[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit

jätis jät́is (jätis) g -se IisR S L(-ss Noa Aud) Juu Jür JJn Koe Kod/g -sse/ Plt SJn, g -kse Kos KuuK JMd VJg; jätiss g -e Hää Trm Lai KJn T Krl Har(g -se); jätti|s, (jät́tis) spor R(-ss Lüg) Ris Lai; jädü|s Kuu, jädi|s, jädös Vai, g -kse; jätü|s g -se Hls Krk/-ss/; pl jätüsseʔ Räp, jäd́iseʔ Urv
1. jäänus, ülejääk; kõlbmatu või väärtusetu asi, jäätmed egä siin midägi [süüa] õle, pühäde jättiss on viel järel, võttame sedä Lüg; `süöväd `toise jädöksedki `vällä Vai; siis jäävad nad (vanad riided) jätiseks `jälle [kui kanda ei kõlba] Jäm; keis pöllalt jätissi (mahajäänud kartuleid) `otsimas Khk; Mis siis veel vähegi moa oli, seal oli talu koht peal ja siis nee viimased jätised olid siis selle vabaniku käe Pöi; vadakas, piima jätis Rid; tänäkund oo paelu `loomi surnd. kõik kohad oo neid va looma jätisid täis Mar; `ründed oo `sohksed jätised; sööma jätised Tõs; rasva jät́iss jääb sea rasva loomidest Aud; need on veel vanad ahuvarre jättised mis siin näikse Ris; toedu jät́is lähäb `amma vahele Juu; `eisted on ühed nihuksed taku jät́ised Jür; puupiiritus on ise, piirituse jät́is või; sie [vaip] on jät́istest `tehtud JJn; kas ma pian teeste jätissid koristama, mis teestest üle jäävad Trm; agana olliva nu jätisse, mis tuulutamisest jäänü Kam; mia söögist jät́ise üle jäänü, tu̬u̬ visatass tsoĺgi `pańgi Har Vrd jätme || jäänuk, jääne; igandlik vanad jät́iksed viel, vanapõlve tüöd; vanapõlve jät́iksed muodid KuuK; ni̬i̬d [vanad sõnad] o viimäsed jät́issed, vana aja jät́issed Kod; kui kuhi valmiss, `aeti vü̬ü̬ `pääle. tu̬u̬ olli vana`aigne jätisse mu̬u̬d Kam
2. pej, sõim üks `laiska one vana jättis; vana `kassi jättis VNg; sinä igävene jättis, kas `juomisega vai `muidu üle `eitand Lüg; va vanad paganad ja nõiad va jätised Mar; mis‿sa `tühja poisi jät́ist kiidad Mär; kuradi mooname jätiss Trm; oh sa jätüs, `kunnig siut ämp vaja ei lää, mis siug ilman veel tetäs! Hls
3. kurat vana jätis Rei; jät́ist `luetakse vanapaganaks JMd; om üit́s vana jätüss. jätüss om vana tońt Krk
kätis käti|s g -se Sa Hi , -sse Muh Var sõrmedeta või sõrmeotsteta kinnas; (kootud) randmesoojendaja kätised on ilma sörmita. `umbest pool pöialt on kätise sehes Jäm; `tuhli `kiskumise `aega kätised εεd, siis `paljad sörmed saavad `tuhlid noppida; Sügise rannas kalu noppides olid kätised käe Khk; Ma pani kätised käde ning läksi `tuhliseemet valitsema Kaa; Vanast sõrm `kindast `tehti koa kätisi, pöial ja sõrmed lõigati ää ja oli kätis Pöi; kätissed `ollid ikka `vilsest punasest lõŋŋast, riibulised ja; kätissed `aeti kätte, siis see `tulli `välja kasuka ja vammusse `käisse alt, kui nee lühikesed `ollid Muh; kätised olid `riidest vei löŋŋast Käi; kätistega oo ea `vardu kududa; kui kätissed käe, siis ei ole külm Var Vrd kädine2, kätik2, kätse

läti lät́i Mär Tor Saa Juu VJg IisK Trm Kod Lai V, läti Jäm Khk Muh Mar Tõs Hää KJn M Ote San Rõu Plv Vas, lätti Kuu VNg Vai

1. adj Läti päritolu, lätlastele omane mina ei `oska lätti kielt VNg; läti lae läks seal ukka, nüid‿o `lätlase kare; teine `olli läti öö, teine kiut öö, läti öö `olli lai Muh; `rääkisid lät́i keelt Tor; lät́i piibul on `vańgtus Saa; lät́i uba, sie kasvab kepi `müöda ülesse IisK; lät́i vikatil õli `meetri pikkune, peenike vaŕs taga, temaga õli `jõutsam lõigata kui sirbiga Trm; minä ei õle kuulud lät́i ki̬i̬lt Kod; kui lät́i pudru `tehti, siis tambiti `kartulid ja tangud segamene Lai; sii om läti pastal, kun kibra nuḱin om Krk; `lätläisi õ̭ks üldäss lät́i kopsuʔ, lät́i kopsukõsõʔ Har; Läti kruut́ [om] nelä nitsega villanõ kangas Vas; piḱk nigu lät́i saań Räp; tu‿jo lätt väega andśakohõ, lät́i naasõ võt́t Se
2. subst rauts, lühikese varrega rukkivikat ühes kääs on reha, teises kääs vikat, `tehti kõik lät́iga; lät́i vikat õli, lühikene lüsi ja - - lõigati rukkid, lät́ist teda kutsuti Lai

lätik läti|k g -gu lätlannaLut

lätris `lätris limane, lödine ahvenad oo soomussega nõnna `lätris et; mis liha se `olli, kus nahk `olli ää `võetud, `sõuke `lätris Muh

läts1 läts Juu, g lätsu Han Juu VMr, lätsi Mih; lät́s Kaa Pöi, g `lätsi IisR

1. lame vormitu ese Ma tegi sest viljast `leiba ka, paljas lät́s oli, `aita `kuskile Pöi; Müt́s oo ää istutud nagu va läts veel, ei `seukest `lätsu sünni änam pähe `panna Han; naistel olid laadudega mütsid - - mette nihukesed lätsid nagu `meitel kõigil Mih; ei nied ole kellegi kuogid, nigu ühed lätsud VMr
2. lobjakas, lumelörts vahest saab `jälle nihukest `märga `lät́si, vahest `jälle lumi ei tee kedagi Juu || adj löts, lirtsuv Äi täna‿p saa küll loogu üht änam, sadu tegi eina üsna lät́s märjaks Kaa
Vrd lätsakas2

läts2 läts g lätsi Phl Mar, lätsu Mar Han kullimäng; kull selles mängus lapsed `mängivad `lätsi Phl; lapsed löövad `lätsu, `ütlevad sa oled läts; tegid mo lätsiks Mar; Küll meie lapse`põlves `lätsu lõime Han

läts3 lät́s g lätsi (lε-) SaLä kiin Löö nee oksad lätsiga ära Jäm; piiru lät́s Ans; lεt́s, sellega tehasse `lehti lammastele Khk || nüri nuga suured lätsid on ju renni pεεl, nee nua lätsid; `lätsidega ep saa ju [leiba lõigata] Jäm Vrd lets, lätse, pläts2

läts4 läts Vän, lät́s Khk hüüds pani `saue seina vahele lät́s ning lät́s; `astus lät́s lät́s läku sihes Khk; ku vesi vägib on (tugeva vooluga), siis ta viib võrgu lina läts maha Võn Vrd pläts3

lätsis `lätsis Jäm Muh pehme isa `sirge, ema köver, tütar lai `lätsis, poeg `popsis vihane = umal Jäm; see oo na `lätsis keelega, [öeld inimesest,] kes `pehmest reagib Muh

lättis ?lapik `vahtral on jälle kaunad pεεl, laiad suured lättis asjad Kaa

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur