[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, aga serveri koormus ei lubanud laiendatud otsingut.
Leitud 15 artiklit

haljas aĺjas (-l-) g `aĺja (-l-) S(`h- Phl) hajusalt K(ailas VMr), I; `aljas g `alja R(`h- Kuu); aĺlas L K, -s(s) M/g `aĺle Krk/ T, g `aĺla; (h)aĺlass (-śs), (h)aĺass (-śs) g `(h)alja, `(h)aĺla V

1. noore rohu värvi roheline; haljuse säilitanud; ka valmimata, toores kui sa `siemet ei `tahtund, siis vois [lina] `aljana ka `kiskuda VNg; ani `aljas ja pää `paljas = viht Kuu; vili on viel `aljas `põllu pääl, ei `sünni viel `lõikama akkada Lüg; Kui kuiv luog - - `vihma kätte jäeb, ei saa sest enamb `aljast `eina IisR; oras `tirkab - - pisine aljas ots juba ülal; lεheb `aljud rugisid ösuma, see‿o äda leib Khk; oras‿o nii aljas, lume alt tuln; rohi akkab juba `aljaks `lööma Muh; nüid `tulle paar `pεεva `hεεste `vihma, maa `jälle haljas Phl; see (heinaloog) ühnä aĺlas alles, see sünni ülesse võttagi Mar; aĺjas ein, ei ole `vihma saan, varakult `tehtud Var; kuuseraedud oo `aĺlad `aasta `rinki Tõs; pohlad on veel `aĺlad Kei; mets läks ühe päevaga `aljast Amb; kui [puu] kand õlema aĺjas, `aama vi̬i̬l `poegi kõrvalt Kod; kiḱk ti̬i̬ veere oo `aĺle joba Krk; Õrakit või joba `aĺlast peräst kisselis `ki̬i̬tä Hel; ku `kartulivarre om `aĺla, siss `kartuli kasvava Nõo; aĺlas erne, tol om `aĺla terä, na aha ei ole, om sinitse Ote; no˽peräst `vihma, no‿m kõ̭iḱ löönü˽`haĺlass; helehet haĺlast om ja `tunklast haĺlast Har; tälle ummõĺdi `haĺja põh́aga `uńdrik Vas; hainakadsak - - sääne `haĺja säläga; `haĺjit päid paĺlo śeeh kesväl Se; kabõhhõisil oĺl haĺaśs `kurtkakõnõ, `haĺlast kumakust; mul `hinnel oĺl mitu haĺast (rohekat) tsika Lut

2. (hõbedaselt) läikiv, hiilgav; helkiv, hele a. (metallist) ilos `aljas plekki; `riistad on `puhtad ja `aljad Vai; Öbe - - seisab ika aĺjas Jäm; Mulla sehes kulub adravannas kenasti aĺlaks Kaa; telliskivi teeb noa `aljaks; vikat käiatasse `aljaks Muh; muist o `aĺlad naelad ja muist oo roostetand Mar; ailas niikui õbe VMr; lambi vased vaja `aĺjast `nühki Trm; võta rostitedu `lapju, kaeva mõni aig, lääb `aĺlass Ran b. küi on aĺlas kulla`näoline Jäm; vimm oo `seike aljas kala Mus; Ilus ja aljas, must ja paljas, muidu ära katsu, kui näpp tee märjaks = kirp Rei; vahest tulevad na `aĺlad lume sädemed mis `läikväd Vig; `lendjas on alt ele aĺlas, seĺla pealt `mustjas aĺl Vän; kiele `leikkaea ailas niisuke lai, luom seda `iaste ei süe VMr; tiĺluk räim ja ninda aĺlas ku kire Krk; Haläs ku siid Vas || puhas miul olli iki nõu `aĺle, `puhtess küürit Krk || söja tuli tegi meid nenda `aljaks (paljaks) Jäm

3. selge, klaar aljas viin Khk; `seĺge aĺlas vesi Vig; aĺlass su̬u̬lvesi [räimede] pääl, `seĺge su̬u̬lvesi; ku tahap siss annap `aĺlast `taevast [vihma] Krk; aĺlas li̬i̬m [süldil] Nõo; säärast kuradi inemist ku˽saʔ olõt, eiʔ olõ˽külh see `haĺla `taiva alh tõist Har

4. subst a. rohi, rohumaa; haljassööt Einu oli kevatsepoold talve nii veheks jεεnd, et vaesevaevald sai loomad aljale Emm; jäneksed `piavad aĺlast `saama, [sealt] saavad vedelikku JJn; me lääme sinna `aĺla `pääle, aĺlas lat́s sääl Krk; Suvel seivä obese aĺlast väĺlä pääl Rõn b. valge viin va `haljas Kuu; ma `kalla omale aĺlast Kse; küll sääl seda va aljast `joodi paĺlu ära Äks; `maarja puna `ju̬u̬di `maarja pävä aig, mõnikõrd `võeti aĺlast kah Hls c. raha sul ikke seda va aĺjast on Trm d. räim va `aĺla `vah́ksive tonnist Hls

ehev ehev g -ä ilus, tore; läikiv; jumekas `Nuorik oli ehevä `näügä (roosa jumega); Küll o kenad eheväd `lapsed ja `tütrigüd; Tie suveks ka üks ehev kleit, `toised sul kaik tomud; Küll sul o kaik eheväd `asjad `panna `rinda ja pähä; `Sormus on `ninda ehev, ei sie `kassi `kullast küll ole; Päält on küll ehev (tore, uhkelt riides) ülearu aga `luomult pertis vanakurat ise Kuu Vrd ehe1

helenüs helenü|s pl -ksed helendus; läikiv ehe Vahest on `päivä iess ehk taga helenüksed; Küll moni sättib neid helenüksi `aeva omale igäle `puole Kuu

elk2 elk Emm, g elgu Kod; eĺk Kse Kod Ran, g eĺgi Lai, elgi Vig Krk
1. helkjas; läikiv; hõõguv panksi oo `mustjas väŕm, panksi ei ole eĺk; elgid sinised; `liiga eĺk riie, punane ehk roheline Vig; võta ikka kahaver ja nuga. ti̬i̬ tämä `läikmä, `vuata ku eĺk ja ele; talvel ijä elk ja libe Kod; raud aiass elgiss, sõss akats tagume; kivi olli joba eĺk, ku `rohkep saap [tuld saviahjus]; aa ütese sütt elgiss tulekahju mant ja ku na `kistun om, siis vaeota [tulekahjumärki] Krk
2. hele (hääl) omigu oli naa vali eĺk ääl Kse
3. [vesi] eĺk (läbipaistev) om, ei lase manu (öeld toosel käies) Ran

iilatu iilatu läikiv Must, iilatu ja suur saba oli taga [painajal] Jäm Vrd iilatune

iirukõnõ iirukõnõ „väike läikiv veemardikas, kes tiirleb veepinnal“ – Har Vrd kiirukõnõ

kiilas1 kiilas g `kiila L(kiiläs Vig) K I(killas, kiĺlas Trm); `kiilas VNg Vai sile, libe ja läikiv a. jää `kiila jää peal kukud maha Tor; ia kiilas `jäätes, suab `liugu `lasta JMd; tee o vali, tee on kiilas Pee; kiilas libe jää Trm; tritsutasid kus siuke kiilas jäetis oli Ksi; lapsed kukkusid, saivad `irmsad `aiged kiilas `iatuse pial Lai b. paljas, karvutu [heinamaa] paĺlas nigu kiilas, sial põle pial kedagi; pia oli tal nii kiilass, paĺlaks `tehtud kohe Plt Vrd kihlas, kilgas

kiildäv `kiildäv g -ä läikiv, hiilgav, särav `Kiildäv must vasik, mitte tippi ei old `valget; `Kiildäväd `mustad `hiuksed; `Kiildäv `keldane; `Piene `kiildävä `karvaga [hülgenahk] Kuu

kiirukõnõ kiirukõnõ „väike läikiv veemardikas, kes tiirleb vee pinnal“ Har Vrd iirukõnõ

kilgas kilgas g `kilka VJg Trm Lai sile, läikiv, kiilas1 kilgas jää – ele puhas klaaś jää, ele jää, ei ole lund ega kedagi VJg; no mis viga `kilka `iatuse pial `liugu `laske Lai

klants|nokk läikiv mütsisirm klańtsnokaga müt́s Noa; nokaga mütsid, kellel klańtsnokad on ees HJn

laame laame Jõe/`l-/ Jür
1. läikiv kord veepinnal `rasva `laame ~ eli `laame on vie peal Jõe || (vahukihist) Vanad inimesed ütlesid jah, kui peale vihma loigul vahu tipud pial olid, et laame kord on vee pial Jür
2. vaikne, sile vesi on `laame; vesi jääb `laameks, tuul jääb ära Jõe

läikjas `läikjas, -äs läikiv Must, `läikjas kivi; `Kohvikann pruun, päält `läikjäs Lüg

läükäjä `läükäjä Plv Räp läikiv `Sü̬ü̬di puu`luitsidõgaʔ, nu̬u̬ oĺliva väŕmitöʔ, `läükäjäʔ, ilosaʔ Räp

*pilkuvane pl `pilkuvased läikiv `pilkuvased asjad `lantsivad Khk