[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 24 artiklit

hari2 ari g arja, p `arja eP M T Krl; hari g harja, haŕa, p `haŕja V(haŕä Se); ari g `arja R(h- Kuu)

1. hari (puhastamiseks, pühkimiseks, kammimiseks) `pintseldamise ari, `miska `tõmmatasse `liimi; obose sava jõvedest tehässe `saapa `arjaid; `antakse `kõrtsi `arja (peksa) Lüg; tihe ari; vale ari (suure piivahega) Khk; obuse sugemese arjaga suketse ja kammitse obust Muh; veta ari ja `arja ennast `puhtaks Rei; [luige] `tiivad `tehti `jälle sure tolmu arjadeks Nõo; `enne olid sia `karvadest arjad - - pigiga `tehtud. siis ikke `sueti `juukseid VMr; soe `riided arjaga `pustass; vanass riie õli kare, ku aŕjaga võtab sul ihu piäl Kod; lehmä anna otsan om ka pikä jõhvi, jõhvest tetäss `arju Nõo; vanast `kammi es olekine, vanast `olli pääsugimise ari Ote; pää`suitev ari om tsia arjassist Krl; kui kõhvahuta˽haŕagaʔ [lehma] - - sõ̭ss `jalga ei liigudaʔ Rõu; tarõ `püh́kmise hari Vas; pääsugimise hari Se
2. tööriist linaharimiseks a. metallpiidega linasuga linakiudude sugemiseks jäme arja takud ja `peeni arja takud Muh; lina arjal on kaks `arja, teina on arvem, teina tihem `otsas Emm; soetakud o arja pealt läbi köin Vig; lina`suitse ari Saa; kahe pesaga lina sugemise arjad Kos; ari sidotasse pingi `külge - - perenaene issub arja pinnude vassan; kahe terägä ari. tõene o sõre terä, tõene `tihke terä Kod; lina sugimis ari, kate poolega ari Krk; harvõmbast haŕast `suitu `paklaʔ omma ot́sik `paklaʔ, paksust haŕast laaśk paklaʔ Plv b. paksust (lauast) ja sellesse kinnitatud noa- või vikatiteradest koosnev vahend linade kupardamiseks, linaraats `kuprimise `arjad. `kupritasse lina `siemi Lüg; ari `tehti vana vikatitest ja, aga parem õli vitsa rauast - - aga `raske on sugeda Trm; vanass lina pihu `pańti pulgade vahele pingi `piäle, puu tämäle köödikitegä kaala `piäle. arjaga `raisid tämädä, kõvera terägä ari õli Kod; arja pääl kraabiti peod `puhtass kugardest Ran; linahari. tu̬u̬ haŕjal omma˽nii˽`säärtse˽väidse˽seen - - nii ligi üt́stõist. sis `tu̬u̬ga˽kistass kublaʔ mahaʔ Har; Lina `vi̬i̬d́eväʔ sarra mano kokko - - ja `suit́evaʔ - - haŕaga kukuʔ otsast Räp
3. okaspäitsed varsa või vasika võõrutamiseksKam Vas Se Lei varsale pandass ari nõna `ümbre, siss ei saa `märrä imedä. `puule om nagla `sisse `lü̬ü̬du - - köedetäss `kapluga kaala `taade `kinni Kam; vasikale ka tetäss sääne hari nõ̭na `pääle ravvanõ ja nõglaʔ, miä `t́suskasõʔ Vas

harima1 ari|ma, da-inf -da R(h- Kuu, -maie Lüg da-inf ari VNg) eP M(-me, da-inf -de) T; (h)ari|ma, da-inf (h)arriʔ V(-me Krl, da-inf haŕriʔ Plv ariʔ Se -de Krl)

1. maad harima, kultiveerima; hooldama, puhastama (umbrohust jne) ohakad ja `takjad akkavad `kasvama kabustus, no kes neid arib Lüg; kui maa ei saa aritust, ei `kasvada ka Vai; einama on ukkas, tahab arimist `saaja Jäm; ari `pöldu siis saad `leiba; soo sahati üles, ariti üles Khk; üks va arimata põld Mar; arimata piinrad Tor; vilja arimise kuud (september, oktoober, ka november) JõeK; jäät maa üks pae`pialne maa, keda ei sua arida JMd; üks aritud ilus koht, salu VMr; põllu arimise riistad Sim; `põõsa alused arimata KJn; nüid om maa `äśte arit, nüid võip rügä tegeme akade Krk; mes `sü̬ü̬ti jäänu, mõni maatüḱk, tu̬u̬ sai jälle üless arida; tu põld om periss perätu, arimada Ran; üle`aidne nätä arip `kartul, künnäp aŕk adraga läbi Nõo; sääl aritass joba kessä rüḱä tetä Ote; kõblaśs - - kirvõśs ja kańg, nu̬u̬ʔ oĺlivaʔ arimise riistaʔ Räp; ari `põldu, narritagu‿i; kartohka ommaʔ hainatõduʔ, vajaʔ minnäʔ näid arima Se || piltl Kie lese `põllu arib sie `taiva `riigi perib (ütleb eneseõigustuseks mees, kes käib leske magatamas) Lüg
2. puhastama, korrastama, kasima sul on nenä nattas, ari tämä `puhtast ja pühi `vällä; kuusk arib `endäst ise, ajab kävid maha ja tieb `puhtast `endäst Lüg; `Tõstage vili kärbikude, ma arin pärast `riismed Jõh; elud-majad `tahtvad arimist `saaja Jäm; `lambad läksid `karpa, jöua arida mette Khk; on ta (lehm) ennast juba ää arind (kas päramised on juba ära tulnud) Pöi; tema kasis ja aris vana inimesi küll oolega Mär; lohakas inimene, ei viitsi ennast arida VMr; `juuuksed olid kägaras, arimata Sim; mina ei sua lapsiss kohegi ärä `minnä, taĺta ja ari näid Kod; kaśs arib ennäst ju `kangesti `puhtas KJn; lastega olli jo vana u̬u̬l pää arimisega, et `täie `kaitsa Ran; emä es ole `süvvä `tennu, ta es ole mehe `rõivit arinu ei midägi Puh; kui sa ka esi nädäli‿sen `kõrda länikid ariss, siis na olõss küll - - `puhtad KodT; timä esi hinnäst arõ Se
3. parandama, remontima `veski käib loginal - - `mölder ei `viitsi üless arida Lüg; `riided nii katti, `tahtvad arimist `saaja. ma ari nee `terveks Jäm; Vana lagund `lahtine maja, aritud pole, mis `sooja see peab Pöi; kes `meite vanu `atru viel arib Muh; üks kingissepp, obuse riistade ja paruni saabaste arija oli Tõs; `püised `tahtvad arida Tõs; arisid `soapu Khn
4. töötlema, kasutamiseks ette valmistama a. linu (villu, kanepit vms) töötlema `pestässe `villäd sittast `puhtast, siis `kuivadetta ärä ja `viasse `veskile. `mölder paneb `undi `alle ja siis vatti `alle, vatti alt lähäb `viltie. siis `pannasse levendased `ketru`massina - - sie on sie `villa arimine Lüg; `ropsimine ning sugemine on linade arimine Khk; sügise akkame linu arima, masindakse ehk lõugutakse, ropsitakse ja Juu; `eśte ariti [lina] koĺbiskitega, õige vanass Kod; lina ei massa oma arimise kullu ära Ote; Linnu paĺlo `peeti ja noid sai kõ̭ik talvõkõnõ harriʔ Rõu b. kala rappima, rookima kui `räimid saab aridud, `öötse kiduma Mus; aridot kala on ära pohastat Emm; kala arimese päevad olid mõisas Rid; `räimi aritasse - - `võetasse kõri alt ää ja pead koa otst ää Mar || päädiku är ariti, siis `panti `ki̬i̬me Hls; mia mõista soolikit aride küll Krk c. kartuleid koorimaHi Mar Ris `vöörad inimest ka `laudas on, siiss peab ikka `enne `tuhli arima, muidu na sant külainimese ees Käi || akkas `pähklid lülima. arib ää. võtab lülid külles ää Nis
5. ohutama, arstima, ravitsemaSa Plv `maaĺjad piiradatse kuld rahaga ning öbe sörmisega, sedasi on neid aritud ning ohatud Jäm; `koolja viga ariti `kooljanärtsu suitsuga ning `kooljaseebi killuga; ta aris, tegi vee ning `andis `juua [sellele] kes tuli `rääkima; ussi sönadega aris [ussi hammustuse vastu] Khk; see oli `aige arijaks. ta kεis mind `vaatamas ja mind arimas; Oli eese tervisega tükkis otsas juba - - tohtrid arisid ta üsna ää Kaa; nõiakõllaʔ - -`tuuga iks ariti `haigit Plv || piltl tugev `lõhmakas `naine, en `jaksa arida tõist (seksuaalsest rahuldamisest) Lüg
6. teadmisi, oskusi, kooliharidust andma või saama (sag tud- ja mata-vormis) aritud inimisel on kõik `kieled `selged Lüg; mis arimata inimene sest ka tεεb Khk; aritud inime, kes on koolitud ja `oskab paramini ennast üleväl pidada Juu; kuoli aritud VMr; arimata inimene, prostoi inimene Kod; ega temä üit́s arit inimene ei ole, temä om ilma arimede, temä ei oole koolin käünu Krk; ta om aritu rahvass Hel; kas `tuĺli aritu inimene vai `tuĺli alatu inimene, tu̬u̬ jutt ju̬u̬śk täl nigu vorin Nõo || kodustatud metsaline on metsaline, tema teise aritud elajaga ei lepi HJn
7. karistama, peksma, lööma poiss tahab arimist `saaja, ni ülantuks läind Khk; Mis sa suurt meest änam vitsaga arid Kaa; ega siiss eńg ukka lähä, kui ihu arida saab Mih; ma pia sutt arime, mud́u sust ääd `nahka `vällä ei tule Krk

armu|kakk 1. armastuse äratamiseks (poisile) valmistatud kakk, mille tainasse segati juukseid, häbemekarvu jmÄks Ksi SJn Krk irmu kakku, armu kakku läbi reite rõõmu kakku nalj Äks; armukakku `tehtud. `pandud vitu `karvu `ulka, siis `antud poisile Ksi Vrd armu|karask

2. armu poolest, armuannina saadud leibKuu Vrd armu|leib

joomi|kouk `juomikouk kaheharuline raudkook paadilautri puhastamiseks kividest Mene sebäle, tegis `juomi`kougu Kuu
kallu2 kaĺluhrl pl veerispuu, kaigas paadi edasi libistamiseks (vette) kaĺlud on puud ümar`kortsed, et põigiti all paadil; paadi kaĺlud oo vähikesed, kas paar-kolm `tolli jämedad, neli tükki ühe paadi jäoks Rid Vrd kali2
kamm1 kamm g kammi üld (ḱemm Lei); `kamma Vai
1. kamm a.  juuste, habemete korrashoiuks `kammiga `sueta `juuksi siledäst ehk täid maha Jõh; olivad `vaskised `kammid `ennevanast Vai; arvad ja tihed kammid, peenikesega suketse täid maha Muh; `Kaḿma vanaste ei oln, pia ari oli kammi eest Han; vanasti oĺlid vasest kammid Hää; peab olema peenike kamm, kellega täid maha tulevad Juu; pää `suitev kaḿm Krk; `juussit pöeti `käärega, `panti kaḿm `alla Ran; pääsugidõ om kaḿm, vanast oĺl pääsugimise ari San; ei olõ kaḿmil `hambõid, paĺlass `luukõnõ. omma maha˽kakõnu kõ̭iḱ Har; kaḿm ostõti, haŕa˽tet́ti esi˽t́sia haŕaśsist Vas; riia kamm sõrmed lahe ma `tõmman riia kammigä piä siledäss. kü̬ü̬ned one riia kamm Kod b.  loomade puhastamiseks ja kammimiseks muist `soevad kammidega, muist `soevad kraasidega, kenel paĺlu elajad on Ris; kammiga suab sitta maha `suetud Hag; obesa kaḿm Trv
2. kangareha `enne `pandi `kammi - - siis `kammist pakkule Hlj
3. linaraats; linahari olivatta `kammid, `miska linu `kuprata VNg; läbi kammi raatsitasse `kuprad ärä Vig; kaḿmiga kaḿmiti `kuprad maha Lai; lina kaḿm, kellega lina silutse Hls
kapus1 kapus g -e = kapukas1 Pane mu kapused ka `kuivama. Ära mine ilma kapusteta. Mina kapusi küll kudunu Hää || riidest kotike kana jala ümber siblimise takistamiseks Kapusi `tehti kanadel, et kana kaabitseda ei saa Hää
karva|viin nõiajook armutunde äratamiseks pidand `andma poisile karva `viina, tüdrug saand mihele Jäm
korjama1 `korjama R eP(-ŕj- VMr spor TaPõ VlPõ) eL(-ŕj- Hel V, -ŕd́- Lei; -e M San, -õ San Krl, -mma V); `kõrjama Lüg(-ie) Jõh MMg; korjata eP(-ŕj-; koŕ- Plt) Trv T(-õ, -e San; koŕata Võn), -de Hls, -dõ San; koŕadaʔ V(-taʔ; korjadaʔ Urv, -õʔ Krl; koŕjadaʔ Urv Har, -taʔ Urv); `korjada R(`kõ- Lüg) Vll Emm; `korja VNg Vai; `koŕgame, korjade Krk; tgn `koŕja(i)ja Se (tähendusrühmade piirid pole alati selged)
1. midagi ükshaaval võtma või koguma a.  (käega) maast üles võtma või tõstma; noppima; murdma Kalu `korjama (võrgust lahti raputatud kalu korvi või kasti panema) Kuu; [kuuseriisikas] `korjatav sien, igaüks `korjab neid VNg; `lapsed `korjavad rukki `lälli Jõh; `korjas `einamald viha `oksi Vai; tulid `seenid `korjamast Khk; Einamald korjat `pähked Rei; pihelga `õisi korjatasse ja kuevatasse ää Mar; Lapsõd korjatõ `metses `muńna Khn; viĺla pead tulevad ää korjata Juu; mõisast oli käsk, et korjake `marju Ann; korjati [mahapudenenud odra]`piasid `koŕvi, `veedi aana `piale Trm; läksin väĺjäle kiva `koŕjama Kod; lätsiv `mõtsa palukit `koŕgame; `mõisa nurme pääl korjasive jõmmi `uiski ja tigusit [rukkioraselt]; pidit sia `einu `raima ja `koŕgame [lõunavaheajal karjusena] Krk; nemä siss korjanuva pulgakesi maast ja palutanu tuld Ran; `kärbläse seene korjatana [määrimisrohuks]; päävä pääle om kõ̭ik seene ärä korjatu; küd́setu `kartuli korjati ahjust tuha sehest `korvi Nõo; `korjame siss emäga `marju, saeva marja ärä korjatuss Võn; kolm nädälit oleme ti̬i̬`ainu korjanume Ote; pirrutulõga `käüti `väihhü (vähke) `koŕjaman i̬i̬ veeren; ku˽ma kesvä kokku pańni siss pedi kesvä oĺg päist `puhtass `koŕjamma Har; ku `kapsta `lätvä˽kasuma, siss `koŕja alomat́̀si lehekeìsi, lähädä ärʔ Rõu; `paami naa˽hainajuurõʔ üte pańgilõkad́si `sisse, sõ̭ss ei olõ˽maast neid `korjamist (pole tarvis korjata) Plv; ku˽`kartoli `viŕkse päält `leüti kolm kardokat, `laśti `ümbre koŕataʔ; vanast latsõ˽`koŕssi˽tammõ `tõhvu niisama aśass Vas; kartohkamuud koŕatass, `koŕjat takast kartohk‿arʔ [pärast kartuli ülesvõtmist] Se; kabõhheìsil `vaia `oht́it koŕädaʔ ni kakkuʔ `juuriga `ussõ Lut b.  (maast) kõhutäiteks koguma, võtma; nokkima Siga `korjab `tõngus omale muast ulga `süemist ää Khn; lüpsilehmad suavad kääst kua, ega nad sellega üksi `aita, mis nad karjamalt `korjavad VMr; ta (kana) `koŕgass levä raasukse maast üless Krk; [lammas] suvel lepip `tollega, mes ta karjamaald esi `korjap; varesse `korjava vagude sehest `maokesi; musta ähnä - - korjassiva pajo `vaklust `puhtass Nõo; toonikuŕg `marssõ kõ̭gõ niidü maśsina takah, ja koŕaśs nuid `kunnõ; eläjä˽käve järve veereh pääde `ru̬u̬gu koŕatõh Vas
2. (kasutamiseks, säilitamiseks) kokku koguma, koondama a.  ühte kohta või tervikuks koguma, kokku kandma `üöseks `korjati [sead] `lauta ja `uomigu `lasti siis `jälle `väljä `toised Kuu; kuor `korjati voi `kirnu VNg; `ennevanast inimised `kõrjasivvad `patjude `sisse `kaura `lipleid; tuul `kõrjab jääd kokko, jää `kõrra `tõmmab vie `pääle; tämä (mesilane) `kõrjab `jalgude [õietolmu] Lüg; `Korja kolud kokku ja akka menema IisR; räbälä `kaupmes `korja `kontisi ja räbäli Vai; mere `äärest korjatase `aakrikku Khk; `korjab `maagare ala `pilvi kogu Mus; nüid on köhu `sesse ka korjatud (söödud) natuke Vll; uhinal ahinal korjati kõik asjad kokku Muh; kui katku aeg oli rahvas ärä surnd, sis oli siiä ilmast maast `rahvad koku korjatud; pahem jalg `korjab kõrred enesele [rukkilõikusel] Vig; `vaiku korjatse ju koa; [loom] `korjab liha (läheb rammusaks) Var; `korjavad, `aavad karja kokku, käivad `pulma `vaatamas ja `tańtsimas Ris; puśs tuleb omiku `korjab `töölised kokku HMd; kordingid `korjavad purje `ääri ja `nurkasi JõeK; ammassirp kogub, et sa saad `piuga võtta, sellega saab rukist korjata `piusse; juba nad (mesilased) oleks korjand, aga põld korjata [mett] JJn; Mõne puu peerg ei tahtnud iast põleda, `korjas söö `õtsa Trm; emad alati `ütlesid tütardelle, et `korja oma karvad `koomalle, kui `juuksed `lahti olid Lai; pidiv egäüit́s kolm `jalgevahetäüt puid `koŕgame Krk; ärä `korja `endäle viha`vainlasi; mul om `kartuli iluste unikude korjatu, sina aad laḱka; lubjaahju lagi korjati lubi `kivve täis, siss alt küteti; `korja üd́se kokku ja puhu palama Nõo; kusirautsiku `korjave puie `nõklu Rõn; nu̬u̬˽vana˽kuradi vaest `koŕssiva nu̬u̬˽sõrmussõ `indäle Urv; setu `tõie `kaussõ ja˽`käüe `nartsõ korjatõn Har; villa˽sai˽kokko koŕatuss, ja langass kedratuss Rõu; Üt́skõrd ku perrnaańõ oĺl pot́i `piimä täüs koŕänoʔ ai kaśs tu̬u̬ `ümbrö Räp; tulgõ [vilja]`kaari `koŕjama (harva rehaga kokku tõmbama), iih koŕakõ, takah `riipkõʔ; jala`täüsi koŕatass [kaarest rehaga], õt parebahe saasiʔ `kuurmahe `pandaʔ Se; ossaʔ koŕjati ütte un palutõdi `välla Lei b.  (säilitamiseks) kirja panema või lindistama ju ta seal `laula `korjab Muh; nüid ei laula enam `keski, nüid korjatasse `teisi (rahvalaule) Ksi; te `koŕgade vanu sõnu Krk; naa omma nu̬u̬ koŕjadu sõnaʔ mia sa˽`koŕjadõʔ Har || neid sõnu kabla `pääle korjade nüid ei ole `pirla `aiga kellekil Hls c.  (varrastega kudumisest) ma üte [varda] `pääle korjassi kõik siĺmä, ma kate `vardaga es `kuaki; üte voori om salli laǵavuss `varda pääl, säält nakat kudama ja maha `laskma, ja tõnõ kõrd `korjat siss pääle Kam; Ja sõ̭ss ku omma˽kokko `võetu sõ̭ss koŕatass kundsa lat́i päält nu̬u̬˽silmä˽kõ̭ik üless (sukakudumisest) Urv; neĺä `varda pääl um kõegih üt́s vara `siĺmi a viiedäga `koŕjass Lut
3. (säästes, kokku hoides) koguma, talletama a.  pikemat aega või tagavaraks koguma, varuma `ennevanast sai `korja `palju [pesu], siis sai `aududa pütti sies VNg; rot́t `korjab omale `pähkid mütti Khk; Seda (kola) on `sõnna isaisadest kogu `väätud ja korjatud Pöi; `loomele on `tarvis talveks korjata `sööta Kul; siis ma `ketrasi, küla naestele - - ja `korjasi siiss omale `jälle koa `leiba ja Aud; `mölder `korjab [jahvatamiseks] vett, paneb vesivärabad `kinni Nis; nemad `korjasid kohe sügise seda aput `piima omale nisukesed suured puunõud täis KuuK; kevade ema akkas ju võid `korjama eina`aale Koe; kraavi `kaldid `korja (niida) kus saad sao ja teese [heina] Plt; taluinimestel kah es ole `keŕge, `korja toda `reńti ja perele `palka, toda ańd korjata Ran; [vanaema] suvel korjass muna, pańd tuha `sisse, jaarmarga `aigu müis Nõo; tollõ jaoss (pulmas rahakogumiseks) olliva kõrdsi mant korjatu kopika Ote; riigi pu̬u̬ld `oĺli käsk, ja riigile korjati noid kuuse kukkõ Rõn; Kae˽ku˽tu̬u̬d veimevakka vai `kirstu `naati `korjamma, sõ̭ss `koeti sinnäʔ uma paĺgam `hammõ`rõ̭ivast; es jovva˽noid `normõ ar˽koŕadaʔ Rõu; mu imägi˽koŕaśs `võidu, ja ośt väŕsi raamadu Vas; `koŕd́amin om, mis anade ĺemale (lehmale) Lei b.  raha või varandust koguma on ju sedä rahagi `korjatu Vai; `korjab raha – tahaks omale midagid suuremad `asja `osta Khk; Kes kopikad äi `korja, see rubla meheks äi saa Pöi; see (pisuhänd) `korjas varandust ja tõi ühü peremehele Kul; mõni `korjab seda raha ja vara omale naa paelu Aud; vanamies `noitas ja `korjas varandust JMd; `oidmise varal one kõik suanud ja kõhu kõrvalt korjanud Kod; kudass sai korjatuss toda raha kõtu kõrvald Ran; tütär `ti̬i̬nse ja korjass, es saa rõõvast `säĺgä es midägina; korjassiva raha seendest, `vihtest, `luudest, kõ̭ik `müidi Nõo; Ku‿ma mehele sai, `naksi `korjama, `koŕssi raha nigu mehine liĺli päält mett `koŕjass Urv; midä esä `korjass, toda poig `laotass Rõu; timä oĺl sada `ruublit rahha `joudnu ar˽koŕadaʔ Vas; imä oppuss sais [lastel] meeleh - - `kaegõ õ̭ks, kuiss jõvvat `hindäle koŕata Räp
4. raha, toiduaineid jm hankima a.  külast (viinaga) koguma mei `käisimme ikke `mardiss ja `katriss ja `korjasimme `kapstu ja `kaali Jõe; pruut ajab oma `andisid, `kõrjab `pitki külä, `viinapudel `kimbus Lüg; siis `tahtsid Muhu `riidid `soaja - - siis `korjas siit külast Muh; ruut läks undi`ända aeama - - `korjas veimevaka jaos `andid PJg; karjane käis `jõulu `laube kohe `korjamas sepiku kakku ja `voŕsta ja liha Ann; viinaga `koŕjab `õĺgi; `kõike `aśja `koŕja (laena) tõese käess Kod; ku tulekahjust `oĺli kõ̭ik ärä palanu, siss käesivä palanut `koŕjaman, üits kõ̭ik mes `keski ańd Nõo; ma ośti neli `tu̬u̬pi `viina, taha külä pääle `koŕjamma minnäʔ, saat mõ̭nõ vaka `villä ja mõ̭nõ kuŕsti linnu Har; kirstvaka `korjamine inne `saaju, ku `ańdit koŕati Plv; `ri̬i̬ga iks `koŕssevaʔ sepäʔ `palka Räp; Peräh palamise käveväge˽katõgese esäga `koŕjammah, `koŕssevvaʔ; śjoo `koŕjass palanu päle Se b.  kerjama `korjamise varal eläb, kos‿ta mõjalt suab Kod; sańt käü koŕjatõn. vanast `ańti teŕri sańdilõ Har; mõni sańt `koŕjass `leibä õnõh Se; sańt ka˽`käüless koŕjatõn Lut c.  korjandust tegema siis `korjati `kraami Tudu isändälle Vai; [kirikus] korjati pikavarrega kot́iga Saa; `vaestele korjatakse, sõja`vääle korjati `viltisi ja `soapaid ja Juu; rahvass korjanuva raha kokku [ja saatis maakuulaja Saraatovisse] Puh; keŕksänt ütel: `täämbä saap peḱk `vällä `pantuss `ańde korjamisess `vaeste ääss Nõo; katõ läve pääl vü̬ü̬l`meĺdri `koŕssi, ala läve pääl ja `keskmitse läve pääl; kerikun koŕjatass raha, paṕikot́iga koŕjati Har; kerigo pääle koŕatass rahha Se d.  pulmas (hrl noorpaarile) raha koguma `pulmad lõppesivad siis `kõrjati `ämmäle `põllelappi (põlleraha) Lüg; viimase(l) `lahkumise pääval poiss töi kannu lagedale, ölut täis ja akkas jootraha `korjama Khk; siis pulmalised akkasid põlle `sisse raha `viskama - - nii `korjas noorik kolm kunni viis rubla; toa`pühkimine oli pulma lõpupooles, kui raha akati `korjama Mih; vanast pulman paegati pruudi `põlle - - korjati pruudile raha Puh; makõkahjaga korjati pulma`aigu pruudilõ raha Ote; no siss (viimasel pulmapäeval) `naati viinaraha `koŕjamma Rõu
5. eemaldama, kõrvaldama a.  ära võtma või (kõrvale) viima sia `siŋŋid ja `lammas`kindud olid `laual [pulma ajal], ega seda `pallu ära `korjatudki; kui tuul akkas, siis olime kuhe vuhinal `väĺjas oma `verku `korjamas Jõe; `korjaga `korred maast ära Hlj; piäb vaht `vällä `kõrjama, siis saab sült puht ja `valge ja klaar Lüg; Korja oma asjad eest ära Jäm; mene `korja need asjad laua pealt ää Mar; `korjan `mustus ää Ris; iga perenaine `korjas omal [sead õhtul] ära, koju `lauta jälle Amb; lu̬u̬g `kõlbab küll ärä koŕjata; paksult one `einu eden, [riisujad ütlevad] tulga korjaka eenäd ets ärä Kod; kui piim läks apust, koŕjasid koore pialt ära Pal; kõik ukse `võt́med koŕjasivad [sõdurid] ära Äks; Sel on õige lühike aru, lusikaga antud kulbiga korjatud tagasi Lai; lännuva kolmekesti `sahvrede, ja korjanuva kõ̭ik `puhtass (viinud kõik ära) Ran; är oĺli˽koŕadu kõ̭iḱ liĺli˽ka `haudu päält Plv; saa ai˽kannu pitäʔ, külä pini˽`koŕjasõ˽kanaʔ arʔ; sõ̭a `aigu kah, kua tuĺl, tu̬u̬ koŕaśs Vas; koŕatevva ärä jah [tukid alemaalt] Räp; mereseʔ, `ü̬ü̬sess pandasõ siss hummogu koŕätass õ̭nnõ `vällä [järvest] Se; küll `lamba˽`koŕd́aži vällä [mahapudenenud vilja] Lei b. fig (jalust, eest) ära viima või võtma; ära minema `kõrja `koived iest `vällä Lüg; `korja `eese jalad `koomale, mis sa neist `jalgust naa õiele aad Mär; Kui sa järgi ei jäta, tuleb sool oma kondid kokku korjata Han; `korja oma kolid ja kasi minema; `korja ennast siit iest ää Kad; `korja oma koivad ää Sim c. fig naiseks võtma kes sene `tütriku `vällä `kõrjab sie on küll vähä `lollikas; `kõrjab omale, ei jättä [lapsega] `tütrikku `ohtomaie Lüg; eks ike ole sie poiss järel kis sind `korjab Kad; kui tüdruk on paks, ess ta (poiss) pia teda ära `korjama Ksi; mõ̭ni vana `tüt́rik om, nu̬u̬˽ka koŕatasõʔ arʔ Vas d. fig (surmast, suremisest) suab näha kui kaua seda `aega on et [mind] ära ei korjata JJn; jumal ärä ei `korja Kod; paĺlu `lapsi oli, surm `korjas muist ära Pil
6. (teiste hulgast) välja võtma a.  välja valima; eraldama; sorteerima sitased ja kõhualused [villa]tukad `korjan `väĺla Juu; `kartulid `korjasid `vankrisse, või vakka, kui seemet tahid korjata Trm; keväde `koŕja suuremad kartulid `väĺjä, `kalda `salve mes sü̬ü̬d ise Kod; piimnaadid ja `rõika korjassid `väĺla nõnna et oli puhas [põld] Äks; nisu seemel kikk korjati ütsi läbi, sääl olli `kaaru sian ja rügi Krk; `maotedu `erne korjati enne `leotamist `väĺlä; mõni roobitseb mustikit kõ̭ige lehtega, kotu `korjab lehe `väĺlä; `olli korjatu `tüt́rikule sukavilluss kõtualutse ja puusapäälitse Nõo; [puulüpsiku jaoks] oĺl koŕatu sääne laud kos oss siseh oĺl Plv; `koŕjat hüvvä vikatit Vas; mii `võtmese `aigo koŕatevaʔ tühembä vahaʔ erälde anomahe Räp; `hindäle koŕäśs hää naase Se b.  (kanga-, vöökudumisel) lõimelõngu ükshaaval välja tõstma ja vahelikuks lugema, mustrit sisse kuduma truadi piäl küll one koŕjatud `kiŕju. piäd `nopma lõngad varva piäle, nõnna kuda sa ise tahad sedä `kirjä tehä Kod; [vöökudumisel] lavvage korjati kirja Trv; vahelik olli pulga pääl oleman, siss panni `nitsede, siss nakassi `kirjä `korjama (vöökudumisest); nigu kiri ärä `olli korjatu, tõmmati niit läbi ja `lü̬ü̬di lavvaga `kinni Puh; kadrike, vereväst maagõst koŕäti `käüsse perile `sisse Võn; kiri korjati [vööle] `siśse - - näpuga pidi `korjama, `säädmä noid `langu Kam; Nail (vöödel) oĺliva˽`sääntse˽koŕjatu˽kiŕjaʔ ja˽kruudi˽seen Urv; vanast `koeti koŕjatuisi `ju̬u̬niga `pruntsõ ja teḱke Har; kui kadrikõt tet́ti, sõ̭ss `pańti lavvakõnõ ala ja koŕati Räp; Nüüd omma˽`veiga laja˽ja suurõ˽kiŕäʔ [hamekäistel]. Noid om hüä koŕadaʔ Se
7. koristama; korrastama a.  kraamima, puhastama; korda tegema või seadma `korja laud ärä Kuu; `tarvis `kõrjada ja puhastada maja `puhtast; nenä nattas `ühte `puhku, ei `määra oma nenägi ilada ega `kõrjada; `kõrja oma suud (öeld ropendajale); mõni `tütrik on ku va lattakas `poiste jalus, kie `ennast ei `korja Lüg; tuba `tarvis `korja Vai; Ää jättüg oma `riidi lagasõ maha mio korjata Khn; ku nad saanast ära tulid, siis `vaenelaps jäi `sauna `korjama Jür; kas sa `korjasid aidauksed `kinni JJn; uoletu ja lohakas ja ei `korja ennast, käib nigu kadasnik VMr; `korja oma püksiauk `kinni Lai b.  noodalina enne püügileminekut paati seadma lääme `noota `koŕjama. koŕatass noot ärʔ; nu̬u̬t vaia ärʔ koŕadaʔ loodsigohe; [noota enne sisselaskmist] `ümbre `koŕjama - - üts võtt `päälsist, tõnõ alosist ja kolmass võtt linna `keśkelt Se
8. vilja lõikama; saaki koristama vihm on `vilja maha tagund puha, paha `kõrjada; `Peäle rukki `kõrjamist tuli käsile võttada suvi`vilja `kõrjamine; `saavad `viljad `kõrjetud `väljädeld Lüg; kardulid ennatel korjata (üles võtta) Vig; kui suiviĺla `korjamine tuleb, ehk siis soab `jälle päeviti kodo `käia Juu; siis oli väelavaht [mõisapõllul] `juures, kui `viĺja sai korjatud Kos; vili jääb iĺja `puole korjata, ei sua `küpseks JMd; kohe päriselt üstkui iĺjaks jäänd `korjamatta odrapiad ripakille (purjus meestest laua ääres) JJn; korjati, teist `viĺja sirbi ja vikatiga aga ernes, kisuti Koe; `korjasivad vilja väljalt `ammugi koju Kad; vanast ollu kesi nii kehv et, t́siŕpega korjanuva Võn; koŕakõ leib (vili) kokko Lut
9. (juhuslikult) saama, soetama a.  (vallaslapsest) Üks siit `tõine säält, nied on kõik `kõrjetud `lapsed Jõh; see laps on väĺjast korjatud Jäm; [toatüdruk ja -poiss] olid lapse `korjand Emm; mes ta sene lolliga seda (last) `korjama akkas; korjat laps Rei; küla pialt korjatud, ei tia alate isigi, kust lapse sai PJg; pueg ei old selle mehega, sie oli üksipäinest (enne abielu) korjatud JJn; si̬i̬ õli korjatud laps, `enne sedä ku mehele läks Kod; ei olõ mihega, tu̬u̬d üldäss et om koŕjat lat́s Har b.  [ei tea] Kost ja kellelt sügelised omale `küĺge `korjas. Sügelisi `peeti ikke korjatud `aigusest Trm
10. korjuma, kogunema lume klomp `korjas obusele jala `alla Jõe; ühüksä `päivä `enne mardi`päivä siis on `käüdüd `naaburiss. mihed on korjaned kogu `sinne kaik `ühte kogu Kuu; kolm kilu`mietri ikke vist `kõrjab [tuleb sinna] Lüg; suur liik `koeri sii, tee‿p koest nee kogu `korjand on Khk; Oh, ösna kena natuke juba [kartuleid keldrisse] `korjand Pöi; kut kärn pεεl on, siis kärna `alla `korjab mäda; mes mere sees on kivid kogu `korjand, se `öödakse rahu Käi; ehk `korjab inimesi ikka veel; siin juba palju rahvast kokku `korjand Rei; Inimene piab tööd `kiusama, mud́u töö kasvab tääl üle pia, `korjab ette Han; silmäd `korjavad vett täis Tõs; vett on juba `korjan `kaevu Ris; tuulega vahest `korjab vett `siĺmä; piima `peäle `korjab vesi Juu; ää seda juo, sie va ull korjand vesi (vihma- või lumesulamisveest) Kad; kui kali kaua seisab, sis `korjab jõuk `põhja Sim; jal `koŕjass jo `piĺvi Se; latsõʔ hakõrdõlõsõʔ, `koŕjanuʔ ütte Lut
kraap1 kraap Jäm Emm LNg Mar Khn Hää (g kraabe) VJg Plt SJn Puh Ote San(-) V, g kraabi; kroap g kroabi Juu, kruap g kruabi Kad; raap, roap spor Sa Muh(raep) Kse Han Var Mih Tõs Aud SJn, raaṕ M, g raabi
1. kaabits, kraapimisvahend värvi raabiga raabiti `värvi maha Khk; [laeva] Tekki klopida kloppaamri ja kraabiga Emm; Anna mio kraap naela kaśtist käde Khn; Kure`marju ei tohe raabiga korjata - - aga pohluka `metsa minnes võib küll raabi ligi võtta SJn; a. kraabits leivaastja puhastamiseks Raabiga raabiti `lõime küĺlest tainast Kaa; Roap oli puust, mõnel oli vana kosta laba Pöi; raabige puhastetse leva`mõhke Pst b. kõblas raabiga `muldamine teeb mulla `kergemaks Kär; [kartuli] `muldamiseks olid raabid. nee `tehti esiti ka puust, pärast aketi neid tegema rauast ja vanadest `lasnadest Kaa;`kes ei taha küürutada, `tõmbap kraabiga aena `pendre vaheld ärä Nõo c. kartulikonks kruabiga on ia kõvas muas kardulid `kruapida mullast `välja Kad; kardule `võtmise raaṕ Krk; ma võta uma kraabiga `kartulid Har d. linaraats; linavurr linakuperdamese jaoks oli kraap LNg; vanad vekatid `löödi puu `sesse, `tehti lena raap Han; Raabist tõmmati linad läbi Tõs; Kraabiga ljõnadõl `kupru otsast ää `kraapma Khn; üks `istus seal aeru pial ja ajas obust. rośsvärk see ajas seda `raapi `ümmer Aud; lina kraabi väidseʔ ummaʔ nöhriʔ Krl e. linakamm Tu̬u̬ kraabigõ kraabiti `kolkma ilusõss ja˽siss `säeti `punda San; ma˽lähä lina `punda `köütmä, siss lasõ kraabiga üle kah, siss saa illuss Har; f. riivMus Muh raabiga raabitse kalu Muh g. kamm (looma puhastamiseks) kraabiga tõmmati must ja tolm maha kõ̭iḱ, siss obese `läiksevä Nõo; hopõń om `väega tolmuga ku̬u̬n, võta no˽kraaṕ ja hari, puhasta timä välläʔ Har Vrd kraabe, kraapel1, kraas
2. luuakonts tükkis raabiga es saa ka [pühkida] Khk; See luud oo täitsa raabiks kulund Kaa; taa vana luvvakraaṕ, taaga˽saa no kiä midä pühkiʔ Kan Vrd kraaps, kraap|luud, kraaps|luud
kraas kraas u Emm Rei, Mär spor K I (-oa, -ua-; -ś), TLä, u kraaś Tor, Koe JMd/-ua-/ VJg Sim Trm Kod/-ua-/ Pal Plt(r-) San Plv Räp, kraass Urv, kraaśs Kam Krl, kraes Mar Ris, g kraasi (-oa, -ua- K I), g kraassi Kam; kraas g `kraasi R; raas, -ś g raasi u L, KJn Trv Pst
1. sag pl villakraas(id) a. käsikraasid `keskmine sorm oli ko˛e (kohe) pien, mis `kraasi`varre pial käis Jõe; Tahid `kraasisi `õstada, siis tuli `vahtida, et õlivad `nõrga `piidega, mitte `kanged Lüg; kaks `kraasi, teine all teine pial, siss vellad pannasse vahele ja siss kraasitasse Mar; villad said ää `soetud `raasega Vig; üks paar `kraasisi Ris; kruasiti nõnna, et kruasid lõid tuld Juu; sellel kraasil on rias piid, aga `enne vanast olid segamine piid VMr; kruasid õlid nõnna pikergused lauvad, sabad taga, truadist pinnud kruasi küljes `kińni, kõverad Trm; kraasi naal one armetu `lühke, kraasi naalad one laiä `piäga; kraasinahk on kos nid pinnud, `ammad on siden, kraasi puu piäl on nahk Kod; suka`lõnga enämästi iki teeme kodos - - päris `siukse `raasidega raasitasse KJn; `tõmba tõese kraasiga tõese pääl Ran; kui kangast nakati tegema, siss lätsivä külänaese õdagu kokku, egäl ütel kraasi üten Puh; `ü̬ü̬se ületside, `päivä perätside, kate karva vastatside – tu̬u̬ om kraasi mõśtatuss; [poiss] makap ku kraas (norskab) Nõo; villa `säeti üte kraassi `pääle laḱka, siss nakati tõsõ kraassiga `tõmbama Kam; Mia all ommaʔ, n‿omma˽kraasi ja pääl lavvaʔ, hanna˽perän mõlõmbil Urv; `ammõ jakk oĺl jämme ja˽kaĺg nigu üt́s kraaśs, tu̬u̬ kiśk jo ihu `kat́ski kõ̭iḱ Krl b. villavabriku kraasimismasin `Villa`veskis oli kaks `kraasimis`massina, esimises `suured `kraasid, `teises `piened; `läksid `sinne `kraaside `massina juure, siis panid kõik [villad] `sinne `laua `pääle `sinne `kraaside ette Lüg; villa `veśkil on pailu `kraasisi VJg c. kodus valmistatud mehaaniline kraasimisriist ollu serände suur kraas pengi `sisse tettu. ja päälmäne kraas ollu, tollega kraasiti, aga alumane saiss paegal Nõo Vrd kraast || kraasitäis sie mis kraasi alt εε `vöetakse, on kua kraas Ris Vrd kaarid, kaarsi, kaast, kars
2. linaraats linakraas, misega nupud otsast ära ajada Rei; lina raasiga raasitase `kuprad otst ää Tor; anna ni lina raasida sääld siia Trv
3. kamm (looma puhastamiseks) muist `soevad kammidega, muist `soevad kraasidega Ris Vrd kraap
kärbas1 kärbas Mus Phl JJn ViK IPõ, `kärbas VNg IisR, g `kärpa
1. oksatüügastega puu; tugipuu; toestik suvivilja või heina kuivatamiseks `kaerad panima `kärpa `piale. kaks `niisukest pikka `otsa puud oli ja siis `jälle sie poig puu, neid oli kolm vai kuda `tahtas `kärpast teha VNg; rüstik pannasse `kärpa `pεεle `kuivama Mus; `tehti suured pikkad [rõugud] ja siis arjati kärbastega ära nii kui ned tua akkid `pańdi kaks tükki `vastamisi `piale. nagu nüüd on põllul eina redelid. nied ülesse ja‿ss `pańdi `õĺgi `sinna arja `piale ka ja siis nied `kärpad `pańdi sis `piale Rak; kärbas, raami `muadi, kus vili `panna. vili, vikid, einad, ärjapead `panna `kärpasse VJg; kärbas `tehti kuusest, `jääti õksa töngad `külge; kärbaste `piale `pańdi vili. `löödi kolm kärbast `vastamiisi, pialt siduti kokku; `varda `ümber `lü̬ü̬di kolm ehk neli kärbast - - õts õli raiutud, lõid mua `sisse, sidusid `õkstega `kińni, mõned panid vitsaga, mõned naeltega; `kärpad õlid `õkslikud kuuse ladvad; ku `erne `sarda akati tegema, `pańdi `kärpad ritta, `õkste `piale lat́id Trm; kuhja `kärpad Lai || tõkkepuu `kärpad `pandud `tiele ette, kui ei `lassa läbi VJg; ära mine sialt, kärbas on ees; silla kärbas (sillamaksu kogumiseks) Trm Vrd kärbäts
2. kärbisel asetsev suvivilja või põlluheina hunnik Ühe `kärpa paneb `kõrraga `piale, `rohkem ei mahugi IisR; odrad `niitsime `kaarde maha, ajasime kokku ja panime `kärpasse JJn; niidetud vili, sie `pańdi muidugi `auna, `kärpasse `jälle; mõned `kärpad on viel väilal VMr; anguga sai kuared kokku `kantud ja `kärpa `pandud Sim
3. löe alaossa kinnitatud raod, nn vikatiluud vikati löö `külge `seoti kärbas, kas paeost ehk kasest - - siis `niitis `puhtamast, lõi eina kokku, kaaru `piale kõik; kärbas õli üle jala pikk, kahe aruline või kolme; mina põle `kärpaga `rohkem niitnd kui ühe korra Trm
4. varsa okaspäitsed (imemise takistamiseks) kärbas on varsal nina pial Trm Vrd kärbast, kärvas(i)
Vrd kärbis, kärp1, kärvast(i)
köüs|noot võrk merepõhja puhastamiseks enne noodavedu `Muidu `nuota `tohtind mere `lassa, kui `enne pidi sielt kohast köüs`nuodaga läbi `tembama; köüs`nuota `vieti et puhastada sie mere pohi silejäks Kuu
küünla|kirn kõrge kitsas nõu küünalde kastmiseks iga perel oli `küinla kirn, metu orgitäit `tahtid kasteti kirnusse Mih; `küinla kern oli nagu koore kern, aga vähäkene pikergune, alt oli laiam, peält oli `kitsam Juu Vrd küünla|putk, küünla|tori
laen laen g laenu Muh Rei Mar/g -o/ Mär Ris Juu JMd Iis Kod, lainu VJg; lain Kul, g lainu Sa Emm Kse Var Mih Tõs Aud Saa Trm Plt Trv Hls Hel Ote San Krl Rõu Plv, `lainu Kuu RId(n `lainu VNg), laenu Rei Mär Khn Tor Hää Iis KJn Nõo; g laenu Sim Äks kasutamiseks saadud raha või ese, mis tuleb kokkulepitud tähtajaks tagastada; võlg; krediit `enne tuli `õtsima `võlga, nüüd `anna `lainust; omal leib `õtsas, lähäb külä `lainu `õtsimaie Lüg; lainuga ta need `ooned üles ehitaskid Khk; see‿p maksa `εεse `lainu ää mette Vll; Lain äi ole enne sinu kui sa oled ta `kinni maksnd Pöi; ma too ta käest laenu `peale Muh; tuleb `jälle `lainu `saama; tegi minu kääst `lainu Kse; lainu `piale viis `kärgi Var; ku sa `lainama ei läind, siiss mõesaärra `vaatas, et sool põle mette `lainu vaea änam, oled rikas Mih; kümme rubla `lainu oli anda, mia näpistäsi natuksõ laenulõ Khn; mamma `ütles, räime `lainu ma küll tagasi ei taha, võta need nõndasama Saa; laenata on ea küll, aga `laenu ei taha enäm kätte `maksa Juu; võttis minult raha `laenu; tõin `terve leeva laenuks JMd; võtan laenu `piale Iis; teeb `lainu Trv; temä ei jõue oma `lainu `massa Hls; tule mulle käsiniguss, ma pia `lainu `võtma Nõo; peremi̬i̬s jää iks `kõrdapitte `vaesembass, lüü muile käemehess, kes `laine taht, aga nüit massa Ote; võt́t mu käest rahaʔ `lainu Krl; eläss lainuga, nii paĺlo `lainu võtt Plv
lõpele lõpele laskma Sim Kod Lai lõimede vabastamiseks lõimevarbu poomiga ühendama kangast ei saa muidu lõpetata, piab lõpele `laskma Sim; kangast `laśti lõpele, kui pulk paku soone seest `väĺja tuli, siis pidi lõpele `laskma Lai

läkastus läkastus Mär JMd Koe Plt, g -e Jäm Rei Trm; läkästu|s KJn, läkästü|ss Krl, g -se; lägästü|s g -kse Kuu Vai(-us) läkastamine üks lägästüs `tullo `toise järele Vai; mul tuli läkastus `piale Koe

lääne|tooder meremärk laevatee tähistamiseks lääne `tuoder on alt `valge, pealt punane, mölemad otsad laiad Ris

nari5 nari g narja härjale suu ette pandav korv söömise takistamiseks põllul töötamise ajalKod

pabu3 pabu VNg Trm okaspäitsed vm seade imemise takistamiseks `sellele (varsale) kulus `panna juo pabud suhu, et ei `pääsesi ema `alle imema VNg

piiri|noot väike noot kalda ääres kalastamiseks piirinoodaks `üiti - - vähike noot, üks neli `jalga `kõrge, saab kahe mehega ja kolme mehega paadist `sesse `lastud Rid

piir|võrk väike kalavõrk kalda ääres kalastamiseks ühed olid piirvörgud, niukst madalad vörgud ja siis sai sial - - mere `kaldal `püitud nendega Ris

piäsik, piästik piäsi|k, piästi|k g -ku vahend õnge vabastamiseks põhjast põletati telliskivi ratas, auk si̬i̬s, si̬i̬ on piäsik - - jäeb õng põhõja `kińni, laheb õnge `paala `mü̬ü̬dä `alla, si̬i̬ põrutab õnge `lahti; piästiked tinass valetud, auk si̬i̬s, õngele, ku põhõja `kińni jäeb, lastasse `piäle Kod

puista|varras puistavarras varras lina luudest puhastamiseks, takkude sugemiseksIis

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur