lõhkama`lõhka|ma, lõha|taTrvNõo, -me, -teM; `lõhkamaieLüg; `lohkamaVai 1.lõhkuma, tükkideks tegema kui `kartuli maha `pannasse, siis mõned `lõhkavad, `tervelt on `suured `pannaLüg; [õllel] nii suur ramo vahel, et `lohka sene `potska `lohki; puu on ka `lahke, sedä on üvä `lohka, üväst `lähtö `lohki Vai; mehe `lõhkava siga; latika `lõhkat ärä, sõss om tal `ulka `rasva periss sisenTrv 2.midagi intensiivselt tegema a.tormama, kihutama `ninda kovast [hobune] `lohka, et `riistad `lohka purustVai; küll pani `lõhkameTrv; Nüüd lääve kateksi lõhatenninda‿t, `arvave et `iĺläs jääbHls; kava sa sedäsi jõvvat lõhateKrk; paegal ei seisa, ta ütte`puhku käi, `lõhkass `ümbreHel; Sina lõhkat kah iks tõstega üten, sa piad karja taka lõhkama Nõob.valutama pää `lohka kovastVai Vrdlahkama