[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit
kuurd kuurd g kuuru Mär Vig spor Pä(g -o Mih), Ris(g -o) Kad Trm Plt KJn SJn V(g -o Plv Räp Lei; kou- Lei); kuur Khk, g kuuru Muh(n kuuru) Käi Rei Mar(g -o) Han Mih(g -o); `kuuru Lüg
1. s keerd, looge, aas; silmus midä `viiru `viirutab, sedä `kuuru `kuurutab = vokk `keträb, `kieräb ja kõik tieb Lüg; kui korrutad, siis läheb kuur `sisse, teine lõng läheb teise `selga; ää [lõngale] mitte `kuura `sisse lask Muh; niidil on kuurud sees; Pista nüüd teivas köie kuuru seest läbi; ane`silma riie kujuda nii, et löŋŋa kuurud jähid `riidele `pääle Rei; lõng oo väga keer, `lähtad kuurud `sesse Mih; kuurd oo lõngal sehes, kui lõng lähäb `keerdu ja sõlmed `lähtvad `sisse Aud; `pastla paelal kuurod peal Ris; kuurud tulevad kui lõng väga keeruks `aetasse Plt; langa lõimõ päält maha˽`võetass, sõ̭ss lätt lang kõ̭iḱ `ki̬i̬rdu ja `krõĺli, sõ̭ss omma˽langal kuuru˽seen Kan; Võta˽sa˽na˽kuuru˽`vällä, är‿sa˽naid `kangahe kudaguʔ Rõu; kablal om kuurd siseh, säält kuuro `kot́selt lätt `kat́ske Räp || Sa kirjudad sedasi, et ahhidel ja `kaadel pole `kuurusi Rei || vesi peab meres `alla `joosma ja tegema `siukse kuuru `sisse, se peab `alla `tõmmama Vän Vrd koord, kuurus2, kuuruspea1
2. s (raud)obadus, konks Rangil on teise `külges kuur ja sääld kuurust käib veoroom läbi Rei
3. a keerdus, krussis kuurud lõngad Mär; sie on kuurd löng, kui ta sedasi kuurdus on Ris; mis naidõ `kuurdõ languga tetäʔ Urv; taa lang om sul `väega kuurd tett Har
1. s keerd, looge, aas; silmus midä `viiru `viirutab, sedä `kuuru `kuurutab = vokk `keträb, `kieräb ja kõik tieb Lüg; kui korrutad, siis läheb kuur `sisse, teine lõng läheb teise `selga; ää [lõngale] mitte `kuura `sisse lask Muh; niidil on kuurud sees; Pista nüüd teivas köie kuuru seest läbi; ane`silma riie kujuda nii, et löŋŋa kuurud jähid `riidele `pääle Rei; lõng oo väga keer, `lähtad kuurud `sesse Mih; kuurd oo lõngal sehes, kui lõng lähäb `keerdu ja sõlmed `lähtvad `sisse Aud; `pastla paelal kuurod peal Ris; kuurud tulevad kui lõng väga keeruks `aetasse Plt; langa lõimõ päält maha˽`võetass, sõ̭ss lätt lang kõ̭iḱ `ki̬i̬rdu ja `krõĺli, sõ̭ss omma˽langal kuuru˽seen Kan; Võta˽sa˽na˽kuuru˽`vällä, är‿sa˽naid `kangahe kudaguʔ Rõu; kablal om kuurd siseh, säält kuuro `kot́selt lätt `kat́ske Räp || Sa kirjudad sedasi, et ahhidel ja `kaadel pole `kuurusi Rei || vesi peab meres `alla `joosma ja tegema `siukse kuuru `sisse, se peab `alla `tõmmama Vän Vrd koord, kuurus2, kuuruspea1
2. s (raud)obadus, konks Rangil on teise `külges kuur ja sääld kuurust käib veoroom läbi Rei
3. a keerdus, krussis kuurud lõngad Mär; sie on kuurd löng, kui ta sedasi kuurdus on Ris; mis naidõ `kuurdõ languga tetäʔ Urv; taa lang om sul `väega kuurd tett Har
lupard lupard g -i Hää Plt KJn Pst Ran Kam Ote; lupa|ŕd g -ŕdi Saa Urv Rõu Plv Räp, -rdi Hls Hel Võn Kan; lupa|ŕt g -rti Hls Krk(n lupert), -rdi Nõo Ote San
1. riidelapp, kalts, narts mine kasta lupaŕd likkeks. lupaŕdiga `pestse pada Saa; ma seebige mõssi ja lupartige `õõrdsi; küll olli must rät́t ümmer, igäven must lupaŕt Krk; lupard `lauda vai riiulit `pühki Ran; tu om lavva lupard; põrmandu vai paa `mõskmise lupard; ta om jo vana lupard, piäp setule `anma (vanast rõivast) Kam; võta tu̬u̬sama vana lupardi tükk Ote; Ta põĺl om sul must i̬i̬n nigu vana iǵävene lupaŕd Urv; Tää `arvas, et või muʔ niguʔ üt́e lupaŕdi är˽visada. Rõu; võta˽lupaŕd pühi˽laud ärʔ Plv
2. närune inimene lupard kolistab ühest kohast `teise - - `keŕjab ja mangub et suutäie `viina saaks Plt; lupaŕt, sellest `asja ei saa, sihane topus Hls; Kuis tä no˽säänest lupaŕdit mehess `tahtsõ Rõu
Vrd lupak(as), lupat
1. riidelapp, kalts, narts mine kasta lupaŕd likkeks. lupaŕdiga `pestse pada Saa; ma seebige mõssi ja lupartige `õõrdsi; küll olli must rät́t ümmer, igäven must lupaŕt Krk; lupard `lauda vai riiulit `pühki Ran; tu om lavva lupard; põrmandu vai paa `mõskmise lupard; ta om jo vana lupard, piäp setule `anma (vanast rõivast) Kam; võta tu̬u̬sama vana lupardi tükk Ote; Ta põĺl om sul must i̬i̬n nigu vana iǵävene lupaŕd Urv; Tää `arvas, et või muʔ niguʔ üt́e lupaŕdi är˽visada. Rõu; võta˽lupaŕd pühi˽laud ärʔ Plv
2. närune inimene lupard kolistab ühest kohast `teise - - `keŕjab ja mangub et suutäie `viina saaks Plt; lupaŕt, sellest `asja ei saa, sihane topus Hls; Kuis tä no˽säänest lupaŕdit mehess `tahtsõ Rõu
Vrd lupak(as), lupat
luuart luuart Ris; `luuar|t Jõe Kuu, luugar|d Emm Phl, g -di laeva pealtuule parras Luugardist akkas tuli plinkima (majaka tuli ilmus nähtavale); Luugardi küljest aa parras körgem, aga vett tuleb sεεld rohkem tekile kut leist Emm; luugard on `peale tuuld Phl
luud1 luud g luua S L K I/g luuda Kod/ Hls Har Lei(lou-), luuva Vll Pöi KJn San Har, luuvva Hls Krk Nõo Kan, luvva Mus Muh IisK Äks Trv T V, `luua, `luuva R(n `luuda, g `luvva Vai)
1. a. okstest, luuaraagudest tehtud pühkimisvahend `laisad inimised pidivad `varrega `luuaga `pühkima VNg; kodo isä tegi `luudi; `Saad ülä `luuva, sis ülä `luuva`varre ka (saad üle koera, saad üle koerasaba ka) Lüg; `Luudagi ei `mõista teha (mehest, kes ei oska nn meestetöid teha) IisR; `korstena `pühküjä `lasko `luuda `alle Vai; Kallati läbi luua vett ja `anti loomale `juua, kui möni inimene oli teda völund Jäm; oomigu ma `äigasi paranda luuaga üle Khk; Luud oo ruunamata jäätud (oksad ühetasaseks lõikamata) Kaa; Luua oksi `korja vanas kuus, selle luuaga `pühkides kaduvad kerbud Pha; Käib nii `kaltsus `riides just kut vana luud Pöi; suur abe nagu luud; luuad teeme jämematest `okstest, vihad peenematest Muh; ani aljas, pεε paljas = luud Emm; `kaskest tehässe luuad - - mõni teeb tammedest koa `luudasi Mar; `luudi sai `tehtud vanas kuus, noores kuus sigitab `kirpa Vig; Uus luud pühib puhta tua (uus töötaja töötab hoolikalt) Han; `luudega puhastasime [mõrrad] mudast `puhtas Var; läksi kadaku `tooma siit metsäst `luude jaos Tõs; anipajost saavad ead `pehmed luuad Vän; luuadest sain ääd `inda Saa; see köńt luud pane pliida `alla, mis sa taga veel pühid; see luud on nõnna kulund kui juudi abe Juu; sui `tehti `lehtedega luuad ja nendega pühiti põrandaid Kos; nüid on kõik kadunud nied luua muodid ja, nüid on arjad ja arjad Amb; `enne jüri`pääva ei `tohtind luuaga `õue `pühkida, siis pidi tule kahi tulema VMr; pühi luudaga kühüvli `piäle Kod; eks luvva oks ole siis kõege parem, kui `lehti ei ole Äks; tule keerude mul luuvva `köütmise `lonti Krk; pehme luud lääb purudest üle nigu vuhin, a luvvakands, tu̬u̬ kraabib kõ̭ik `puhtass; mina `pühkse kõ̭ik ja `kraamse, üits es pane `luuda pääle (ei korista) Nõo; vanast `luudugõ kõ̭ik pühiti San; lät́s `mõtsa luvva hako `tu̬u̬ma Kan; Päävalu [oli] `õkva˽ku luvvaga är˽`võetu Urv; Mõ̭nõhn majahn oĺl puuḱ luvva `mu̬u̬du, mõ̭nõhn paaǵahn jäl˽pini `mu̬u̬du Rõu; hagu vai luud pandass iä `mulko (märgiks, et keegi noodaloomuse kohal jääauku ei läheks) Se; kõo `raaš́šit loud Lei || fig `Katsus `aina vara kokku ajada, kuda aga sai, kas vai `luuva ja labidaga IisR; Idatuul on mereluud (pühib mere kaladest tühjaks) Jäm; `luode tuul on `taeva luud (loodetuulega taevas selgineb) KuuK; Tarvis [talle] luud sabase panna (toast välja visata) Iis b. tuuliluud `tuulamese luud pidi ikke `lihtne olema Mih; tuuli luud - - si̬i̬ oli õlest `tehtud luud suure pika varre otsas Äks; `õlgest `tehti `väike luud, pühiti pead päält Vil; luvvaga pühiti `prahti pääld teräunnikul, edimält pühiti vitsust luvvaga, ku joba `puhta terä olliva, siss pühiti õlest luvvaga Puh; tolle õlitse luvvaga pühiti puru sääld viĺlä pääld ärä, ku sarjati Nõo
2. kimp `Erne kisuti üläs, `kierati `luuda Jõh; `kü̬ü̬mne luudad aia piäl `tuulduvad Kod; tubak oĺl luuva `viisi kõiḱ - - luud maśs viiś kopika Har
1. a. okstest, luuaraagudest tehtud pühkimisvahend `laisad inimised pidivad `varrega `luuaga `pühkima VNg; kodo isä tegi `luudi; `Saad ülä `luuva, sis ülä `luuva`varre ka (saad üle koera, saad üle koerasaba ka) Lüg; `Luudagi ei `mõista teha (mehest, kes ei oska nn meestetöid teha) IisR; `korstena `pühküjä `lasko `luuda `alle Vai; Kallati läbi luua vett ja `anti loomale `juua, kui möni inimene oli teda völund Jäm; oomigu ma `äigasi paranda luuaga üle Khk; Luud oo ruunamata jäätud (oksad ühetasaseks lõikamata) Kaa; Luua oksi `korja vanas kuus, selle luuaga `pühkides kaduvad kerbud Pha; Käib nii `kaltsus `riides just kut vana luud Pöi; suur abe nagu luud; luuad teeme jämematest `okstest, vihad peenematest Muh; ani aljas, pεε paljas = luud Emm; `kaskest tehässe luuad - - mõni teeb tammedest koa `luudasi Mar; `luudi sai `tehtud vanas kuus, noores kuus sigitab `kirpa Vig; Uus luud pühib puhta tua (uus töötaja töötab hoolikalt) Han; `luudega puhastasime [mõrrad] mudast `puhtas Var; läksi kadaku `tooma siit metsäst `luude jaos Tõs; anipajost saavad ead `pehmed luuad Vän; luuadest sain ääd `inda Saa; see köńt luud pane pliida `alla, mis sa taga veel pühid; see luud on nõnna kulund kui juudi abe Juu; sui `tehti `lehtedega luuad ja nendega pühiti põrandaid Kos; nüid on kõik kadunud nied luua muodid ja, nüid on arjad ja arjad Amb; `enne jüri`pääva ei `tohtind luuaga `õue `pühkida, siis pidi tule kahi tulema VMr; pühi luudaga kühüvli `piäle Kod; eks luvva oks ole siis kõege parem, kui `lehti ei ole Äks; tule keerude mul luuvva `köütmise `lonti Krk; pehme luud lääb purudest üle nigu vuhin, a luvvakands, tu̬u̬ kraabib kõ̭ik `puhtass; mina `pühkse kõ̭ik ja `kraamse, üits es pane `luuda pääle (ei korista) Nõo; vanast `luudugõ kõ̭ik pühiti San; lät́s `mõtsa luvva hako `tu̬u̬ma Kan; Päävalu [oli] `õkva˽ku luvvaga är˽`võetu Urv; Mõ̭nõhn majahn oĺl puuḱ luvva `mu̬u̬du, mõ̭nõhn paaǵahn jäl˽pini `mu̬u̬du Rõu; hagu vai luud pandass iä `mulko (märgiks, et keegi noodaloomuse kohal jääauku ei läheks) Se; kõo `raaš́šit loud Lei || fig `Katsus `aina vara kokku ajada, kuda aga sai, kas vai `luuva ja labidaga IisR; Idatuul on mereluud (pühib mere kaladest tühjaks) Jäm; `luode tuul on `taeva luud (loodetuulega taevas selgineb) KuuK; Tarvis [talle] luud sabase panna (toast välja visata) Iis b. tuuliluud `tuulamese luud pidi ikke `lihtne olema Mih; tuuli luud - - si̬i̬ oli õlest `tehtud luud suure pika varre otsas Äks; `õlgest `tehti `väike luud, pühiti pead päält Vil; luvvaga pühiti `prahti pääld teräunnikul, edimält pühiti vitsust luvvaga, ku joba `puhta terä olliva, siss pühiti õlest luvvaga Puh; tolle õlitse luvvaga pühiti puru sääld viĺlä pääld ärä, ku sarjati Nõo
2. kimp `Erne kisuti üläs, `kierati `luuda Jõh; `kü̬ü̬mne luudad aia piäl `tuulduvad Kod; tubak oĺl luuva `viisi kõiḱ - - luud maśs viiś kopika Har
luud2 luud g luua paemaa; vilets, kivine maa luud oo nii teräv, et `paljajalu käimaga äi saa läbi; hobused olled Tohaste luual Phl Vrd lood3
luuded pl `luuded linas kasvav umbrohi `luudid, `tutrid ja `teĺga linad naa täis PJg Vrd lude2, luudjas
luugard → luuart
luur1 luur g luuri Muh Emm
1. abivahendina või eseme osana kasutatav puupulk vähike puujupakas `olli luuriks (pööraks); kui es soa `nööpa, `pandi [pükstele] puu luurid ette ja `aitas küll; lasnal oo varre `otsas luur (põikpulk); viŋŋu pulk o puu luur ja pael `külges (seatapul kärsa ümber panemiseks); mõrra `perse luur Muh
2. vurriluu – Emm
1. abivahendina või eseme osana kasutatav puupulk vähike puujupakas `olli luuriks (pööraks); kui es soa `nööpa, `pandi [pükstele] puu luurid ette ja `aitas küll; lasnal oo varre `otsas luur (põikpulk); viŋŋu pulk o puu luur ja pael `külges (seatapul kärsa ümber panemiseks); mõrra `perse luur Muh
2. vurriluu – Emm
luuri `luurivedama, lööma Jäm Juu VJg Pil Krk T V
1. vägikaigast vedama vidasid `luuri, kummas `kangem on Pil; mehe vedävä `luuri Võn; `luuri `veetasse, kabel tõisele `kaala, `perse tagast kokku ja siis vedama Ote; viami nüüd `luuri kah San; poesi veä `luuri Krl; `Luuri veten `pańti jala˽kokku, `võeti nuiast kinniʔ, kiä tõsõ üless tõmmaśs, oĺl võidumi̬i̬s Har; `poiskõsõʔ vidäväʔ `luuri pulgaga Plv; taah `veivä suvõl aiah `poiskõsõ `luuri, `tahtva kaiaʔ, kiä kõvõmb om Räp || fig peni `viävä `luuri (on paaritudes kinni jäänud) Nõo
2. mängima, tantsima läks koa teiste `ulka `luuri `lüema, üppama ja `mängima VJg; `laske kadri `luuri lüvvä (kadrisantidest) Krk
1. vägikaigast vedama vidasid `luuri, kummas `kangem on Pil; mehe vedävä `luuri Võn; `luuri `veetasse, kabel tõisele `kaala, `perse tagast kokku ja siis vedama Ote; viami nüüd `luuri kah San; poesi veä `luuri Krl; `Luuri veten `pańti jala˽kokku, `võeti nuiast kinniʔ, kiä tõsõ üless tõmmaśs, oĺl võidumi̬i̬s Har; `poiskõsõʔ vidäväʔ `luuri pulgaga Plv; taah `veivä suvõl aiah `poiskõsõ `luuri, `tahtva kaiaʔ, kiä kõvõmb om Räp || fig peni `viävä `luuri (on paaritudes kinni jäänud) Nõo
2. mängima, tantsima läks koa teiste `ulka `luuri `lüema, üppama ja `mängima VJg; `laske kadri `luuri lüvvä (kadrisantidest) Krk
luu|sard (kõhnast olendist) loom - - oli kõhnast jäänd, ära `luidunud, siis ta oli nagu luu sard kohe Lai; ta‿i tallita kõrraperäst oma sigu, sia nigu luu sarja jälle Puh; ta‿m kõhn nigu üits luu sard, ta‿i jõvva kõnelda kah Nõo; ta‿m kõhn ku luu sard, liha täl ei ole midägina Rõn
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|