[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

ligi1 ligi üld (hv Sa, excl Muh); rõhutatult liituvad liited -gi, -gina
I. adv
1. lähedal, juures; lähedale, juurde a. (ruumiliselt) siis laev tuli jo `oite ligi Kuu; `astu ligi, et ma `kuulen, midä `räägid; Kui ligi on, siis iniseb, kui `kaugel on, siis igatseb Lüg; `ninda `kavva jo `temmada neid `nuoda `siibi `maale kui, perä `tullo juo ligi Vai; obu - - kuri ka, ligi lähed, tahab kista Khk; See (veis) on ikka `sõukseks metsloomaks läind, et mitte ligi äi tule Pöi; [jänesejahil] sai `kεidud, kui tuisused ilmad olid, siss ta `laśkis teinekord ligi Noa; kooguga saab nöör jää alt ligi tõmmatud Rid; lähäb nõnna lipates teene, ei soa ligigi Juu; sain aa (aia) `roika kätte, et annan talle, kui ligi tuleb Kos; kardulit soaks küĺl, kui augustis tuleks veel `vihma, nüid ei tohi sahaga ligigi `minna HJn; [tütar] ei last pesule ligi (ei lasknud abiks pesema) JJn; nüid on kõik suur kasemets pial kõik, ära mine vikatiga ligigi enam Koe; obene ei lahe ligi mi̬i̬ss, kis tämädä o lüänud; säŕk on ligi, aga surm on vi̬i̬l lähem Kod; kääd ei ulata ligi Äks; ta on tige kui karu ohakas, ligi ei tohi `minna Plt; mis sa ligi tükit Krk; ta‿m nii `uhke, ta‿i anna ligigina; mul om `varbavahe `väegä üits ütega ligi, siss `auduva ärä Nõo; täl ei ole vett ka sääl ligi Ote; ta aida tei sa külh `väega ligi elumajalõ; laual höölitäse veere˽kokku, siss pandasõ tala alaʔ ja preśsitäse ligi (kokku) Har; lehm um `väega ligi, ta pusk Plv; Kõlguss tetti rehest kavvõ, aga laudalõ ligi Vas || (millegi kallale) nemad (puud) kisuvad `pikse ligi Kos; kuiv puu ei `tõmba `niiskust ligi nii `kergeste KuuK; niisugust sitakäppa ära lase ikke kuhugi ligi, siis on kõik soĺgitud VJg Vrd ligid b. (ajaliselt) igä ühele tuleb vanus ligi ja surm tuleb ka `viimäks ligi igä ühele Kuu; kui `naisel tuli juo sie `sünnituse aig ligi, siis mies pani obose ette, läks `amme järele Lüg; vahõl `oĺdi ligi umikuni Khn; vanadus tuleb ligi PJg; palavik on nii suur, surm on ike ligi Juu; minu pääväd akavad ligi tulema, silmänägemine jääb ärä Kod; ku söögi aig ligi tuĺl, sõ̭ss `tütrik `lätse `ki̬i̬tmä Räp c. lisaks, juurde rahas tuli koa ligi `maksa [popsikoha eest] Tõs; kirik võiks ikke mõnekast `aśsa ligi aidata PJg; lapsed siis `aitast ka ligi (toetasid rahaliselt) Hää d. (külgelöömisest) üks taht igä Valeville ligi `lüüä, sie oli mittu `aestat vanemb Kuu; `tahtis `mulle ligi `lüia KuuK; piab ike ligi `aama, mud́u mehele ei sua Kad; kohe nagu `kaela `kargamas - - kui poiss tüdrukule ligi tikub Lai
2. peaaegu, ligemale, umbes suur külä küll, ligi sada maja, aga `vaesed kõik; ahuss õli `kõrge, ligi laest `saadik, obone sai kõhe `punnida sääl Lüg; ligi kaks `aasta miust vanemb Vai; põln just `kindel, kui paelu, ligi sada neid ikke oli küll Tõs; sia ligi toh́m (päris rumal) Khn; ligi kolmsada `sammu kivi`aeda `tehti Ris; siin sammas aĺlika pial oli mets pardi pesa, ligi kana `taulised munad Amb; iired olid minu vildi ligi täis `taśsind [teri]; jalg oli ligi põlveni `paistes JJn; ligi kilu`meeter maad oli, kus obused olid eenamas Tür; ta oli ligi kolm nädalid `aige VJg; oma tuas on käärpuud üleval - - nad ulatavad ligi `laeni Plt; põld`eina ligi sada `ektaari vi̬i̬l ülesse `panda Vil; minev`aaste ma tei ligi kait́s peenart `ernit Krk; si̬i̬ meie kell om ligi `ütsäkümmend `aastat joba käenu Nõo; tu̬u̬d om ligi kol‿kümmend ajast`aiga; tu `tütrik oĺl ligi kolmõ`kümne vai alt kolmõ`kümne Har
3. kaasa; kaasas, ühes otta kaik nied `asjad ligi VNg; kui ta kohegi tööle lεheb, vötab `moona ligi Khk; vöta leevakott ligi Rei; peab paśsi ligi `võtma koa Mär; kosilane tuli, viina`lähkred olid ligi; meelitäväd tänd koa, `kutsvad ligi; kubjas oli igä päe ikke ligi põllal Tõs; mina läksin siis tämaga ligi `mäńgima; anna tääle natuke `leiba ligi Aud; karjalaps võttis kannika ligi Tor; läksin mammaga ligi Saa; liiad `lammad `ańti pruudil kaasavaraks ligi Ris; karjatsel oli püśs ligi, sellega lasi vahest `uńta VMr; oleva räägitud, et neil on vaĺss rahad ligi KJn; laits läits esäge ligi Hls; viinapudel olli ligi ja käüsive linutaman Pst; temä kuts miut egäss poole `eńdel ligi Krk; kas sinnu võedass ka ligi Har; ega `tõrva ka saa as tetäʔ ilma `vi̬i̬täʔ, vesi pidi õks ligi olõma Räp
4. lähedane, lähi- (täiendifunktsioonis) meie ligi `naabruse rahvas Mär; siis `tuńtsin ta äe, et oli siit ligi inime Ann; mine Palu`küllä, `vaata ku ligi majad, ühess uksess `sisse, tõesess `väĺjä Kod
II. postp (koos genitiiviga)
1. lähedale, juurde; lähedal, juures a. (ruumiliselt) `tuikene `lendab maja ligi VNg; tua ligi ei tõhi tuld tehä Lüg; karjatsed kεisid sii Austla `metsas ikka elajate ligi Khk; Äi see vana eit lapse ligi lähe, `oitku kes tahes Pöi; see puĺl juba mu ligi üsä Var; tä tikkus mo ligi Tõs; arakas sööb kana munad ää, kui ta pesa ligi piaseb Kos; kui odrad on tua ligi, soab `tońtisi (hernehirmutisi) `tehtud Amb; ta oli nihuke `uhke ärra, `tüöliste ligi tema ei läind JJn; maja on metsa ligi VJg; ärä mine obese `lat́ri ligi; kaev ehitatse tuba ligi Kod; koer kipub minu ligi Plt; puutäid, kui saab inimese ligi, naha sees kohe otseti Pil; ma istu su˽ligi Har || (millegi kallale) inimest põle mitte eina ligi saan `minnagi, lood keik maas HMd; kui mõni suab teise süegi ligi, oh sa eldeke, kud́a ta siss eĺbib Sim; ise ep mõessa ratta ligigi minnä ja tahab kõhe Palale `sõita Kod b. (ajaliselt) vene valitsuse `aeges akkas poast jüripäe ligi Amb; sadande ligigi en õle Kod c. (arvuliselt) reńt oli viie`kümne rubla ligi Rap
2. vastu; vastas Või villast riiet mitte ihu ligi ka lasta, kohe akkab kihelema; See pole elu`aeges `vihta oma ihu ligi pannud Pöi; riie seĺjän oo ihu ligi ja soe Kod; kui kõrvad pia ligi, siis sureb noorelt ära Lai; ame om küll ihu ligi, aga surm om vi̬i̬l lähepen Krk; ku sa `lehmä `nüsset, pannit pää sinna lehmä ligi, siss tulliva sulle ka veeme `säĺgä Nõo; hamõ om kihä ligi, surm om vi̬i̬l lähembäl Har || kui ju kaĺlis, eks ta siis südame ligi kasvas Pal
III. postp (koos partitiiviga) lähedal(e), (peaaegu) vastu või vastas maad ligi lähäb [taim] mädanema Mih; [kapsariivi] nuad olid sügaval, tema läks piad ligi Äks; kui vikatit pandass varre `otsa - - susatass kiil vahele, et ta maad ligi võtab Ran; sel obesel om kole piḱk and, periss maad ligi Nõo; ta (hobune) lask kõrvaʔ edepoolõ, siss `tõmbass pääd ligi jälle; ku `vihma satass, siss nu̬u̬ `päästläse `lindasõ väega maad ligi Har
IV. prep (koos partitiiviga) lähedal(e), (peaaegu) vastu või vastas a. (ruumiliselt) `heinamaa oli ligi `Viinistüt Kuu; nie (kingad) sai kääs viel `kandada, ligi keriku siis sai vast `jalga `panna VNg; `tõmmas `kõrvad ligi piad ja pani ajama Jõh; tulin ligi `Narva Joesuu Vai; oli seal ligi `kaevu pisike kuĺku, äädika pudel JJn; tigedal obusel on kõrvad ligi piad Sim; õhulaev tuli ligi muad ja pragisi `irmsass; [hobune] võtab `ammaga kohe ligi muad; särk one ligi iho, aga surm o ligemäl Kod; `juuksed ligi piad kammitud Lai; tuleb ligi mind KJn; si̬i̬ kotus om ligi ti̬i̬d Hls; saime ligi kodu; vihm on maha löönü viĺlä, ligi maad Krk; maa terä võt́t äste `puhtass kaari, lõegass ligi maad Ran; ame om küll ligi ihu, aga surm om vi̬i̬l ligembäl Nõo; tõne suur kivi oĺl ligi `liina (Tartut); `poiske `litsnu ennäst `väegä ligi nukka Kam; kaśs hiiĺ pääsükeist, kõtt ni ligi maad `lastu Kan; Suu kinni nigu `lamba and ligi perst Urv; hobõsõl omma˽kõrva ligi pääd tõmmadu, kas ähvärdäss purõma tulla vai Har; puu oĺli˽karsahn, ossa˽`vaaldu˽kõ̭iḱ ligi maad Rõu; `pikse `aigo pini `litse `hindä ligi põrmandot Räp b. (ajaliselt) Kui [päike] kesk`ommikust (transl) `ennast üles uppitab, sie juo ligi `lõunet IisR; ligi `õhtut `surri; ärä enne minnä, mine ligi `lõuna `aiga Krk; ligi `õhtut vai `õhtu järege ma lää talliteme Hel
Vrd liki, likki, lisi

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur