[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

lake lake g lakke Sa L K I Pst Hls Hel Nõo Rõn, lakõʔ g lakkõ spor V; n, g lake Hi Mar Kse Ris Iis Trv, lakke R(lage), lakõ Võn Ote
1. vedel loomasöök; vesine, lahja toit või jook `kuerale ja `kassile `annetasse lakket Lüg; Tieb `selle `õlle alati nigu igavese lakke IisR; `anna `selle `koerale midägi lakket `süvvä Vai; `antsi pörssastele tüki laket ede Khk; Supp on täna `õhta `puhta lake Pöi; Mis laket sa moole pakud, äi mina taha seda Rei; kas kuer oo laket saand juba Mär; Mida `rohkem `koeri koos, seda viletsam ~ vedelam lake Han; kes seda laket tahab Juu; aab seda vedelad laket omale `sisse; kas selle lakkega elatakse JMd; oli üks vedel lake kua, mis ta `süia `ańdis VJg; supi lake, ilma ramuta Iis; koerale tehässe laket, jahu vede `sisse ja `piimä Kod; koer laḱs lakke ärä Hls; sü̬ü̬ mes sa vahid, sul om lake i̬i̬n Nõo; sü̬ü̬ḱ om nõrk nigu lakõ Ote; `Peńnele tetti iks jahu laket Rõn; `sändse lakkõga ei naka elämä Plv || (kehvast teenistusest) Selle peremehe juures oli teenistus küll kut koera lake Kaa
2. kasimatu, lohakas Tüdruk on nii lake ja must, et üsna `aiseb Emm; Ta on nii ermus lake, keik riided on ka ibla täis Käi; Ärge `piltsige kassi, siis kass läheb lakeks Rei

*lõhke `löhke Khk halgas, kergesti lõhenev nii `löhke puu, saab nönda `piirgu `kisku Khk

lõiake(ne) dem < lõig punane pullike, jõhvine lõiake = kuremari, jõhvikas Nõo; verrev́ lihmäkene, `ihvine lõiakõnõ = jõhvikas Har Vrd lõake

lõike-1 `lõike- Tor Kod, `leike- Emm Trm lõike- `leike`ambad ees Emm; `lõike`riistu `oĺli paelu Tor; viilmeis̀tri `lõikeraud Kod

lõike-2 `lõike- Muh Kse, `leike- Sa Hi kaalika- [ta] akkab `leike jädu `rookima; istutasi `siia kord `leike ruudid Jäm; sihantsed `leike jurakad kasusid Khk; Kena ketlik leiges, see paneme eestele kevadeks leikeruudises; Lapseeas oli leikekaabe meitele maiuse asjaks Kaa; Ussid sõid `leike lehed nõnda ää, just paljad raad veel [järel] Pöi; neljabe `õhta `olli `lõike leem Muh; Paargu taa (taha) aianurka teeme ette paari leikejäda Emm; `lõike lõhud Kse

lõkake(ne) dem a. noor kaun ei ole vi̬i̬l kedägi, `õige väikse lõkakse vi̬i̬l küĺlen Hls; ärä kakku ärä lõkaksit Krk; `ernel om paĺt lõkakõsõ `küĺlen Nõo; ei olõ vi̬i̬l suurõ aśa, lõkakõsõ ommava Võn Vrd lõkk2 b. lokuti, lott kanal om ka iki `väikse lõkakse Hls; Must pinikõnõ, valgõ lõkakõnõ, kuus päivä maka, säitsmendäl hauk = pastor Krl Vrd lõkk3

lõke lõke Hel TMr, g lõkke Pöi Muh Rid Mär Vig Tõs Tor Saa spor K, Iis Trm Kod Trv Hls San; n, g lõke Mar Kul LäEd Hää Krk Puh, -õ Khn, lõkke Hlj Lüg IisR; löke g lökke Jäm Khk Kär Kaa Vll; n, g löke Emm Ris lahtine tuli; leek puhub süöd lõkkele, tuluke akkab `uuest põlemaie; `õitsis õlime lõkke `ääres külite maas Lüg; Old sääl suurt `jaani`päeva tuld kedagi, `veike lõkke oli IisR; ää tehk `söukest irm suurt löket Khk; Karja poisi `põlves sai lõket küll `tehtud Pöi; ta läks lõkke `eare sojotama Muh; panemi igavese lõke ja akkami ise minema Emm; tehässe lõket ikke, kui talvel `metsas oled Rid; lõke visiseb ja immitseb Mar; karduled said lõkesse [küpsema] `pandud Kul; Lõke `ääres `lintsid sädemed rätiku `sisse Han; puhu süed lõkkele, puhu põlema Tõs; mine tie löke paja `alla Ris; ei tee täna suurt tuld, teen `veikese lõkke Juu; eenamual tehakse koa lõket JMd; kaŕja laste tule lõke Sim; lõket ti̬i̬d kivi `õtsa ehk kos edesi ei lähä Kod; tuli lööb lõkkelle KJn; lõket tetti [ahju] suu pääle, sis taga `tõmbab tuli Hls; näe `miante tuli ku kassi lõke (väike) Hel || fig Temäl lõke ännä all (häda käes) Trv

lõok, lõoke(ne) lõok Ris, g `lõokse Krk; `lõo|ke Hlj Lüg spor L, K M T, lõo|ke Rid Mar Tor HMd Rap Iis Kod Lai Plt SJn Vil Trv Ote, `lõu|ke R Pöi Kse PJg Hää Saa Kos HJn KuuK JJn VMr Kad VJg Iis Trm, lõu|ke JMd Iis, `löo|ke Kaa Pha Ris, `löu|ke spor Sa(`löu|ge g -gese Khk) Rei, g -kese (-kse); `leoke Vai, leoke g `leogese Rei; `leuke Kuu Rei; `lioke Vai, `liuke Lüg Rei; `lõokõ g -sõ Kam, lõokõ Khn Rõu; `lõoke|ne Juu VMr Sim Pil Hel T, lõoke|ne Hää Äks Lai Puh, `lõuke|ne Lüg Jõh Juu Kad VJg Iis Trm, lõuke|ne Amb JMd Iis, `löoke|ne Rei Ris, `löuge(i)|ne Jäm Ans Khk Phl, `louke|ne Hlj VNg(-kei|ne) Vai, g -se; `liokene Vai, `liu|kene g -kse Lüg; `liugene Hi; `lõokõ|nõ Kam Rõn San V(`lõu- Har), lõokõ|nõ Rõu Plv, -kõ|ni Krl, g -sõ lind (Alauda arvensis) `lõuke kole `veike lind, nagu `sõrme õts, aga kõva ääl Lüg; kas `kuulid, tänä `lioke `lauli Vai; `löugesed tulad juba `küündla kuus, möne kord `külmavad ära tesed Jäm; `löugene liiritseb, lööritseb `taeva all, täl mitu äält ning `mitme sönaga laulab Khk; Löoke toob löuna sooja, pääsuke toob pääva sooja, ööbik toob öösooja Pha; `Löuke on kevade kuulutaja, kuule, kuidas liristab Rei; leeri laari `lõoke, kus mo kulla preesike, toa taga tamme `otsas, sauna taga saare `otsas Mar; `lõoke - - vahest tuleb õhus alamale, vahest lähäb ülemale, võtab laulda Aud; See jättäb oma põllud lõukste muneda (ei külva korralikult) Saa; lõoke laalab lõrr-lõrr, lõrr Rap; oli nii `priske poiss, nüid on nii `lõokeseks jäänd (kõhnunud) Juu; `lõuke lennus aiva laulab põllu kohal, pesad tieb kohe maa `piale KuuK; `lõuke laulab, `suike tuleb JJn; käu kukkumine ja `lõukese laul on ilusad küll Kad; kui peremees sõńnikud ei pand, eks siis `lõokse oolest õligi, siis `lõoke ramutas Trm; `lõoke pidi olema ikke kõige esimine lind kevade, kes tagasi tuli Lai; Obene tahab lõoksid kuulata, vahib adra ies Vil; joba lõok vällän, nüid akkass keväje tuleme; nüid tule `laia lume ku `lõoksit `taevast maha Krk; `lõoksel om eläje jala jälle sihen pesä; emä `lõokse om tutuge, esä `lõokse om tutute Hel; kui `oĺli kehv vili, siss üteldi, et sedä ei ole muu kui `lõoke `väetänu; mõni päiv laolab kui `lõoke, aga `täämba ei tule sõnagi suust `väĺlä, pahanu vai Ran; Kas sa lõokest kullet vai, et tü̬ü̬ ärä unetat; ma karja`poiskesen leesi egä `aasta `lõokese pesä Nõo; siss kui `lõokese alliss lävä, siss om lumi jäädvält lännü Ote; temä istup terve ü̬ü̬ ja kõnõlap, kõ̭ik peie rahvass kullelsiva nigu `lõokest Rõn; liiri lõõri `lõokene, kus su kulla pesake San; sääl nurmõ pääl om üt́s kotusõkõnõ `musta maad, sääl `lõukõnõ joba tsiristäss Har; `lõokõnõ jo laul, `lõokõnõ jo väläh Vas Vrd lõgu, lõiv2, lõivokanõ, lõivukene, lõo1, lõokanõ, lõokas, lõõr2