańti puid ja `pirdõVas || fig`körge löhnaga inimene, kes `uhke‿o ning `kiitlebMus 2.kummialune tuli lääb `lõhna Trv; ahju kaari alune kutsuti kah lõhnassKam 3.leitseauk `tõmma lõhõn `lasti, lähäb vinu ja rõsi taress `väĺjä; saanal õli lõhõn ukse kõhal seenä siden Kod; pane lõhn `kińni, et lein `väljä ei lähäMMg; päält lõhnast `lasti suits `välläKrkVrdlõhna, lõhnik