[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

läpatama2 läpatama Jõe Sa(-da- Khk) Var Tõs Aud Hää Saa Kei HMd Pal Ksi Lei; läpätämä Tõs Khn Kod Trv Nõo Kam Urv, -ämmä Har Rõu, -em(e) Hls Krk San, -õmmõ Krl

1. a. kopitama, mädanema, riknema jahu ja riie ja keik lähäb läpatama, kui `niiskust on saand Jõe; einad lähvad läpatama, lähvad soeaks Khk; Nee kalad ju läpatavad juba Pöi; ein läin kubus läpätämä, läin mustas ja palavas Tõs; nigu nüüd koloo·si silu läpatab ää, siis ei tohe teda änam loomadele anda Aud; `erned ei süńni paksult `panna [kärbistele kuivama], lähvad läpatama Kei; tangud õlid ärä läpätet; vedel (veel) inetu läpätet ais juuren, ku kava seesäb Kod; sü̬ü̬k ummussen läpätep ärä Hls; taar om alvass lännu, är läpätem lännu; ku sü̬ü̬k, suṕp vai `seante asi ja piim si̬i̬ lää läpätem, apuss akkass minem, tule `seante rahetse `pääle Krk Vrd läpetama b. sumbuma (õhust), umbne olema läpatand ais, se on ka `söuke sańt ais, kut ukka läind asi on Pha; `sumpund läpatand ilm, `seake `juśku `saunas ole SJn; läpätet ais sehen, `süäme aap sitass Krk
2. a. lämmatama, hinge matma är taab läpatada si pala Hää; Nõnda läpätäv `kuumus om väĺlän et Trv; Peris enge läpätep kinni si̬i̬ `irmus `umbne ja `rõske õhk Krk; Nii läpätäv kuumus et `õngu lüüb kińni Nõo; kui serände rasse luhvt, siss ta nigu läpätäss `õkva; `tutva inemine ollu vahel [luupainaja], tullu `pääle, `tahtnu ärä läpätädä Kam; üt́s `tüt́rik om tsialaudan latsõ är läpätänüʔ Har || (taimest) noorõ puu omma läpätänü marjavarrõkõsõ ärä Har b. lämbuma sojaga läpatab inimene ära Hää; üits jäi aena`ku̬u̬rma `alla - - kae ta läpät ärä Nõo; [mees] ̀Jeie taad `viina `hirmsadõ ja läpäti välläʔ Har
Vrd läpastama

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur