[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 3 artiklit

luht1 luht g luha R(n `luhta Vai) Sa Muh L(g lueha Vig) JõeK Koe ViK TaPõ(n lust Kod) VlPõ eL(g luhe Krk, lua Lei), loha Käi Mar Trv; n, g luha Kuu Vai Rei Ha JMd Kod Plt, `luhta VNg
1. jõe- või mereäärne madal heinamaa `luhta one vie all VNg; meil paljas luht einamaaks Khk; [ta] käis eele luhas ~ `luhtas `eina `vaatamas Mär; me põle lueha likigi, siit oo paelu maad; `nüitsel aal luht kuib, tehässe `einä. kebäde kui suured veed, sis tä tõõseb senna `peäle Vig; teesed `luhtas eenämaal Tõs; lai luha oli, kus vesi üle jooseb, suur ein `kasvas Aud; luha peal kasvab kolmakańdiline rohi Kos; `mõisadel neid `luhte ikka oli Jür; lähme `luhta `niitma Koe; luhas oli vesi küll, aga tüma ei old; päris lage luht, ei sial ole `ühtegi põesast VMr; lust one madal loeme eenäm Kod; nad ei ütelnud, et `luhta läksid, nad `ütlesid, et lähvad `jõele, jõge `niitma Lai; jõe `äärne eenam, lage kui laud, see on luht Pil; lähme `luhta einäle KJn; lohan oli suur paks ein, tuli suur kuhi ülesse Trv; aenalise tulliva luhast kodu Puh; kui suuŕ vesi üle luha käenä, siss saana paĺlu `ainu jälle Nõo; kos tasatse aenamaa, jõe veere, nu̬u̬ kutsutass luhass; `ilma ridvata tetäss ka `kuhja luhaden ja su̬u̬‿päl Kam; Luhahn oĺl paĺlu kihulaìsiʔ; jõ̭õ̭ `vi̬i̬ŕne madalik, hainamaa, luht, mis keväjä vi̬i̬ all um Rõu; jõe um luhalõ ajanuʔ Plv Vrd luha|heinamaa, luha|maa, luha|pealne, luha|rand, luha|soo
2. luhahein obustelle oli oma `einam, niikui `luhta `rohkem [sees] Hlj; süväd paud, sεεl kasub sedist suurt `pitka `luhta, [kui] läbi püu tömmab, leigab püu kat́ti Jäm; `luhta loomad söövad Khk; soos kasub paljast `luhta Vll; luht - - kasvab `loikude sehes Muh; luht oo pikk rohi, seda ei söö kellegi loom Mär; luha, mis [jõe] ääre peal kasub, `kalda `ääres Vän; ega obusedki luha`eina `põlga, meil kasvab ia pikk luha JMd; luht on laia leheline, ilma varreta, kasvab jõe kallastes IisK; ku lammas suab üväss `süädä, siis vill kasvab ku luha Kod; madalatel kallastel kasvab luha Plt; luht om madal ein - - pilliru̬u̬g om `kõrge ja pikk Krk; `kolmõ `kańti kahrõ hain, tu̬u̬ om luht Har || tervitus lambaniitjale kui `lambid niidetässe ja tuleb mõni võõras inime, siis ta `ütleb: `lusta, vaata siis vill kasvab ku luha, tere `jõudo ja `lusta Kod
3. kõrkjas esi teime jõest `luhte, esi `kaksime, kudasime põhjad `alla [toolidele] Pst; luha om ümärikse; järve sehen kasvave luha, `luhtest tetäs tooli `põhju Hls; järven om `luhte, kõllatse nuti otsan; `luhta pannass iga lasturea vahele - - uvvest katusest tulep lumi `siśsi, ku `luhte vahel ei ole Krk; `luhtest tetti `puńte San Vrd luhk1
luht2 luht (luh́t) g luhi R SaLä Vll Hi spor L KPõ TaPõ, Plt Hls Krk, luhõ Khn, luhti Khk Kaa Vll PäLo Saa(luh́ti) Kei Kod Trv Hel TLä V, `luhti VNg(n `luhti) Lüg; pluht (pluh́t) g pluhi Jäm LäLõ Aud KJn, pluhe Mih, pluhti Muh Tõs Khn Urv Krl Har; luhvt (luh́vt) Kaa, g luhvti Juu Trm Ran Kam San, `luhvti IisR
1. õhk; hõng, lõhn, hais `oues one hüvä `luhti; pane kork `peale, et `luhti läbi ei `anna VNg; paha luht õli tuas ja pisikene sie `kammer `vaide; maa `ingab iga kevade nisukest `luhti (auru) Lüg; luht eng on kala sies, `luhti täis, `ülgel ei õle, ajab vie `pinda enese, saab `luhti; Mene `värski luhi kättä; `võeti nõrk puu, sene `külge korv, laps õli luhis, maast `välläs (korviga õhus) Jõh; `Seia sai `aknast kevadisi `luhvtisi IisR; `lahkem luht kui uks `lahti Jäm; ratta kumm `aetase `luhti täis, siis vöib `jälle `söita; lohviga `antase `luhti `toukrile Khk; Täna oo juba üsna kevade luhvt öues Kaa; lepalehe luht, see oli väga - - εε Käi; Luhi pärast toodi vormi oksad ja `peeterkanad puhas tuba Rei; `õues nisoke suur `lahke luh́t; tänä tuleb mere poolt muja `luhti Mar; männä luht oo ea Kir; Kolõ ramp luh́t uõnõtõss Khn; sii `vaestemaeas `luh́ti küll (on õhurikas) Hää; nuusupiiritust toob `aaptegist, `kange luht paneb inge `kinni Ris; elab armastusest ja kevadisest luhist; ea `kindel ahi, ei lase `luhvti `väĺla `ühti Juu; väga sue luh́t, sie kisub ülesse HJn; `kange luh́t kõbjal, ku akkap põlema Kod; tänä on ometi ää pluh́t KJn; `kamrin om `õige alamb luh́t sehen Hls; pääld vihma om alati puhass luhvt Ran; kui serände rasse luhvt, siss ta nigu läpätäss `õkva Kam; liinan ommaʔ [inimesed] üten ku̬u̬n, üten unikun, sääl om kõ̭kkõ `luhti Urv; enne müristämist om luht rassõʔ; su̬u̬kikkaʔ ommaʔ irmuss mõruvõ luhtigõ Krl; kala˽tulõva mulgu mano `luh́ti `saama Vas || meelevallas sie on tämä luhiss Kuu
2. a. (suruõhust, gaasidest) `Perse `kiidab perenaist, luhid `käiväd iast Lüg; õlut läks inge `alla, luht oli tugev sees Rid; oli na `kange pluhi all puu `lähkres; paned õlle `vaati, võtab tubli pluhi `sisse Vig; siis on inimene seest terve, kui luhid käivad Ksi; ku˽nii õluʔ vai midä vaadin om, sõ̭ss ku hää kõva luh́t sisen om, sõ̭ss ju̬u̬sk ähenälläʔ Urv; luh(t)iga fig hooga Vana Marii löönd Jaagu poisi luhtiga tüdruku kambrist välja Kaa; jäälaev lähäb ku luhiga, purju peal ja nõnna et üks joen aga järel, sel oo jalaksed all Rid b. gaasijook, limonaad pudel `pluhti Tõs; Mia `ośsi pudõli `pluhti Khn; Vanast `mü̬ü̬di ka `pluhti. Ku `koŕki liiguti˽sõ̭ss visaśs luhtiga päält ärʔ, üteĺdi, et pluh́t Urv; pluh́t oĺl tu̬u̬ mis kehisi Har
luht3 luh́t (luht) Nis Vil Hel, g luhi Sa, luhe Var PäLo, luhõ Khn; pluht (pluh́t) g pluhi Jäm Ans(-o-) LäLo(-he Rid); n, g luhe (lo- Hää) lüht, voki osa pluhi `ambad, pluhi roud Jäm; plohi sehes on poel Ans; Oki luh́t keib pooliga seltsis ringi ning vetab löŋŋa sisse Kaa; `värkel on pluhe sees Rid; `enni oli ikke oki pluh́t, aga nüid `ütlevad, et oki luh́t; oki pluhi sees oo `värkel Mar; poel köib luhe sees Var; luhed, kus lõng `sinna `pooli viib, luhe `kaudu; luhel on `ambad sehes, tellitasse, et ühü`tassa pooli `piäle lähäb, üks aak edasi Tõs; Sie oki luh́t ette ramp, ei vää `lõnga `jästi sisse Khn; luhe, kis seda `lõnga `sisse viab ja keerutab; luhele `pańdi pool `sisse, siis keerati see seib `otsa, kus paelad pial olid, kis teda `ümmer vädas Aud; voki luh́t, kos pu̬u̬ĺ sihen Hel || tuulimasina osa lapper on `seuke tuulemasin, sõelad on tal sehes, luhed on sehes, luhega keib `ümmer, aab vändast `ümmer Tõs

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur