lugulugu g looNaiEmmReiLKTrmLai, luoR(louJõh) HagJõeKKuuKsporJä, ViK(luaVJgSim), luuRSaLMMgPal, lu̬u̬KodeL(p lukuV); n, g luguRMuhKäi(-o) PhlsporLä(-oLNgMar), KuuKAmbIisTrmÄksTrvTLäTMrV 1.juhtum, sündmus sie on ikke kõhe täis `sündind lugu, mis ma õlen ise oma `silmägä nähänd, sie ei õle mõni akkaja lugu (väljamõeldis) ega `luule lugu Jõh; tõsiselt `süńdinud luguHää; sellest luost ei tia ma midagiJMd; midagi nisukest lugu oliJJn; lähän siis temale `kurtma seda lugu, et ma sedasi pikali kukkusinPee; kaevasid isi meele selle loo äraKJn; si̬i̬ om periss `süńdunu lugu, ega si̬i̬ ei ole luule Krk; ka‿kos `oĺli lugu - - sańt tõmmanu `erneõngu`lõõri ja valmissNõo 2.jutt, (räägitud või trükitud) jutustus; kirjasõna Eks igäst `asjast on jo luguKuu; senes `kiŕjas on ilosad luodVai; selles raamadus olid `söuksed kinad luudKhk; painuluud, tondiluudKaa; nee on vanad luudjuba Pha; lugu sees oo koa, et nad `voodid oo, meie aga `ütleme ikke, katsu aga `oetile `mennaMuh; `piible lugudPhl; `rääkis toreda looKul; Minu emaema `oĺliminu emal seda lugu`rääkinu Hää; ühe lugu viel rääginKuuK; ta `riakis `mulle seda luguVJg; `riakisilusa lugu `mulleIis; üks `rääkis seda lugu, et vana kurat tuli kerikussePal; lood on nigu jutu `taolised jutud, põle igapäävased jutudLai; kas sa sedä lugu oled kuuluHls; igäne tore luguküll, me kõiḱ naarime; nüid om otst otsani sulle ärä kõneldu tu̬u̬ luguNõo; vanal ajal jutustedi ilusid lugusidKrl; kül timä selet́ ilosa luuSe || koolitükk oled sa lugusid `vaatand kaKhk 3.lugemine a.lugemisoskus mönel lapsel `kangesti sant pεε, äi saa lugu käde; sellel lapsel on luu järg kää Khk; last öpitasse luu `peele; öpetaja küsis [leeris] luguMus; poisil juba lugu `selgeJaa; lugu küll `selge, aga rehvendus oo `raske; mis sa nõnna luguga looderdad, eks luke ilusast Muhb.jutlus; palvus, palvetund öpetaja `itleb `kirkus luguJäm; Tuleva pühape teeb linnakergu öpetaja Saia surnuaidas luguKaa; sii olipuukirik oln -- kus nad lugu pidasidKrj; ma käisi nende seas loo `aega (palvetunnis); kirikus ka ikke ta eest lugu teind (palvust pidanud); pühabe on kergu `aidas luguVll; Ta käis ikka surma `juures lugemas, kena luu tegiPöi; `kirkus laŋŋetse mitu kord põlili, iga lugu vahelMuhc.loendus, ülelugemine Linnud pole paigal `seisand ning lugu läks ukkaKaa 4.a.muusika- või tantsupala, laul `laulu luodJõe; üks lõhub lugusid, `tõised `tantsivad Lüg; `Tõmma lugu `pillika; Mees puhus toru`pilli naagu `ööti, luu tegi ääPöi; löö üks lugo `pilli moleMar; lase lugu `lahti, mängi `pilliTõs; esimese luu `aegas tõstõtassõ kuanuõrikudKhn; lase `mulle nüid lugu `piĺli, ma toon `sulle kubu `õĺgaJuu; tema `mäńgispikad luod ja kui ta aga `jälle selle luo lõpetas, akkas uuega otsast `pialeKad; `tõmba lugu `lahti, küll na sõss `tańtsme lääveKrk; mõni lü̬ü̬p `kandle pääl mitu luguNõo; mängi mullõ üt́s tandsu luguHarb.takt; taktis (löömine koodi või kurikaga töötades) siis `löödi `nuiadega lugu, nelja nuia lugu nii kena `kuldaAns; kui lugu ukka lεks, siis lεks töö`sampsu, `sassi `jälleKhk; see (vartamine) pidi ilusti loo `järgi `köimaTõs; pidi ju lugu olema [pinta lüües] PJg; lugu tulli`vällä, kui mitu kõrrage [kootidega] matserdiveHls; ku kait́s mõseve `rõõvit, lüvväss ka lugu `vällä, üit́s lü̬ü̬ enne, tõine tõise oori pitsat-patsat; ennemuiste olli koodige pesset -- kes lugu es lü̬ü̬, si̬i̬ `pessä ei mõistaKrk || no tütärlatsõl iku lugu (nutt varuks), et kuis mi kodu saaUrvVrdluguduss, luguvuss 5.olukord, seisund, asi, asjaolu oh sa lugu, vanamies kärätänd `poistele, ruttu `ankur merese nüüd; küll on luud, paha lugu küllKuu; mul on `kiire luguLüg; `nenda nied loud `ilmas `onvadJõh; `erra saab `tiedä, siis on `kehno luguVai; Kole lugu, vana inimene kaub nõnda ää, et mitte `jälgePöi; kuidas su lugu järg ooMuh; `ermpsad lugudEmm; mes sa sest luust `arvadLNg; elus `juhtub `mõnda lugu, ää karda `ühti Tõs; nüid on lugu `lahti; on ikke vilets lugu küllRis; reägi oma lugu `väĺla, mis on `juhtundJuu; äbar lugu, vaevane luguAmb; nüid on lugu lakas (halvasti); mis lugu see on, et laps sõna ei `kuulaJMd; luad on õigealvad, ema surnd ja isa `raskest `aigeSim; kui lood nõnna, siis põle kedagi tehaTrm; mõned jaod inimesed one, ike näie küĺjen si̬i̬ `vaesuse luguKod; `toime `saamesega on luguKJn; küll om loru inimene, mis selle `lu̬u̬ge küll saapKrk; nüid sa tiiät, kudass sääl tu lugu omNõo; oh issänd, näe kül‿luku maa pääl, säänest luku ei olõ `kuuldõnuki San; kuiss teil no tandsuga lugu omHar; sõ̭ss tuĺl meil hallõ lugu, meil es olõʔ inäp midägi˽süvväʔRõu; haina tegemisega om timahavva halv luguVas || fig Tema lugu on lauldud (karistus käes) Ris 6.kogus a.arv, hulk tämä võttasaga lugu täisLüg; säl linu õli oma lugu ja `villa õli ja sis raha (karjasele palgaks) Jõh; kas sie lugu `tullo täüsVai; kolmkümmend `lesta oo üks kaal, lugukaal, `vöötasse lugu `järgi Mus; neid lugusid oli küll paelu, aga ega see kogu na suur `põlndki LNg; lugu täis, käe kõik, pole `puudu kedägiTõs; kui suur lugu sie onHJn; `kümme `aastane [olin] kui mind `viidi juo mõisa põllule kartuli `võtmise aal -- minu isa ja tema `tienijad kõik viisivad minu vau edasi, aga ma olin aga sial luoks (nime poolest, nimega kirjas) KuuK; mul suur lugu `pi̬i̬rga; kassi `laubane päev arvati kua lugujeKod; kui suur see akk`jalgade lugu on, metu tükki sai koa Pil; ku sa `väikse peo kakut, sõss saat lugusit paĺluKrk; kasak olli `lü̬ü̬je, `kohtumaja man `ańti ike loe `järgi Hel; loo peale (saama)loendatud, üle loetud Talgus oli nii pailurahvast, et es saa mette lugu peele, pailu neid oliKaa; kas saite aned luu `päälePha; loolt ~ loo järele (~ peale, pärast)arvult, arvu poolest sie one `aastade luuld jo `ninda vanaVNg; Lugu järälä neid ikke on, aga muist on `alles `issudettud Jõh; saime nii mütu tükki kala kui luu pärast oli Pha; loo järele on neid `seitse tükkiEmm; mina ei `tiagi lugu järel paĺju neid (härgi) sial mõisas oliKuuK; loo`piale on neid küllaltLai; sul lu̬u̬ `järgi andass kätte rangi ja `vaĺlaHls; lu̬u̬ peräst om neid ninda paĺlu, üten tallekstegeKrk || hulgas, hulgakesi ma ole seal lugus; perenaised lähvad lugus põllaleKseb.kord, tükk Oli `teine kodu või`nutsakad `valmis teind -- müüs turul kaks `kruoni lugu IisR; `ennevanast meil `lueti läbi keik kalad, `eigä siis ei `muedettu `eigä `kaalutu -- oli lugu `kaupa puhaVai; nüid on siis `jälle kuus lugu [kanu] Juu; mul jääb siis veel kaks lugu järele (kõrvitsaid), kui te kaks ära `viiteJJnc.(lõngade, kalade vm) arvestusühik, mõõt `aetasse [lõng] käär`puulle, `panna lugude `järgi; kolm `niiti `kerraga, [on] üks lugu, `kümme lugu on `paasma; Üks lugu on viis kala, tahid sada kala, sis kaks`kümmend lugu `luetasLüg; Mitu lugu su kaŋŋas lai onJäm; `löngu on luus kolmkümmend, teed sa paari`piilise, [et on] kaks `lönga pii vahel, siis on kuuskümmend `lönga; Moole toodi lugu lesta (30 kala) Khk; Üks lugu oli sada `silku; kolmkümmend [soa]piid oo üks lugu, me kutsume luuks Krj; luus on kuuskümmend `lönga Jaa; Nii mütu lugu kääriti kut kaŋŋas taheti lai teha Pöi; Mitu `lõnga sool lugus ooMuh; lugus käip kolmkümmend piid Käi; kas lugo täisLNg; Kui astlid kuuskümmend korda on rinki aetud, siis saab lugu täis ja pannasse võrges, lugulõngas Han; [kanga] `Laius `loeti lugudegaHää; siis kui kangast kiaritakse, siis `luetakse kolm `lõnga, sie on üks lugu, `kümme lugu on pasmas Kad; loe tälle vi̬i̬lviiskümmet kala, siis suab lugu täis; kolm `lõnga `pantse lu̬u̬ `sisse, kümme lugu `pantse `puasmeKod; mul jäi kaks lugu `puudu `kangastLai; kolm `lõnga om lugun Trv; kui kangast üless `aeti, siss `loeti lugusit Ran; kümme luku omüt́s `paasmõVõn; egah luguh um kolm `langa -- sõ̭ss ku kümme luku, sõ̭ss üteldäss üt́s `paasma Plv; mul sai laǵa kangass, kat́skümend kuuś paasmõht ja‿vil säid́se luku Vas; paaśmõhõ jäi `kolmõ luku `puudussSe || arvel, loetud Paergus oo seike tuline tiidus einatöö, keik päävad oo luusKaaVrdlugus1, lugõmik 7.kord, jagu, järg `Ommiku märss `liikus viel `õhtast lugu `naela `õtsas, ku tuli `jälle `selga võttada ja `taĺli ette `mennaJõh; suist lugu veel elasime sial Rid; ta eilist lugo alles mo `juures, ta põle ää `läindkiMar; `anti `vihtega ikke valu, viis kopikast luguTõs; sedasi veḱed lugu käies põle midagi (selg ei valuta); `vahtis `ühte `lehte mitu lugu JJn; eks siis emad `tõusnud omikust lugu kedramaIis; lehem tuli uut lugu `lüpsmä; siad one `õhtass lugu süömätäKod; mõ̭ni laulatõdi tu̬u̬ pühäpäävä, ku kolmat lugu hõigati; kikass kiŕg kolmat lugu, joʔ oĺl `valgõHar; lugul ~ loolkaupa, viisi kuldnokad lennavad na tropi lool (parvedena) Rei; `vihma sajab illinga lugul Phl; nuored inimest tulevad karja lool kokku Ris; annad `mulle jäo luol `leiba; ma pesin küll `villade luol, ma lammast ei pest VMr; tegi tüöd pääva luol, tüki luol (tükitööd) Sim; kevädised kured tulevad `eeste, siis tulevad küĺvi kured, tulevad lu̬u̬ `kaupa `lõune mualtKod || ühtepuhku inimene eksib tihid luudVig; `ühte lugu edäsiKod; ühte lugu küsite, `tihti luguPlt 8.lugu olematähtsust, vajadust olema, tähendama (hrl eitavas kõnes) ega‿s `paadis ka lugu `oldki, mis siin jalas oli, aga `nuodajääl pidi olema ikke üks `tupli jalanou Jõe; ega maal ole lugu, kust puolt tuul onKuu; `pollu arimisest on `paĺju lugu (kasu) Hlj; ega sest põle lugu metteMuh; sellest põle lugukedagiKul; enni `tehti `musta riiet, pidi `musti `lammud olema, nüid lastasse `värmi, nüid põle sellest luguVig; sest põln lugu, et ta suguseĺtsi ulgast oliKir; põlnd lugu, kas sa tood või ei tooPJg; Mis sul minu abist lugu, omal `rammu küllJür; `vihtadest võib `olla küll lugu, vahel lehed punase `kiŕjud, kui nisuksed `ulgas, akkab nahk kihelemaJõeK; Sooja pärastpõleks old enam lugu `ahju küttaAmb; sui ei ole mul igavusest sugugi lugu (ei hakka igav) Ann; mul ei ole kuerast luguVMr; sess põle suurt lugu, si̬i̬ ei ti̬i̬ suurt vigaKod; ega sest ole lugu, et täna ei suaPlt; mia tunne tast vi̬i̬l lugu, miu latse ei pane tähelegiTrv; sest ei ole suurt lugu, ka temät om või ei oleHls 9.lugu (~ luuh) pidama a.austama, hindama siis `piedä ige viel emäst lugu, kui on `naine ottamatta, aga kui juba omal `naine on, egä siis enämb emäst egä vanembiest lugu `piedäKuu; `Kördist mina küll lugu ei piaIisR; Vanas eas ma akkasi tast lugu pidamaPöi; peab teisestnii suurt lugoMar; `Vaesest lugu ei `pieta, ela või sureJür; teda ei `võetud kuikommetid, temast `pieti luguJJn; veri lepp on üks odav puu, temast suurt lugu ei `pietaTür; selless ei õle kedägi lugu pidädä; tä vi̬i̬l suureline, pidäb enesess paĺju luguKod; om üit́s kärssnõna, kes esi`eńdäst suurd lugu pidäTrv; vahi, kos om miniäss, piäb ämmäst lugu; enne vana`tütrigust es `peetä lugu, ennemp `peeti talu koerast luguPuh; pia `puhtusest luguNõo; ma ei pea tast söögist suurt lukuKrl; mõ̭nõ˽näet `veiga pidävä˽jänese lihha luuh; innevanast oĺl `olno varõśs veega˽käo pääle pahanoʔ, et milless käko `veega luuh peetässSeb.arvestama Eks sest `pieti lugu ka, mes `keidus ühelgi `päiväl oliKuu; `kuidas `enne `rannas seda lugu `pieti, viis vai kaheksa `verko oliüks ribiVai; Kas sa oma töö kohta ise lugu ka peadJäm; talumehed ika pidasid kuust lugu, a ei mõesa pidand kuustKosc.pikalt rääkima, jutlustama küll sie pida senest `suure luu, ei tohi enamb sanagi `laussa [vastu] VNg; öpetaea `tulle `siia lugu pidamaPha Vrdluguhus