[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 2 artiklit

lõhn1 lõhn g lõhna Pöi Muh spor L, Kei Juu Amb JMd Koe Kad VJg Sim TaPõ(lõhõn Kod) Plt KJn Kõp eL(lõ̭hn Har; lõhõn Plv Räp), `lõhna Lüg Jõh; löhn g löhna Sa Emm Rei Ris, `löhnä Kuu; lohn Hlj, n, g `lohna VNg Vai
1. lõhn `ilge `lohna VNg; leib on appu juo, on appu lõhn `juures Lüg; küll on üvä `lohna `aiso Vai; sibula löhn taga Kär; sańt löhn toas Vll; Nii kena `värske leva lõhn oli toas, kui väljast `sisse tulid Pöi; tehasse kadaga `suitsu, siis kaob lõhn ää Muh; jumala käppadel oo magus ea lõhn Mar; sel oo natuke `lõhna `juures koa Kse; `surnul paha lõhn, kaua seisn, `lõhnab juba Tõs; ea lõhn `tuĺli ninase Tor; kevade `aegu on `väĺles ilus lõhn Kei; mõni lill on koa alva lõhnaga JMd; majas on ea lõhn üelda `puhta maja `kohta VJg; tuba õli paha `lõhna täis Iis; kased `lõhnavad, `värske kase lehe lõhõn Kod; sital on ais, lõhn on muul, paremal asjal Ksi; Lõhna om lihale manu tõmmanu joba Trv; suu jooseb vett, kui näed kedägi ääd vai lõhnast om joba ää tunda Ran; eläjäss om jo mitu kuud laodan ollu, ta tahab jo `värskit, temä tunnep nigu ääd rohu `lõhna joba Puh; si̬i̬ lõhn joba aab `süäme alvass; ää aena lõhn `olli, kusa `istsit sääl rattin Nõo; mõssit ja avvutit küll toda `tönni, aga iks `tulli võõrass lõhn rasvale manu Ote; kalluda taa putr pinile, taal om jo hapu lõ̭hn manh Har; nuhuda˽ku hüä lõhn taal liĺlil um Vas; sääne imelik lõhõn `jäie mano `luitsalõ Räp; suust tulõ halva `lõhna, täl om vika sisekunnu man Se || fig sai `lõhna ninasse (aimas) Trm; lõhn vällän vai kõmu Hel; Lõhõn man (purjus) Räp
2. (tuule)puhang, õhk; kuumus, leitsak väälas on täna külma lõhn Koe; vähä seast tuule lõhna tule, siss om ää olla; ahjust tule `kuuma `lõhna üless Krk; si̬i̬ lõhn (kerge tuul) om otse `vasta Ran; ala minnüʔ `ussõ (välja), sul om rinna˽`haigõʔ, `tõmbat `külmä `lõ̭hna `rindu; vingu ja karmu kätte lõpõss inemine, lõ̭hn, tu̬u̬ kätte inemine ei lõpõʔ Har; ei tohiʔ kuuma lõhna kätte minnäʔ, ku silmäʔ `haigõʔ; eilä `oĺle `loiskõ ilm, pehme˽lõhõn Plv; [kütis] ammutõdi `turbaga kõvaste kińniʔ, ni et es annaʔ `lõhna `vällä Vas; sannah mõro lõhõn ja ving siseh Räp; lõhn tulõ ahost `ussõ Lut || sai raaskõni `lõhna tõmmadõ rassõst tü̬ü̬st Krl Vrd lõsn1
3. kiirus, rutt; valu `anna `löhnä, küll siis `lähteväd (lammastest) Kuu; koer lõhnaga `ju̬u̬ksi, `ju̬u̬ksi lõõsaga `võssu Kod; siis tuli kari kodu, tulise lõhnaga kodu küna kallale Lai; anna `lõhna obõsalõ Ote; tu̬u̬ ka no mõ̭ni lõhn Kan; annaʔ vitsaga `lõhna Krl; tuĺl suurõ lõhnaga mukka tõrõlõmmõ Har; Meil oĺl jo˽sääne lõhn takast, et olõ õs `aigu `perrägi˽kaiaʔ; ju̬u̬śk üte lõhnaga peräle Rõu; ega `mulgi kodo `rohkõp `lõhna ei olõʔ, üts lehm um ja hobõnõ [talitada] Plv; ku ~ nigu lõhn ~ lõhnaga ~ lõhnast kibekiiresti, otsekohe poiśs läks ku lõhnaga Kod; inimese olli ku lõhnast tõmmanu ärä `põrse selle naise käest Krk; `mölder ti̬i̬b mul `suurma ärä nigu lõhn Puh; ku `lämmi om, siss lääp piim `apnass nigu lõhn; mes lõdu obene om, tu̬u̬ sü̬ü̬p paĺlu ja situp `endä tühjäss nigu lõhn; `ütleb serätsit `sõnnu, et tõesel jääb suu `kinni nigu lõhn Nõo; tuli lägüsi (läks suureks) nigu lõhn Urv; ta käve nigu lõhnast, is olõ `aigu sukugi Har; Mi̬i̬ss oĺl nii vihanõ, et nainõ lät́s ku˽lõhnaga tarõst `vällä Rõu; Sõ̭ss oĺliva voŕsti˽tettövä˽ku üt́s lõhõn Räp
4. (mitte) lõhna(gi) sugugi, üldsegi ei tää seest mitti `lõhnagi; jalg om nõnda valuss, `lõhna änäp `astu ei lase Krk; Tuli ei taha mitte üits lõhn palada, muud kui visisep; Om kül nigu üits pisuand, et ütte lõhna paegal ei püsi Nõo; lõhnale(gi) lähedale(gi) on mõnel loomal ike jala, ta jooseb nigu tuul, sai saa mitte lõhnalegi; kaits kolm nädälit perän last (sünnitust) es tule mi̬i̬s minu lõhnale Nõo
lõhn2 lõhn g lõhna Pöi Muh Khn Hää Saa Kei VlPõ I(lõhõn Kod) eL(lõ̭hn Har; g lõhnu Pst Har); löhn g löhna Kär Mus Krj
1. lõsn madala löhnaga rehetuba Mus; löhn oli kuus `jalga `körge, et rugid `püsti `mahtusid Krj; mis sedasi madala `laega oo, see üidasse madala lõhnaga toaks Muh; Parred `oĺlid viie kuue toĺlitsed noored paĺgid, `äśti `ühtlased siuakad ja lõhnade pääl `seisid Hää; `kõrge lõhnaga rehi, paelu lääb ülesse `viĺlä KJn; Riistä puud `oiti üleväl tare lõhnas või `kamre pääl Vil; Tare lõhn om joba eresse kujunu, ei pia enämb lämit kinni Trv; kus ää `kõrge lõhn olli, sai suur tappen tetä Pst; meil oli liha vast laen, sääl lõhna kotel üleven Hls; tarõ lõhn `olli puust, palgid sala `pulkõga kokku `pantu; nii kõhn nigu lõhna pääl kuivatedu Ran; lõhna pääl `kuiviva lõmmu nii iluste ärä nigu kõdra, noil `oĺli valuss tuli Nõo; medä `kõrgemp lõhn, sedä parembide `kuivi vili Kam; lõhn om ahju suu kottal, liha suitsutatas üleval sääl Rõn; tuli käve üless lõhna pääle, lakka, sõ̭ss `teie kummu ahu suu ette Har; lõhna `pääle `pańti puid ja `pirdõ Vas || fig `körge löhnaga inimene, kes `uhke‿o ning `kiitleb Mus
2. kummialune tuli lääb `lõhna Trv; ahju kaari alune kutsuti kah lõhnass Kam
3. leitseauk `tõmma lõhõn `lasti, lähäb vinu ja rõsi taress `väĺjä; saanal õli lõhõn ukse kõhal seenä siden Kod; pane lõhn `kińni, et lein `väljä ei lähä MMg; päält lõhnast `lasti suits `vällä Krk Vrd lõhna, lõhnik

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur