[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 2 artiklit

läpatama1 läpatama Jäm Khk Kaa Vll Pöi, läpadama Emm

1. lööma; peksma saand ma korra läpatand [sulle] `vastu `vahtimist, katsu siis veel kukuta (kiidelda) Khk; Poiss läpatas aga loomi; Aadu läpatas Seiu silmad tuliseks Kaa; läks teisega `riidu, läpatas `pihta; läpatas teise kohe tiivakile muha Vll; Poiss oli `õhta vana kääst läpatamist soand Pöi || piltl `Õhta ma läpatasi `kärpsed sihest `välja, juba riud on sihes `jälle Pöi
2. (intensiivsest tegevusest) a. laialt lund sadama talvel oo kövad tuisud, tä `tuiskab, suitsedab, läpadab, paljas mülledis `lahti Khk; Teeb pailu ta niid seda lund maha läpatab Kaa; Nõnda kukkus läpatama `jälle Pöi Vrd lämmastama2, lämmatama2, läpitämä b. tossama, suitsu ajama `korstnad läpatavad Jäm; Ahi läpatab suitsu puhas tuba, kosnas äi väa Kaa; Kui siiver vehe lahti aa, läpadab suitsu sisse Emm c. rühmama töö lihab nobesti, ulk inimesi koos, läpatame niid Jäm
Vrd lämmama1

läpatama2 läpatama Jõe Sa(-da- Khk) Var Tõs Aud Hää Saa Kei HMd Pal Ksi Lei; läpätämä Tõs Khn Kod Trv Nõo Kam Urv, -ämmä Har Rõu, -em(e) Hls Krk San, -õmmõ Krl

1. a. kopitama, mädanema, riknema jahu ja riie ja keik lähäb läpatama, kui `niiskust on saand Jõe; einad lähvad läpatama, lähvad soeaks Khk; Nee kalad ju läpatavad juba Pöi; ein läin kubus läpätämä, läin mustas ja palavas Tõs; nigu nüüd koloo·si silu läpatab ää, siis ei tohe teda änam loomadele anda Aud; `erned ei süńni paksult `panna [kärbistele kuivama], lähvad läpatama Kei; tangud õlid ärä läpätet; vedel (veel) inetu läpätet ais juuren, ku kava seesäb Kod; sü̬ü̬k ummussen läpätep ärä Hls; taar om alvass lännu, är läpätem lännu; ku sü̬ü̬k, suṕp vai `seante asi ja piim si̬i̬ lää läpätem, apuss akkass minem, tule `seante rahetse `pääle Krk Vrd läpetama b. sumbuma (õhust), umbne olema läpatand ais, se on ka `söuke sańt ais, kut ukka läind asi on Pha; `sumpund läpatand ilm, `seake `juśku `saunas ole SJn; läpätet ais sehen, `süäme aap sitass Krk
2. a. lämmatama, hinge matma är taab läpatada si pala Hää; Nõnda läpätäv `kuumus om väĺlän et Trv; Peris enge läpätep kinni si̬i̬ `irmus `umbne ja `rõske õhk Krk; Nii läpätäv kuumus et `õngu lüüb kińni Nõo; kui serände rasse luhvt, siss ta nigu läpätäss `õkva; `tutva inemine ollu vahel [luupainaja], tullu `pääle, `tahtnu ärä läpätädä Kam; üt́s `tüt́rik om tsialaudan latsõ är läpätänüʔ Har || (taimest) noorõ puu omma läpätänü marjavarrõkõsõ ärä Har b. lämbuma sojaga läpatab inimene ära Hää; üits jäi aena`ku̬u̬rma `alla - - kae ta läpät ärä Nõo; [mees] ̀Jeie taad `viina `hirmsadõ ja läpäti välläʔ Har
Vrd läpastama

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur