[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit
kos kos hv Vai Kär, Käi Phl Mar Han Ris TaPõ Plt eL (sag lausefoneetiliselt liitunud järgneva pronoomeniga)
I. (osutab kohta) missuguses kohas
1. (otseses küsimuses) kus kos‿sa käisid Trm; Eku kos kari Trv; kos tibuse om Nõo; no kos `põrsad, `põrsad om rüän TMr; kos kottal sa tu̬u̬ kõrd oĺlit Rõn; kos sa käveʔ sikakõni Krl Vrd kosa
2. (sihitis-, täiend-, kohalauses) `naaskliga parandatasse koa obose `riistu kos paksem koht Mar; karedad koŕvid õõnal, kos `si̬i̬mned sidel Kod; ega mina sedä‿i tia kos kuhal nad `ki̬i̬gi olid Pal; kos suvel keedeti kutsuti koda; talud `aeti `senna, kos lagedam Äks; ma vaadi, kos `kohta ta sihip Krk; [nad] küsinävä sedävisi et, kos tü̬ü̬n sina siss käid, et kos uulitsen tu̬u̬ om; `älve om serätse rabade pääl, kos serätse su̬u̬ `loika Puh; vähämbil taludel kos oĺl üits obene, sääl `olli rehe taḿp Ote; mäe takahn, kos `vaŕjo oĺl, sääl oĺl vi̬i̬l nätäʔ haĺast Rõu Vrd kosa
3. (täpselt määratlemata koht; ka fraseoloogilistes väljendites) kus tahes; teadmata kus vaim jεεb elama pärast sorma. kos kohas ta on, seda äi `saagid seleta Käi; `kostis kos `maale ära, kui lenu lougutati Han; [susi] viinu väedse kos sedä ja tõist Ran; vanast `aeti `varra kari `mõtsa, `aeti su̬u̬ pääle ja kos konagi `olli Puh; [poiss] ulgub pähle kos ulgub, vahel om `päivi`kaupa kotust ärä Nõo; võttava hanna `ki̬i̬rdu `säĺgä ja läävä kos kolmkümmend Har; lät́s kos si̬i̬ ja tõnõ; tõsõ lät́sivä kos huńn ussaiastõgi `väĺlä ärʔ Plv
II. (osutab kohta) missugusesse kohta
1. (otseses küsimuses) kuhu kos‿sa lähäd Ris; kui sul üks sõber on, kos‿sa ta magama paned Pal; kos‿sa‿nd läät `paĺla `ammega Trv; kos miu tuleriista om jäänu Krk; sõda om lähikesen, kos‿me sõ̭apakku lähme Nõo; tohohh sõke seh, ko‿sa siss lähät Võn; ko‿sa˽tu ahuluvva pannitõ San; kos‿ti nüüd `läädeʔ Rõu
2. (sihitis-, täiend-, kohalauses) kos vili `sisse `veeti, oli kaśt Pal; nõnna (suuraudadeta) lääb obene sinnä kos ta esi tahab Hel; ei ole üttegi lukutagust, kos‿sa raha panet; tu̬u̬ om nii ärä `irmenu, et ei tiiä kos pakeb Nõo; ma opessi kõ̭ik kirjä pääl ärä lastele, et kos‿te mu `lautsile panete Rõn
3. (täpselt määratlemata koht) kuhu tahes; teadmata kuhu nu [heina]tuudid `panti `vankre `pääle ja vii kos‿sa tahad Ran; kos paneb ta ni̬i̬ naha, mes looma tapetass Puh; [ta] ei kuule sõna, ti̬i̬b mes tahab, ja lähäb kos tahab Nõo
III. (rõhuadverbina väljendab kõneleja suhtumist) ja kos‿si obese `vargus! küll keriku juurest ja `kõŕtside eest varastadi; elu`aegne suure kuha perenaene, siis akkab karjas `käima! kos sa sellega Äks; no kos olli Riinul elu vi̬i̬l Hel; kõik es jõvva `ostagi ku̬u̬rmat `ainu, kos liina inimestel tu raha `olli Ran; vahi kos om miniäss, piäb ämmäst lugu Puh; näet kos latsel om jala, lasep nigu üits põder jälle Nõo; siss kos meil oĺli ää mi̬i̬ĺ - - nakatass `vorste tegemä pühädess TMr; Tulõ no jo ärʔ a kos no˽tõõnõ, mugu˽`voŕpsõ uḿmi `luudõ tetäʔ Rõu; `meilgi oĺl suuŕ oinass, kos tu hulga liha, mis laadulõ `vi̬i̬di Vas; kos ta no läpe paaǵah ollaʔ Räp
Vrd kus
I. (osutab kohta) missuguses kohas
1. (otseses küsimuses) kus kos‿sa käisid Trm; Eku kos kari Trv; kos tibuse om Nõo; no kos `põrsad, `põrsad om rüän TMr; kos kottal sa tu̬u̬ kõrd oĺlit Rõn; kos sa käveʔ sikakõni Krl Vrd kosa
2. (sihitis-, täiend-, kohalauses) `naaskliga parandatasse koa obose `riistu kos paksem koht Mar; karedad koŕvid õõnal, kos `si̬i̬mned sidel Kod; ega mina sedä‿i tia kos kuhal nad `ki̬i̬gi olid Pal; kos suvel keedeti kutsuti koda; talud `aeti `senna, kos lagedam Äks; ma vaadi, kos `kohta ta sihip Krk; [nad] küsinävä sedävisi et, kos tü̬ü̬n sina siss käid, et kos uulitsen tu̬u̬ om; `älve om serätse rabade pääl, kos serätse su̬u̬ `loika Puh; vähämbil taludel kos oĺl üits obene, sääl `olli rehe taḿp Ote; mäe takahn, kos `vaŕjo oĺl, sääl oĺl vi̬i̬l nätäʔ haĺast Rõu Vrd kosa
3. (täpselt määratlemata koht; ka fraseoloogilistes väljendites) kus tahes; teadmata kus vaim jεεb elama pärast sorma. kos kohas ta on, seda äi `saagid seleta Käi; `kostis kos `maale ära, kui lenu lougutati Han; [susi] viinu väedse kos sedä ja tõist Ran; vanast `aeti `varra kari `mõtsa, `aeti su̬u̬ pääle ja kos konagi `olli Puh; [poiss] ulgub pähle kos ulgub, vahel om `päivi`kaupa kotust ärä Nõo; võttava hanna `ki̬i̬rdu `säĺgä ja läävä kos kolmkümmend Har; lät́s kos si̬i̬ ja tõnõ; tõsõ lät́sivä kos huńn ussaiastõgi `väĺlä ärʔ Plv
II. (osutab kohta) missugusesse kohta
1. (otseses küsimuses) kuhu kos‿sa lähäd Ris; kui sul üks sõber on, kos‿sa ta magama paned Pal; kos‿sa‿nd läät `paĺla `ammega Trv; kos miu tuleriista om jäänu Krk; sõda om lähikesen, kos‿me sõ̭apakku lähme Nõo; tohohh sõke seh, ko‿sa siss lähät Võn; ko‿sa˽tu ahuluvva pannitõ San; kos‿ti nüüd `läädeʔ Rõu
2. (sihitis-, täiend-, kohalauses) kos vili `sisse `veeti, oli kaśt Pal; nõnna (suuraudadeta) lääb obene sinnä kos ta esi tahab Hel; ei ole üttegi lukutagust, kos‿sa raha panet; tu̬u̬ om nii ärä `irmenu, et ei tiiä kos pakeb Nõo; ma opessi kõ̭ik kirjä pääl ärä lastele, et kos‿te mu `lautsile panete Rõn
3. (täpselt määratlemata koht) kuhu tahes; teadmata kuhu nu [heina]tuudid `panti `vankre `pääle ja vii kos‿sa tahad Ran; kos paneb ta ni̬i̬ naha, mes looma tapetass Puh; [ta] ei kuule sõna, ti̬i̬b mes tahab, ja lähäb kos tahab Nõo
III. (rõhuadverbina väljendab kõneleja suhtumist) ja kos‿si obese `vargus! küll keriku juurest ja `kõŕtside eest varastadi; elu`aegne suure kuha perenaene, siis akkab karjas `käima! kos sa sellega Äks; no kos olli Riinul elu vi̬i̬l Hel; kõik es jõvva `ostagi ku̬u̬rmat `ainu, kos liina inimestel tu raha `olli Ran; vahi kos om miniäss, piäb ämmäst lugu Puh; näet kos latsel om jala, lasep nigu üits põder jälle Nõo; siss kos meil oĺli ää mi̬i̬ĺ - - nakatass `vorste tegemä pühädess TMr; Tulõ no jo ärʔ a kos no˽tõõnõ, mugu˽`voŕpsõ uḿmi `luudõ tetäʔ Rõu; `meilgi oĺl suuŕ oinass, kos tu hulga liha, mis laadulõ `vi̬i̬di Vas; kos ta no läpe paaǵah ollaʔ Räp
Vrd kus
molu2 molu (rikutud, kellegi suust läbikäinud toidust) [toidupala on] tõise suhun är käinu, tõise moluge üten; No mea sellest kausist küll ei sü̬ü̬, mis temä moluge om; sa olet kassi molu söönu, kurk `aige Krk
märg märg g märja (-ä) eP, `märja, -ä R(n `märgä VNg Vai)
1. adj a. rohkesti vedelikku sisaldav, vedelikust läbi imbunud või sellega kaetud nii märg, et noretab Kuu; ega `viĺja ei saa `korjada `märjanna Hlj; `märja `riietega ei saa `välla `menna, `märja riide sies tuleb külm Lüg; obone lähäb `märjäst, `vahtu kõhe Jõh; Igavesed `märjad `roikad - - `kesse neid põletab IisR; sie on ikke se vanainimese `tundemärk, et `silmäd `märjäd ja nenä `tilgub Vai; see töö vöttas nii märjaks Ans; kääd tehasse märjaks, kui `leiba akatasse üles tegema; kasta oma suu ka märjaks (joo ka) Khk; märg vili `pandi ogise, kuiv vili `pandi nabrase Mus; märg kui nońn Vll; Kõrvatagused alles märjad (noor veel); Katsu magada, kui sool küljealune märg on; Küliks on aeg varane, maa on veel märg ja külm Pöi; kui karjast `tuldi esimest kord, siis kasteti märjaks; märg sa oled, märjemaks sa εnam ep või `soaja Muh; Ma olen nii ligund - - märg kui uppund kass Rei; `olle nii igine ja märg, et püksi `värdle vahelt `tilkos vesi maha Phl; vesi oo so jo märjäks teind Mar; ma kein märja roho peal Kul; tegi püksid märjaks Mär; tänabu sai märjast pärast sisse tuua eenäd Vig; Küll Saśs `sahkis `niita, nii et pia oli märg Han; ää istu märjä moa `piäle `ühti; kuevatada, mis muud tehä siis `märgi kätega Tõs; Sua‿mtõ `märge puudõga tuld põlõma; Ää pang `einu `märgen kogo Khn; leevad tahvad märjas `kasta Tor; noodalestel alati märjad `riided `seĺges Hää; kui märg vili `seisma jääb, siis lähäb läpastama Nis; poiss on nii märg kui vette kastetud Kos; lume uidakas on kuivad lume`elbed, rändsakas on märg HJn; pea märg, enne kui [säärikud] `jalga saad JõeK; Kui `pestud suad, siis oled ise sama märg kui see lammaski Amb; oh sa aeg, kui märjaks palit soand Tür; märja `moaga ia istutada Koe; sa oled täna nagu lina `liutaja märg VMr; uhasid `poĺkad, n‿et pia märg ots Sim; ära sinna `märga `kõhta istu Iis; ei sua vi̬i̬l kedägi tehä, mua on vi̬i̬l märg; `elde perse alate märg vns Kod; õli nagu kaśs märg Pal; kui iki kõvamast tööd teed, võtab ihu märjass Ksi; need on madalamad kohad, seisid alati märjad Lai; `ämmus kuevab [vili] ära, ei soa märjaks Pil; siĺmäd on tal märjäd KJn || piltl (kergesti vihastuvast inimesest) ei `kannata mitte `märga sana Hlj; kannatamata inimesele vöi mette `märga sönagid ütelda Khk b. vihmane, sajune nüid ulga aea `kohta pole `märga suid olnd Khk; Niid kuluks üsna eesti - - seikest märga ilma - - ää Kaa; märjem aeg, sis‿on ein `kergem ka (niitmiseks) Vll; Täna on nii märg ilm, äi sellega too `põhku äga midagi Pöi; nüd‿peab `kangest `märga `aega (sajab pikalt) Rid; kui oli ike märg aeg - - siis sai (kuhi) ike tahedama koha‿päle `tehtud Mär; Märjä jõlmaga ette `kerge `niitä Khn; `vaata kui soe ja märg ilm HMd; külm maikuu ja märg `juuni täidavad põllud Rak; kui märg aeg, `juurdub [vili] rutem Trm; eks sügise old kõige `rohkem neid `märgasi `ilmasi Lai
2. subst miski märg a. vesi vm vedelik laps tegi `märgä Jõh; Vere rohuks kutsuti, kollane märg sees Jäm; Pühime paranda ää, mis see pisike märg teeb; Seda `märga tuleb nüid ega päe ölalt `alla Pöi; nüid `andis `märga, nüid akkab `sündima küli teha Muh; riie oo natuke `märga saand Mär; `märga (kastet) ei tohe lammas `sisse `süia, jäeb tõbises Tõs; kuib oli, nüid teeb `märga PJg; sial on `märga, ma annan lapi JJn; puude otst tilgub `märga `kaela Koe; täis vuat́ immitseb pruńdi vahelt `märga `välja Kad b. (alkohoolne) jook mies on nattukese `märga saand Lüg; Joulu aeal, siis `tehti `märga Jäm; `kange märg akab ikka pehe `kinni Khk; Meki meite märga ka Kaa; Toit läheb `kergemine `alla, kui midagi `märga `peale võtta on Pöi; Äga ma sünu märga äi laida Emm; `peime poolt `minnes olid ajumed kõige ees ja - - neil olid omad märjad ike koa `juures Vig; `purjus põle `ühti, mud́u natuke `märgä saan Tõs; Puust `tehti `lähker, `märga `kuasa võtta Amb; põle `märga kiele piale soand Koe; jahu köŕt, leiva `piale `märga rüibata Kad; anna mulle `märgä juada Kod; ei märga ega kuiva ei jooki ega sööki ei ole `märga ega `kuivas süend, on nii `aige VJg c. märg keskkond, ilmastik või koht `Märjaga `konnad `väĺja `ilmund IisR; saue maa läheb märjaga nönda lidriseks Krj; Kevadine märg taheneb ruttu Pöi; märjaga soa `terveks koa teha, nabrad‿o lademes moas Muh; ei tea, mis asjast need `roosteplekid tulevad, kas märjäst või Mar; kui oli kuib ilm, sis‿sai ühe kütuga läbi, märjaga sai mitu küttu teha (reheahju kütmisest) Mih; märjaga ei kolva ein kokku `panna HMd
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|