[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 91 artiklit
itk itk g itku Lüg/`i-/ Kod; `itk(u, -o) Vai; ikk g iku eL; ikk(u, -o) Vai
1. nutt, nutmine `silmad juo `itku `turvil; [võta suurem marjakorv] egä korv `itku ei akka kui vajaka jääb Lüg; `lapsel `itku `lahti Vai; alate tulen pojalt itkuga; ise itkul (nuttes) tuli `seie Kod; ku siĺm sügelep, siss saab ikku Hls; ikk tule periss `pääle selle valuge; miul olli `keŕge ikk (hakkasin kergesti nutma) Krk; oora ikk ehk `ju̬u̬bnu jumala`pallemine tu̬u̬ olna üits Nõo; kui tu̬u̬ laits ärä `ku̬u̬li, siss tõmmassime ikku Rõn; ikk tüküss pääleʔ, õs saaʔ ikku tagasi `oita; ikk tulõ ilu pääle, piĺl piḱä naaru pääle Krl; ni˽pikkä ikku ei massa sul ikkõʔ; Mu ikuʔ omma˽kõ̭ik ikõduʔ; siss `naksi ma ikulõ Har; ma es saaʔ muido seletädä˽ku iku läbi Plv; esä imäga lät́si minev`aaśta ikku `naarma (mullu abiellunud tütre juurde varrudele); `väega `jõrvass, aase ikko Räp Vrd ikund
2. nutulaul, itk – Se
1. nutt, nutmine `silmad juo `itku `turvil; [võta suurem marjakorv] egä korv `itku ei akka kui vajaka jääb Lüg; `lapsel `itku `lahti Vai; alate tulen pojalt itkuga; ise itkul (nuttes) tuli `seie Kod; ku siĺm sügelep, siss saab ikku Hls; ikk tule periss `pääle selle valuge; miul olli `keŕge ikk (hakkasin kergesti nutma) Krk; oora ikk ehk `ju̬u̬bnu jumala`pallemine tu̬u̬ olna üits Nõo; kui tu̬u̬ laits ärä `ku̬u̬li, siss tõmmassime ikku Rõn; ikk tüküss pääleʔ, õs saaʔ ikku tagasi `oita; ikk tulõ ilu pääle, piĺl piḱä naaru pääle Krl; ni˽pikkä ikku ei massa sul ikkõʔ; Mu ikuʔ omma˽kõ̭ik ikõduʔ; siss `naksi ma ikulõ Har; ma es saaʔ muido seletädä˽ku iku läbi Plv; esä imäga lät́si minev`aaśta ikku `naarma (mullu abiellunud tütre juurde varrudele); `väega `jõrvass, aase ikko Räp Vrd ikund
2. nutulaul, itk – Se
itku- nutu- laps on `itku `karva, `silmad vie `kierdel Lüg; nüid on ikko `aiga käes; Eläsin üsnä iku `päivi Vai; iku maik tulli suhu Hls; tal tule u̬u̬ `kaupa iku tuju Krk; es kuule muud ku iku kahinat Nõo; no tütärlatsõl iku lugu, et kuiss mi kodu saa Urv; lat́s kõnõĺ ikuhelüga; tal tüḱiss ikuhädä pääle Har; iku pisaraʔ `juuskva `põśki pite Plv Vt iku-
laih → lahja
laka laka Hel Rõn Har int koera söömakutse Pońdu laka, laka, laka. ei tää kos ta kurivaim om lännu nüid Hel; Söögi manu kutsutass laka-laka-laka Rõn; laka, laka, Pollakõnõ Har
-laka Ls lika-laka
lake lake g lakke Sa L K I Pst Hls Hel Nõo Rõn, lakõʔ g lakkõ spor V; n, g lake Hi Mar Kse Ris Iis Trv, lakke R(lage), lakõ Võn Ote
1. vedel loomasöök; vesine, lahja toit või jook `kuerale ja `kassile `annetasse lakket Lüg; Tieb `selle `õlle alati nigu igavese lakke IisR; `anna `selle `koerale midägi lakket `süvvä Vai; `antsi pörssastele tüki laket ede Khk; Supp on täna `õhta `puhta lake Pöi; Mis laket sa moole pakud, äi mina taha seda Rei; kas kuer oo laket saand juba Mär; Mida `rohkem `koeri koos, seda viletsam ~ vedelam lake Han; kes seda laket tahab Juu; aab seda vedelad laket omale `sisse; kas selle lakkega elatakse JMd; oli üks vedel lake kua, mis ta `süia `ańdis VJg; supi lake, ilma ramuta Iis; koerale tehässe laket, jahu vede `sisse ja `piimä Kod; koer laḱs lakke ärä Hls; sü̬ü̬ mes sa vahid, sul om lake i̬i̬n Nõo; sü̬ü̬ḱ om nõrk nigu lakõ Ote; `Peńnele tetti iks jahu laket Rõn; `sändse lakkõga ei naka elämä Plv || (kehvast teenistusest) Selle peremehe juures oli teenistus küll kut koera lake Kaa
2. kasimatu, lohakas Tüdruk on nii lake ja must, et üsna `aiseb Emm; Ta on nii ermus lake, keik riided on ka ibla täis Käi; Ärge `piltsige kassi, siis kass läheb lakeks Rei
1. vedel loomasöök; vesine, lahja toit või jook `kuerale ja `kassile `annetasse lakket Lüg; Tieb `selle `õlle alati nigu igavese lakke IisR; `anna `selle `koerale midägi lakket `süvvä Vai; `antsi pörssastele tüki laket ede Khk; Supp on täna `õhta `puhta lake Pöi; Mis laket sa moole pakud, äi mina taha seda Rei; kas kuer oo laket saand juba Mär; Mida `rohkem `koeri koos, seda viletsam ~ vedelam lake Han; kes seda laket tahab Juu; aab seda vedelad laket omale `sisse; kas selle lakkega elatakse JMd; oli üks vedel lake kua, mis ta `süia `ańdis VJg; supi lake, ilma ramuta Iis; koerale tehässe laket, jahu vede `sisse ja `piimä Kod; koer laḱs lakke ärä Hls; sü̬ü̬ mes sa vahid, sul om lake i̬i̬n Nõo; sü̬ü̬ḱ om nõrk nigu lakõ Ote; `Peńnele tetti iks jahu laket Rõn; `sändse lakkõga ei naka elämä Plv || (kehvast teenistusest) Selle peremehe juures oli teenistus küll kut koera lake Kaa
2. kasimatu, lohakas Tüdruk on nii lake ja must, et üsna `aiseb Emm; Ta on nii ermus lake, keik riided on ka ibla täis Käi; Ärge `piltsige kassi, siis kass läheb lakeks Rei
lakk1 lakk g laka eP eL, lakka R(n lakka VNg Vai; g laga Kuu)
1. a. hobuse lakk `valge lakkaga obune, ise tämä on `raudis ja lakka on `valge VNg; `Kirjaja läks siis obuse `juure ja `tõmmas lakka `rangide alt `vällä Jõh; jähi kätega obuse lakka `kinni Jäm; oja lakkast `kinni, muidu kukud seljast maha Ans; möni `löikab oma obusel laka ää, pisike lühike muidu jääb Jaa; Seda ma ole ise näind, et obuse lakk on omiku palistud, aga kes teeb, äi tea Pöi; `valkjas lakk ja `valkjas saba Vig; obuse lakk oo ää vanun Tõs; Obosõ lakass kolõ paõlu `takja nuppa Khn; `kimlel oo `valge lakk ja änd Tor; võta lakast `kinni JMd; mõnel obusel on paremal, mõnel pahemal pual lakk VJg; edemält es lõegata obese lakku, mõnel õli pitk lakk `muani Kod; obesel üksi on lakk KJn; pöet lakage oben Krk; hobõsõ lakk um hüäl pu̬u̬l Rõu b. (pikad) juuksed Kui oma laga letti punud saad `suured ledid Kuu; Ei `viitsi sugeda, lakkad `kõrva taga sasis Lüg; pikka lakkaga, `juuksed pikkad Jõh; paksu lakaga tüdruk Ans; So va lakad on koa `jälle nii pitkad Pöi; Nüüd ju nuõrdõl miestel kua igävesed paksud lakad piäs Khn; pikka lakka, `laiska naene PJg; ta vahiss laka alt, va kavval inemine, ta `õkva `otsa ei kaeʔ Krl; lakkas (suurest kohevast lakast või juustest) suur lakkas loom; lakkas tukk, nagu obusel Muh
2. vähi tagakeha `tõises `õtsas on vähil lakk Lüg; Mis liha selle vähi sital on, laka sihes on natuke, `sõrgade sihes ka põrm Pöi; vähk on lakaga VJg; vähjä laka si̬i̬s on pehme liha Kod; vähk, temal sõrad ja lakk Äks; Emävähjäl on lakk laiem ku isävähjäl Vil; enne olli vähjä kaal, nüid `ütlev lakk. laka sehen o sita soolik Krk; säünäss liimiḱät ei˽võtaʔ, tu̬u̬ taht vähjä lakka Har; vähä sõraʔ ja lakk omava kõge paremba, magusa `väega Räp
3. silmalaug – V mõni käänd laka üles, võtt puru `vällä Krl; silmä laka pääle `naksi üt́s paisõ˽kasuma, silmä lakalõ `pańti rohe pääle Har; vanainemine ai keele silmä laka alaʔ, tõmmaśs `liplõ silmäst `vällä Rõu; kesvä uh́ak lät́s silmä laka ala Vas; ko `ku̬u̬ĺjal siĺmä˽vallalõ jäivä˽sis - - raha `pańte siĺmä laka pääle ja `vaotidi `käegaʔ, sis jäivä˽siĺmä˽kińniʔ Se; alt laka altkulmu mõni kaess alt laka Krl; taa vahiss nii alt laka üless kavalusi Har; vah́t alt laka Plv; Tuu tütärlat́s om alt laka kaeja, kaess alt laka Vas; alt laka kaess, kuŕastõ Se
4. a. (püksi-, tasku- jne) klapp `Lastele `tehti lakkaga `püksid IisR; kutsuti lakaga kiŋŋad Muh; `tasku oli lapidest `tehtud - - tagumine pooĺ ulatas esimesest sedasi üle, seda `üiti lakk Mih; püśsikot́i lakk ni‿sama suur ku kot́t Tor; mõnel oli kolmenurkane lakk ja mõnel oli nii sama natukese vähemp kui mäŕss ise Kad; jahikot́il käib lakk `peale Trm; lakaga püksid - - külje `piale käis `kinni, siis i̬i̬s `auku ei olnd Lai; Rabamise aeg `oĺlid vanad räbälad `riided seĺläs, särk `pükste piäl ja lakaga põll i̬i̬s KJn; kalsa olliva lakaga Ote; mul oĺli vanast lakaga alusspüksiʔ, `hü̬ü̬tsiḿmi manh oĺl üt́s pü̬ü̬r, `tsüśksi puupööra mulgust läbi ja oĺl timä kińniʔ, puusaluu kottal oĺl tõnõ pü̬ü̬r, tu̬u̬ `tsüśksi lakamulgust läbi, nii `oĺli püksi kińniʔ Har || kaas piäru koŕvid õlid, lakk piäl, koŕvi laka tõśsid ülesi ja panid `kińni Kodb. mütsisirm kat́imäŕdil (talvemüts) one lakk ja kõrvad Kod; nokatsiss kutsuva seda `mütsi, ku lakk i̬i̬n om Ote; mõnõl oĺl katõ kõrvagõ˽küpäŕ, mõnõl oĺl lakagõ˽küpäŕ San; tu˽mu lakaga küpäŕ siiäʔ, tu̬u̬l om lakk vallalõ, ma˽taha kińni ummõldaʔ Har c. püssi pära püssi lakkadega `ollid ooban, et `ollid Viirele soan (püssipäradega olid sõudnud) Muh
5. lippkaer lakaga kaer, see o Venemaalt `toodud, kaer kasub ühe küĺle peal Lih; ahukas, mis on ümmer `ringi ivad, aga lakaga kaer, sel on ühel puol HljK; lakaga kaerad on suured, suurte ivadega Sim; lät́i kaer ehk lakaga kaer, ühel puol `ripsmed IisK; türgi kaar olli üte lakage Krk Vrd lakakaer
6. nahavolt lehma kaela all kellel si̬i̬ lakk `äste suur ja paks om, si̬i̬ om hää lehm Krk
1. a. hobuse lakk `valge lakkaga obune, ise tämä on `raudis ja lakka on `valge VNg; `Kirjaja läks siis obuse `juure ja `tõmmas lakka `rangide alt `vällä Jõh; jähi kätega obuse lakka `kinni Jäm; oja lakkast `kinni, muidu kukud seljast maha Ans; möni `löikab oma obusel laka ää, pisike lühike muidu jääb Jaa; Seda ma ole ise näind, et obuse lakk on omiku palistud, aga kes teeb, äi tea Pöi; `valkjas lakk ja `valkjas saba Vig; obuse lakk oo ää vanun Tõs; Obosõ lakass kolõ paõlu `takja nuppa Khn; `kimlel oo `valge lakk ja änd Tor; võta lakast `kinni JMd; mõnel obusel on paremal, mõnel pahemal pual lakk VJg; edemält es lõegata obese lakku, mõnel õli pitk lakk `muani Kod; obesel üksi on lakk KJn; pöet lakage oben Krk; hobõsõ lakk um hüäl pu̬u̬l Rõu b. (pikad) juuksed Kui oma laga letti punud saad `suured ledid Kuu; Ei `viitsi sugeda, lakkad `kõrva taga sasis Lüg; pikka lakkaga, `juuksed pikkad Jõh; paksu lakaga tüdruk Ans; So va lakad on koa `jälle nii pitkad Pöi; Nüüd ju nuõrdõl miestel kua igävesed paksud lakad piäs Khn; pikka lakka, `laiska naene PJg; ta vahiss laka alt, va kavval inemine, ta `õkva `otsa ei kaeʔ Krl; lakkas (suurest kohevast lakast või juustest) suur lakkas loom; lakkas tukk, nagu obusel Muh
2. vähi tagakeha `tõises `õtsas on vähil lakk Lüg; Mis liha selle vähi sital on, laka sihes on natuke, `sõrgade sihes ka põrm Pöi; vähk on lakaga VJg; vähjä laka si̬i̬s on pehme liha Kod; vähk, temal sõrad ja lakk Äks; Emävähjäl on lakk laiem ku isävähjäl Vil; enne olli vähjä kaal, nüid `ütlev lakk. laka sehen o sita soolik Krk; säünäss liimiḱät ei˽võtaʔ, tu̬u̬ taht vähjä lakka Har; vähä sõraʔ ja lakk omava kõge paremba, magusa `väega Räp
3. silmalaug – V mõni käänd laka üles, võtt puru `vällä Krl; silmä laka pääle `naksi üt́s paisõ˽kasuma, silmä lakalõ `pańti rohe pääle Har; vanainemine ai keele silmä laka alaʔ, tõmmaśs `liplõ silmäst `vällä Rõu; kesvä uh́ak lät́s silmä laka ala Vas; ko `ku̬u̬ĺjal siĺmä˽vallalõ jäivä˽sis - - raha `pańte siĺmä laka pääle ja `vaotidi `käegaʔ, sis jäivä˽siĺmä˽kińniʔ Se; alt laka altkulmu mõni kaess alt laka Krl; taa vahiss nii alt laka üless kavalusi Har; vah́t alt laka Plv; Tuu tütärlat́s om alt laka kaeja, kaess alt laka Vas; alt laka kaess, kuŕastõ Se
4. a. (püksi-, tasku- jne) klapp `Lastele `tehti lakkaga `püksid IisR; kutsuti lakaga kiŋŋad Muh; `tasku oli lapidest `tehtud - - tagumine pooĺ ulatas esimesest sedasi üle, seda `üiti lakk Mih; püśsikot́i lakk ni‿sama suur ku kot́t Tor; mõnel oli kolmenurkane lakk ja mõnel oli nii sama natukese vähemp kui mäŕss ise Kad; jahikot́il käib lakk `peale Trm; lakaga püksid - - külje `piale käis `kinni, siis i̬i̬s `auku ei olnd Lai; Rabamise aeg `oĺlid vanad räbälad `riided seĺläs, särk `pükste piäl ja lakaga põll i̬i̬s KJn; kalsa olliva lakaga Ote; mul oĺli vanast lakaga alusspüksiʔ, `hü̬ü̬tsiḿmi manh oĺl üt́s pü̬ü̬r, `tsüśksi puupööra mulgust läbi ja oĺl timä kińniʔ, puusaluu kottal oĺl tõnõ pü̬ü̬r, tu̬u̬ `tsüśksi lakamulgust läbi, nii `oĺli püksi kińniʔ Har || kaas piäru koŕvid õlid, lakk piäl, koŕvi laka tõśsid ülesi ja panid `kińni Kodb. mütsisirm kat́imäŕdil (talvemüts) one lakk ja kõrvad Kod; nokatsiss kutsuva seda `mütsi, ku lakk i̬i̬n om Ote; mõnõl oĺl katõ kõrvagõ˽küpäŕ, mõnõl oĺl lakagõ˽küpäŕ San; tu˽mu lakaga küpäŕ siiäʔ, tu̬u̬l om lakk vallalõ, ma˽taha kińni ummõldaʔ Har c. püssi pära püssi lakkadega `ollid ooban, et `ollid Viirele soan (püssipäradega olid sõudnud) Muh
5. lippkaer lakaga kaer, see o Venemaalt `toodud, kaer kasub ühe küĺle peal Lih; ahukas, mis on ümmer `ringi ivad, aga lakaga kaer, sel on ühel puol HljK; lakaga kaerad on suured, suurte ivadega Sim; lät́i kaer ehk lakaga kaer, ühel puol `ripsmed IisK; türgi kaar olli üte lakage Krk Vrd lakakaer
6. nahavolt lehma kaela all kellel si̬i̬ lakk `äste suur ja paks om, si̬i̬ om hää lehm Krk
lakk2 lakk g laka u Khk Muh, Var Mih Tõs Hää K I spor T V, lakka R(n lakka VNg Vai; g laga Kuu Vai)
1. laepealne; katusealune `riiala lakkas magatasse, ehk `aida lakkas Lüg; No kui nüüd õlivad `leivad `jahtuned, siis `viedi `leivad lakka Jõh; laga `luuki, kust lakka `männä Vai; `mindi `ulkuma tüdrekude `juure laudile ja lakka, kus tüdrekud magasid Mih; toa lakk siin ei `öölda. `ööldakse toa `pialne. lauda ja aida ja taĺli `pialne `üitakse lakk Nis; mees oli vali `anguma, `angus einad lakka HJn; tua laka otsel `seisis ärja ike Amb; `kõikide lakkade pial on meil linaluud JMd; [kõlkad] sai `suurde rõialuse lakka taśsitud Pee; siin lakas on ema `riide kerst, nikerdustega `tehtud VMr; einad tahavad lakka ajada VJg; `puisted `pańdi lakale ja `kuuri Sim; taĺli lakan one eenäd, laada lakan põhk, maja lakan kiärpuud; es sua `koski rahu - - [kodukäija] käis ja kolissas mü̬ü̬dä kodo lakku Kod; `einu olnd lakk täis Äks; läks lakka magama KJn; lakk, tu̬u̬ om `hu̬u̬nõ pääliss Har; `touka aganaʔ laka ala Se || fig nüid on lugu lakas (asi halb) JMd; ku ta kuŕjast läks ja `riidlema akas, üteĺdi juba tuli lakas Pal || tuuleveski liikuv ülaosa – Kod
2. parred reheahju esise kohal ku üle jäi [vilja], sõ̭ss `pańti lakk ka täüs Krl; laka `pääle `pańti `pirdõ ja puid `kuivamõ Har
3. ahju kumm ahol om lakk. kui ahi küttu, tuĺ sau tu laka `sisse, säält lät́s lakast `vällä; aho lakk aho suu kottal. suust tulõ `vällä, lätt laka `sisse, laka seeh kattõ tuli arʔ; laka päält `oĺgi `koŕssna tett Se
1. laepealne; katusealune `riiala lakkas magatasse, ehk `aida lakkas Lüg; No kui nüüd õlivad `leivad `jahtuned, siis `viedi `leivad lakka Jõh; laga `luuki, kust lakka `männä Vai; `mindi `ulkuma tüdrekude `juure laudile ja lakka, kus tüdrekud magasid Mih; toa lakk siin ei `öölda. `ööldakse toa `pialne. lauda ja aida ja taĺli `pialne `üitakse lakk Nis; mees oli vali `anguma, `angus einad lakka HJn; tua laka otsel `seisis ärja ike Amb; `kõikide lakkade pial on meil linaluud JMd; [kõlkad] sai `suurde rõialuse lakka taśsitud Pee; siin lakas on ema `riide kerst, nikerdustega `tehtud VMr; einad tahavad lakka ajada VJg; `puisted `pańdi lakale ja `kuuri Sim; taĺli lakan one eenäd, laada lakan põhk, maja lakan kiärpuud; es sua `koski rahu - - [kodukäija] käis ja kolissas mü̬ü̬dä kodo lakku Kod; `einu olnd lakk täis Äks; läks lakka magama KJn; lakk, tu̬u̬ om `hu̬u̬nõ pääliss Har; `touka aganaʔ laka ala Se || fig nüid on lugu lakas (asi halb) JMd; ku ta kuŕjast läks ja `riidlema akas, üteĺdi juba tuli lakas Pal || tuuleveski liikuv ülaosa – Kod
2. parred reheahju esise kohal ku üle jäi [vilja], sõ̭ss `pańti lakk ka täüs Krl; laka `pääle `pańti `pirdõ ja puid `kuivamõ Har
3. ahju kumm ahol om lakk. kui ahi küttu, tuĺ sau tu laka `sisse, säält lät́s lakast `vällä; aho lakk aho suu kottal. suust tulõ `vällä, lätt laka `sisse, laka seeh kattõ tuli arʔ; laka päält `oĺgi `koŕssna tett Se
lakk3 lakk VNg, g laka spor L Ha, Pee Pal Lai KJn Hls suka või soki kand `kanna lakk tuli kovemast teha VNg; lakk kojutse, tehasse kokku ja siis akatse `pöida kudoma Mih; suka lakk, edasi tagasi tehakse PJg; Lakk oli pooled silmad kanna laiusest Kei; `eśti `tehti lakk ülesse, pärast tuli kokku võtta Pee; Minä sokkidelle lakka ei kudund - - ma tegin sokid ilma lakata, tegin lät́i kanna KJn
lakk4 lakk g laka M Kam Ote San Kan Plv Räp rõukpakk edimäne lakk ja tagumane lakk ja rõugu omma laka küĺlen Trv; lakk om `vankril telle pääl, see kos rõugas pääl, `rõuka om laka sehen Hls; aŕkpuu käüs laka vahele Krk; land aŕk olli üte otsaga edimeste rataste laka küĺlen Ote Vrd lakati, lakuss
lakk5 lakk g laka Sa Tõs Khn liiga õhukeseks käiatud, kahekorra pöördunud vikati või noa tera lakk, mis juba [kahekorra] pöörab, mis ülearu `sönna [tera] ede tuleb; see oo `pehme raud, vötab laka ede Khk; Vikatil oo lakk ees, sellepärast ta esimise korra äi veta rohtu Kaa Vt lakal(e)
lakk6 lakk g laka Krk Hel Kam Ote San V noor kaun, lest mis sa lakkest võtat Krk; ua `alla lakan vi̬i̬l Hel; lakk om õhukene, kõder om jäḿme Kam; paĺlu lakku om küllen, erne saa kõdranõ; `erne laka, ei ole vi̬i̬l täis kasunu Ote; ku herneʔ om ärʔ häidsänüʔ, sõ̭ss tu̬u̬ mis `õkva˽luvvass, tu̬u̬ om lakk Urv; latseʔ armastasõ süvvä `herne lakko Räp; pääle häitsemeist ummaʔ lakaʔ kooni olõ‿i terä täus Lut Vrd lõkk
lakk7 lakk g laki S
1. müts, (vilt-, õlg)kübar lakid olid sedised ölgkübara `moodi `järsku äärega, iilatavad kövad, pesa `järsku kut kapa pöhi Jäm; nii `uhked olid oma lakkidega Khk; Sui einamaal `käidi ikka lakid olid inimestel peas. `rohkem `naiste asjad ikka Krj; vahel `preestril on koa sõhuke suur lakk peas, vildi `muodi, sis nõnda ääred olid jälle `iemal, mis es lase `vihma kaela vahele mette Pöi; see rehetegu lakk‿o `puldani `riidest `tehtud; vanadel mestel `ollid `kõrged lakid, suur ümmargune lagi`pealne `olli; must lakk `olli ja `valge lina üle, siis `olli noorik ojo all Muh; tεε kus mu lakk on jään Phl
2. a. seenekübar lakid, mis pεεl laiakad. all on seeni varss Jäm b. korstna laiem ülaosa `viimaks lakk `pεεle. `korssna lakk, ääred on libamisi et annab tuulel ülespidi Vll c. lambikuppel ma pane [lambile] uie laki `peale Muh
1. müts, (vilt-, õlg)kübar lakid olid sedised ölgkübara `moodi `järsku äärega, iilatavad kövad, pesa `järsku kut kapa pöhi Jäm; nii `uhked olid oma lakkidega Khk; Sui einamaal `käidi ikka lakid olid inimestel peas. `rohkem `naiste asjad ikka Krj; vahel `preestril on koa sõhuke suur lakk peas, vildi `muodi, sis nõnda ääred olid jälle `iemal, mis es lase `vihma kaela vahele mette Pöi; see rehetegu lakk‿o `puldani `riidest `tehtud; vanadel mestel `ollid `kõrged lakid, suur ümmargune lagi`pealne `olli; must lakk `olli ja `valge lina üle, siis `olli noorik ojo all Muh; tεε kus mu lakk on jään Phl
2. a. seenekübar lakid, mis pεεl laiakad. all on seeni varss Jäm b. korstna laiem ülaosa `viimaks lakk `pεεle. `korssna lakk, ääred on libamisi et annab tuulel ülespidi Vll c. lambikuppel ma pane [lambile] uie laki `peale Muh
lakk8 lakk g laki eP(excl Hi; plakk Khk Vig Hää), lakki R(n lakki VNg Vai); laḱk g laki M San V(laak g laaka Se) vedelik pindade kaitsmiseks, kaunistamiseks või isoleerimiseks lakki tekkö puu `läükümä Vai; plakiga plakitase `poodlid Khk; pühade aal värvitakse lakiga mune Vll; pane [kausil] lakiga pagu `kinni Muh; Lakiga tihatse puust tubased aśsad ilusas Han; lakiga värmitse, tõmmatse üle, lansib `iäste Tõs; Viina pudõli koŕk pannassõ lakiga `kindi, muõdu `engäb ää Khn; vanadel miestel oli viis rubla sie lakitud vokk ja kolm rubla oli `ilma lakita, laada pial KuuK; lakiga lakitasse kummutid ja kappa, `kõike `mu̬u̬du karvaga one lakki Kod; lakige lakits kummutisid Hls; lakige pannass pud́el `kinni kõvast, laḱk om pääl Krk; ma˽lasi henele `vahtsõ sängü tetäʔ tislaril, tu `väŕme sängü kõllatsõss, om lakiga ka üle `laskunu Har; laakaga lask üle Se
*lakk g laku, p lakku joom – Jäm Muh pidi `taale natuse lakku `viima Jäm; külap ikka laku (viina) nälg oo; kui emal põle `piima, siis andasse tallele lakku Muh; lakku täis purjus – Hlj IisR spor eP Lakku täis mehed tulivad tuppa, ma tulin `iestki ära IisR; mette ep saa `valged `pεεva nägema, alati lakku täis; limalakku täis (purujoobnud) Khk; läks tene natukse aa eest siit lakkutäis `peaga töllerdes kojo Muh; Tuli `meile, lakku täis kui krants Rei; kas oo `vaene või lakku täis, või mes `seltsi see mees oo Mih; Mehed olid lakku täüde ning akkasid karupidi `kjõsma Khn; mis sa tahad ulluga teha, lakku täis VMr; iga päev lakku täis ja siis oĺli `sõitnd - - ees olnd `kutsar ja sis temä, ond sis seĺläd `vastamesi KJn
-lakk Ls likk-lakk
laks1 laks Vas, g laksu eP(-o Mar) M(-i Krk) Ran Puh Ote Rõn, `laksu R/n `laksu VNg/
1. (heledalt kõlav) löök, plaks, hoop ma vottan `tölbi ja `annan `poisile ühe `laksu Jõe; Ei sedä kala viel pada `panna, mes vies `laksu lüöb Kuu; On nisuke laps, et ei ole viel üht `laksugi saand IisR; emm `andis lapsele ühe laksu `persse Khk; Irmus `sõuke ele laks oli, `varsti suits `tõusis ka (piksest) Pöi; Kui sa söna äi kuule, saad `laksu Rei; kui suur voor tulnd `uńta ja tä pannond `neile püssiga ühö lakso; `andis tale mööda pead öhö lakso Mar; ühükorra üks laks köis, ma `mõtlesin, et `püssi `lastasse Mih; ristilaps lööb laksu `piusse Tor; mamma `ańdis laksu `peoga `perse Saa; Laks ikka üks veike `lüemine, ega ta suurt `mieles seisa Jür; tema pand püśsiga laksu JõeK; teene lõi oma laksu - - siis teene `ańdis oma laksu jälle [kurikaga], sedamodi laksutati kevade alati [kangast] Amb; kala lõi `laksu JMd; kui siis vigad sees olid - - siis `ańdis [õpetaja] `liińjaniga laksud `piusse Ann; tegi ühe laksu mööda `kõrvu Koe; küll tä sae üvä laksu, piä laksatas [vastu jääd] Kod; laksu käüsive; lü̬ü̬ onul `laksu ka Hls; aia `teibä lasev `laksi, vällän om laksi `laskje küĺm Krk; ańd tälle üte laksu `õkva siĺmä kolmu `pääle Ran; tsisaśk lei `laksu (laksutas) Rõn || fig (kahjust, tagasilöögist) vana `Mihkel sai `sõukese laksu piiritusega et (tabati salakaubaveolt) Muh; peremi̬i̬s jää iks `kõrdapitti `vaesembass. lü̬ü̬ muile käemehess, kes `laine taht, aga nüit massa, tu̬u̬ om tälle paĺlu `lakse `annu Ote Vrd laksakas1
2. int `Lained `laksusid öle paadi laks ja laks Pöi; see lõksutab nõnna kaŋŋast kududa, liks ja laks Muh; laks ja laks pane vett `peale PJg; Vesi laksub `vasta `ämre äärt laks ja laks Jür; `ańdis lapsele laks ja laks mööda kańnikaid Trm; kiriküüt́ laksutep iki, laks laks laks Krk
1. (heledalt kõlav) löök, plaks, hoop ma vottan `tölbi ja `annan `poisile ühe `laksu Jõe; Ei sedä kala viel pada `panna, mes vies `laksu lüöb Kuu; On nisuke laps, et ei ole viel üht `laksugi saand IisR; emm `andis lapsele ühe laksu `persse Khk; Irmus `sõuke ele laks oli, `varsti suits `tõusis ka (piksest) Pöi; Kui sa söna äi kuule, saad `laksu Rei; kui suur voor tulnd `uńta ja tä pannond `neile püssiga ühö lakso; `andis tale mööda pead öhö lakso Mar; ühükorra üks laks köis, ma `mõtlesin, et `püssi `lastasse Mih; ristilaps lööb laksu `piusse Tor; mamma `ańdis laksu `peoga `perse Saa; Laks ikka üks veike `lüemine, ega ta suurt `mieles seisa Jür; tema pand püśsiga laksu JõeK; teene lõi oma laksu - - siis teene `ańdis oma laksu jälle [kurikaga], sedamodi laksutati kevade alati [kangast] Amb; kala lõi `laksu JMd; kui siis vigad sees olid - - siis `ańdis [õpetaja] `liińjaniga laksud `piusse Ann; tegi ühe laksu mööda `kõrvu Koe; küll tä sae üvä laksu, piä laksatas [vastu jääd] Kod; laksu käüsive; lü̬ü̬ onul `laksu ka Hls; aia `teibä lasev `laksi, vällän om laksi `laskje küĺm Krk; ańd tälle üte laksu `õkva siĺmä kolmu `pääle Ran; tsisaśk lei `laksu (laksutas) Rõn || fig (kahjust, tagasilöögist) vana `Mihkel sai `sõukese laksu piiritusega et (tabati salakaubaveolt) Muh; peremi̬i̬s jää iks `kõrdapitti `vaesembass. lü̬ü̬ muile käemehess, kes `laine taht, aga nüit massa, tu̬u̬ om tälle paĺlu `lakse `annu Ote Vrd laksakas1
2. int `Lained `laksusid öle paadi laks ja laks Pöi; see lõksutab nõnna kaŋŋast kududa, liks ja laks Muh; laks ja laks pane vett `peale PJg; Vesi laksub `vasta `ämre äärt laks ja laks Jür; `ańdis lapsele laks ja laks mööda kańnikaid Trm; kiriküüt́ laksutep iki, laks laks laks Krk
laks2 laks g laksi Jäm Mus Phl Mar Plt, `laksi Kuu VNg/n `laksi/ lõhekala täsa‿p saa `laksi `ühti Mus; laksil on nokk kurgu all Phl; ma sai tänäkond ühö laksi kätte, see kasvab suuress Mar || lestakala Vähikäsi `kammila`poigi `hüüedä laks Kuu
laks3 laks Aud, g laksi Mih/-u/ PJg Saa Nis Kei Jür JJn Kad Lai, `laksi IisR lake, lurr `Meie mehed ei pia `piimasuppist kedagi, `ütlevad et eks ta üks laks ole IisR; aga nüid tuuatse meiereist seda va `laksu (lõssi), see oo va laks, ega see piim põle Mih; seanst `laksi koer küll ei söö, peab ikki midagi paremad sekka panema Saa; `ańdis va õlle `laksi, vesine lahja õlu Nis; Sai kord igasugust `laksi `sisse `aetud, änam ei võta (poeõllest) Jür; põld sial õieti `süia kedagi, üks supi laks oli Lai Vrd laksar, lakse
laks4 laks Saa Kad Kod Hls, g laksu Muh Kse Han Krk Ran suur tükk, hulk (maad) siit oo `sõnna ea laks moad veel Muh; Kiriku juure oo siit veel laks maad Han; tohutumb laks muad põles `metsa maha Kad; kaks `versta ike one kua juba üvä laks muad edesi tagasi ärä `juossa Kod; `Einä ma‿ilma laks vi̬i̬l `niitä Hls
laks5 laks g laksu Jäm Kaa keskelt lõhestatud varb Laks `pandi üle taari tanni, ta pidas naa (naga) ülal kui kurn `jooskes Kaa
laks6 laks g laksu (-o) veeloik, -auk – Mar
laks7 laks g laksi puu langetamisel kännu külge jäänud läbisaagimata osa `saeme selle laksi koa ää, laks jähi nii suureks Jaa Vrd kaba3
laks8 laks Kir Han, g laksu Vig Hää Nis Rap pael, nöör; piitsa keel piitsa piugo laks Kir; paela laks Han; piitsa laks Hää; `enne olid veel pulma pitsad, sured laksud olid sial `otses Nis; tüdrukutel olnd `pulmas alati tööd, teind poestele piitsa `laksusi Rap
-laks Ls liks-laks
latki ütte `ĺat́ki (ühtemoodi) Se
lauh lauh Khk Krk on äkitselt, lauh, suur tükk suhe jälle Khk; laine lõhup `vastu kallast, lauh ja lauh Krk Vrd plauh
lekk1 lekk Kuu, g leki Khk Pöi Emm Khn Hää, lekki Hlj auk või avaus paadi keres Lekiga ei saa `jälle `sõita, sõidu laev piab viśs olema Hää; lekiks vett läbilaskvaks, lekkivaks akkas vett `juoksema `sisse, vana laev, porutas lekkiks Hlj; lae läheb mere pεεl lekiks Khk; Laeva voib mütut moodi lekiks aeda. Kui rasked koupa laeva otstesse lasta laadida, siis murrab see puust laeva lekiks. Keige änam on aga nii puust kui ka rouast purjulaevu lekiks aedut purjurammuga Emm; `Peksis `lainõga laõva lekiks; Laõ läks kivi `otsa ning võt́tis lekiks Khn; lü̬ü̬b laeva lekiks, muud ku `pumpa Hää || köht on lekk (lahti) Emm || Öhe lekiga (hooga) laseb Pöi
lekk2 lekk Hlj Khn Hää, g leki Jõe Emm, lekki Kuu lõtv, pingutamata `vandid on `liiga lekkid Kuu; kui [ainapael] on `liiga lekk, ei ole ia, `liiga `trammil `jälle ei ole ia, ta piab olema sedasi nagu paju leht - - siis ta vottab kala iast Hlj; Kärdpaõl [on] lekk, vää `kangõmalõ Khn; ket́t on lekk, `tõmma `strammi Hää Vrd lekke
lekk3 lekk g legu Kuu; lekko g lego Vai; n, g lekku VNg
1. tuleleek `Tehti `rannale suur `jaanituli, `ninda et lekk kävi kohe kui `korgele; Kase haud ku `suojaks `saavad, polevad kohe leguga Kuu; `ehta `tehti `reie `ahju lekku; tie vähe `katlale lekku `alle, et sa liem `suojast VNg Vrd lekku
2. torm Ei sen leguga lähä kuhugille; Purekkari `otsas `saimme `oige lekku Kuu
1. tuleleek `Tehti `rannale suur `jaanituli, `ninda et lekk kävi kohe kui `korgele; Kase haud ku `suojaks `saavad, polevad kohe leguga Kuu; `ehta `tehti `reie `ahju lekku; tie vähe `katlale lekku `alle, et sa liem `suojast VNg Vrd lekku
2. torm Ei sen leguga lähä kuhugille; Purekkari `otsas `saimme `oige lekku Kuu
leks leks g leks|u, -o (lugemis)ülesanne annan leksu ülesi, et sess soadik piad `õṕma `omsess; leksod `ańti kõegile üles; õṕp kodo õma leks `selgess ja läks `ku̬u̬li `näitämä Kod
letka → kletka
like → lige
liki liki Muh LäLõ Mih PJg ligi a. adv küla oln liki Muh; kui tä tike oo, siss ei või liki `laskagi; meil si eenämaa liki, muuku võta vikat käte ja anna valo Vig; isad nägid `unti küll, aga nad saand mette liki Mih b. postp me põle lueha likigi Vig; Enäm noored ei lähe kiriku liki Kse; ei ole vee liki `saandki; ma saa `käśsa maa liki `panna mette Mih; pesa liki läksid PJg
Vrd likki
Vrd likki
likk likk (lind) likk laulab ikka likuti likuti likuti Muh
liks1 liks Plv; n, g `liksi VNg vilets, nüri, logisev nuga nüri ja `alba nuga `üüeda `liksist VNg; vana väädse liks, lõpussist ärʔ murrõt Plv
liks2 liks Pöi Mar Kod int, on Korra tegi liks [raadio sees], oli vagusi ja püme Pöi; vesi kukub liks liks laess `alla; `veike koer aagub liks liks liks Kod Vrd lõks2, pliks, plõks1
liuh liuh VNg Kse Tõs Hls Krk Puh deskr; int `kuera `auku liuh liuh, liuh läuh VNg; `andis liuh-läuh üle näo Tõs; pands tõisel `kõrvu `mü̬ü̬dä liuh ja läuh Hls; miul ei lää kedägi ruttu, noortel lää kudamin liuh liuh Krk; peni `aukva väĺlan kui liuh lauh Puh Vrd pliuh
-loka Ls lika-loka
lokk1 lokk g loki spor eP(plo- Phl, klo- Kei), lokki Lüg(plo-) Jõh, logi Kuu Vai; loḱk g loki Muh Han Khn Saa Trv Hls Puh Nõo Rõn San Plv, loḱi Krl Har; n, g lokki VNg u kihar sie `naine on oma `juuksed `nõnda plokki pand Lüg; tieb lokkisi Jõh; tüdrukud teevad lokid piha Vll; Nee on kohe `sõuksed `loodud lokid, nee pole `tehtud Pöi; lokid `ollid tüdrikutel [otsa] ees, nüid põle ees εnam loḱka Muh; `loodud lokid, ema on ärä lokkind ja `seisvad surmani Rid; `juused läin lokki Tõs; ei mina kassaka lokkisi taha Hää; meid käharta es lubata, siss tegime viiekeelelise patsi, siss tuĺlid ilusad lokid Saa; ega‿s tüdrukud lokkide pärast ilusamad ole JMd; raud oli pala, vajutas lokid `sisse Sim; mõnel on `sündind, `kasnud lokid, `looduse poolest kohe Ksi; lepa pulk `aeti palavaks, `juuksed mäśsiti `ümmer, siis jäivad lokid Plt; säbäre `juusse kisuve lokki Trv; tol olli kah ilusa `juusse, jumalast `lu̬u̬du loki Nõo; hiuss um lokki aet Plv || volt – Puh
lokk2 lokk Lüg, g lok|i Vig Tõs Tor Pil Ote San, -u Trv Pst Hel, -a Krk Puh, -o KJn; loḱk g loki Hls Krk Hel Har Krl(loḱi); p lokk|u Rei Krk TMr Rõu, -o Lüg Vai
1. lokulaud `lõune lokk juba käis, siis läks iga mies; lokk lei juo, piab `tüöle menemaie; `küögi `tütrik, sie `vemmeldas lokko `lüiä Lüg; `sööma kutsutase lokiga Tor; `mõisas oli ennem lokk KJn; ku `karja kodu kutsuts, siss lüvväs lokki Hls; ku loḱk kuulda olli, sõss olli `täädä, et [kell] katese olli; kate vasarege `lü̬ü̬di lokku. tõine tõine kõrd, pidit lugu `vällä `lü̬ü̬mä Krk; köögitüdruku asi olli loki `lü̬ü̬mine, kate puu vasarege `lü̬ü̬di, et `mõisa kõlasi Hel; sääl lüvväss lokki, ku obesit `valla võtta ja ette panna San || fig (hädaldamisest) Kiä tu̬u̬d Liided oĺl no osatanuʔ, lei iilä˽külä pääl lokku niguʔ olõss tulõkah́u välän Rõu Vrd loga3
2. krapp lokk olli karrast tett, ravva ivak sehen Krk; lehmä loḱk, kait́s `lauda kokku pant, kait́s tilla sihen Hel; loḱk, seest tetti tühäss, tila sisen, aaba puu kõlisi `äste Krl Vrd lokat
3. (muna auku ajamisest) karjatse `mängsiv lokki Krk
1. lokulaud `lõune lokk juba käis, siis läks iga mies; lokk lei juo, piab `tüöle menemaie; `küögi `tütrik, sie `vemmeldas lokko `lüiä Lüg; `sööma kutsutase lokiga Tor; `mõisas oli ennem lokk KJn; ku `karja kodu kutsuts, siss lüvväs lokki Hls; ku loḱk kuulda olli, sõss olli `täädä, et [kell] katese olli; kate vasarege `lü̬ü̬di lokku. tõine tõine kõrd, pidit lugu `vällä `lü̬ü̬mä Krk; köögitüdruku asi olli loki `lü̬ü̬mine, kate puu vasarege `lü̬ü̬di, et `mõisa kõlasi Hel; sääl lüvväss lokki, ku obesit `valla võtta ja ette panna San || fig (hädaldamisest) Kiä tu̬u̬d Liided oĺl no osatanuʔ, lei iilä˽külä pääl lokku niguʔ olõss tulõkah́u välän Rõu Vrd loga3
2. krapp lokk olli karrast tett, ravva ivak sehen Krk; lehmä loḱk, kait́s `lauda kokku pant, kait́s tilla sihen Hel; loḱk, seest tetti tühäss, tila sisen, aaba puu kõlisi `äste Krl Vrd lokat
3. (muna auku ajamisest) karjatse `mängsiv lokki Krk
lokk3 loḱk Trv, g loki Kam Ote Kan Plv Vas Lut, loḱi Krl Rõu lotu vana loḱk - - ta om jo ärä `peetü, `kat́skine kah iks Kam; panõ taa vana kübärä loḱk pähä Ote; vanaʔ `rõiva tüküʔ, mis kohegi es `kõlbaʔ, kübärä loḱk pähä, lipidsäkene kätte (hernehirmutisest) Kan; taa küpär kui vana loḱk, arʔ `laonuʔ, vanass lännüʔ Rõu || mütsinokk – Vas Vrd lott2
lokk4 loḱk g loki Vas Räp Se lihtsameelne ta um väega loḱk Vas; sä olõt no õigõ loḱk vi̬i̬l; sä ti̬i̬t no `hińdä õigõ lokist Räp; tuust loḱist saa no aśa ajaja Se
lokk5 lokk Jõh Har/-ḱk/, g loki, -u Iis, lokko Lüg; lokku (-o) g logu (-o) Vai; plokk g plokki Lüg
1. lott kie on üvä elo pääl `naiste`rahvas, on lokk `lõuva all; `luomidel ja `lammastel ajab lokkod `lõvva `alle, kui nuort `rohto `saavad Lüg; `priskil `ihmisel on vaid lokku Vai; kael `voĺtis ja lokk lõvva all Iis; loḱk lõua all, rammun `väega Har
2. lokuti kukke lokkod on nokka all ja ari on pääs Lüg; kanal ja kugol on logod `kaula all Vai; kukel on suured lokud lõvva all Iis
Vrd lõkk3
1. lott kie on üvä elo pääl `naiste`rahvas, on lokk `lõuva all; `luomidel ja `lammastel ajab lokkod `lõvva `alle, kui nuort `rohto `saavad Lüg; `priskil `ihmisel on vaid lokku Vai; kael `voĺtis ja lokk lõvva all Iis; loḱk lõua all, rammun `väega Har
2. lokuti kukke lokkod on nokka all ja ari on pääs Lüg; kanal ja kugol on logod `kaula all Vai; kukel on suured lokud lõvva all Iis
Vrd lõkk3
lokk6 loḱk Kan, g loki Ote Plv Se, loḱi Urv Rõu Vas; lokk g loku Har, loki Räp, loko Lut
1. ahjukumm loḱk oĺl i̬i̬n pu̬u̬l, kost tuli `vällä ei saa Ote; Üteʔ [ahjud] oĺliva keressegaʔ, tõsõʔ, mis oĺli `umbõ tettü, üte tsuidsutorugaʔ - - [neil] oĺl iks loḱk vai sääne kaarialunõ ette tettü, et kibõnaʔ es päse˽minemä Urv; hüd́seʔ `kisti iks alasi tuhk`hauda loku alaʔ Har; `viska na kapudaʔ aho loki pääle kujoma Se
2. varjualune ma `tõmba siia loki `alla Ote; vihm tulõ, `tõmba na ratta loku alaʔ, muud́u `hämmese välläʔ Har; `tõmba taa adõ̭r loki ala Se; lokk um rehe man, rehe śeendse man umma˽lokoʔ Lut
Vrd lokus, lõkk1
1. ahjukumm loḱk oĺl i̬i̬n pu̬u̬l, kost tuli `vällä ei saa Ote; Üteʔ [ahjud] oĺliva keressegaʔ, tõsõʔ, mis oĺli `umbõ tettü, üte tsuidsutorugaʔ - - [neil] oĺl iks loḱk vai sääne kaarialunõ ette tettü, et kibõnaʔ es päse˽minemä Urv; hüd́seʔ `kisti iks alasi tuhk`hauda loku alaʔ Har; `viska na kapudaʔ aho loki pääle kujoma Se
2. varjualune ma `tõmba siia loki `alla Ote; vihm tulõ, `tõmba na ratta loku alaʔ, muud́u `hämmese välläʔ Har; `tõmba taa adõ̭r loki ala Se; lokk um rehe man, rehe śeendse man umma˽lokoʔ Lut
Vrd lokus, lõkk1
loks1 loks Nõo, g loks|u Sa Muh Phl Kse Pä ViK Iis Ksi Plt Vil, -i Pha Pöi Iis Hls Krk Võn San, -o Kod, `loksu Jõe IisR, `loksi Lüg; loḱs Puh, g loksi M Har Rõu Vas, loḱsi Urv Rõu
1. vilets, kulunud ese, logu vana `vankri loks Lüg; Ah sie või`massin on vana loks, `sellega saa iast võid teha IisR; tä‿p käi änam kenasti, vahel käib ning vahel seisab, muidu üks loks (kell) Khk; södise loksu (jalgratta) jäuks poleks `maksand raha `raidada Mus; äi see loks `kõlba änam `kuskile Pöi; vana massina loks Phl; jalavarjud oo naa loksud juba Kse; vana adra loks `siia vedelema jään Aud; mul on üks vana viiuli loks Saa; mis neist vanadest `loksudest viel parandatakse VMr; kus sa selle vana loksu nüid paned kua Ksi; müüs ära oma maja loksi Pst; üit́s vana loks, si̬i̬ om är kolikamress visat Krk; nimä olli jahil vana paadi loksiga, tu̬u̬ lät́s `põhja Võn; mis ma selle vana loksige ti̬i̬ San; vana rii loḱs om, `tu̬u̬ga ei saa kohegi minnäʔ Har; Päähn oĺl ka˽mõ̭ni vana kübäre loḱs Rõu
2. (riknenud toidust, lurrist) Mis `sõuksed `pehmed loksud (mädad kartulid) on, nee `viska `eemale, lehm sööb ää Pöi; kõik [munad] on loksud, albad, albaks läind PJg; mes täl õli, loks õli kaasin. vedel supp one loks Kod Vrd laks3, lops4, lokse
3. pej (inimesest) vana `naese loks, `loksutab `teisi inimesi (tagarääkijast) Jõe; vana loks, sańt inime - - täna räägib siin sedasi, teisepääva mujal teisiti Jäm; pordiku loks ka siin joba joh Krk
Vrd lõks2
1. vilets, kulunud ese, logu vana `vankri loks Lüg; Ah sie või`massin on vana loks, `sellega saa iast võid teha IisR; tä‿p käi änam kenasti, vahel käib ning vahel seisab, muidu üks loks (kell) Khk; södise loksu (jalgratta) jäuks poleks `maksand raha `raidada Mus; äi see loks `kõlba änam `kuskile Pöi; vana massina loks Phl; jalavarjud oo naa loksud juba Kse; vana adra loks `siia vedelema jään Aud; mul on üks vana viiuli loks Saa; mis neist vanadest `loksudest viel parandatakse VMr; kus sa selle vana loksu nüid paned kua Ksi; müüs ära oma maja loksi Pst; üit́s vana loks, si̬i̬ om är kolikamress visat Krk; nimä olli jahil vana paadi loksiga, tu̬u̬ lät́s `põhja Võn; mis ma selle vana loksige ti̬i̬ San; vana rii loḱs om, `tu̬u̬ga ei saa kohegi minnäʔ Har; Päähn oĺl ka˽mõ̭ni vana kübäre loḱs Rõu
2. (riknenud toidust, lurrist) Mis `sõuksed `pehmed loksud (mädad kartulid) on, nee `viska `eemale, lehm sööb ää Pöi; kõik [munad] on loksud, albad, albaks läind PJg; mes täl õli, loks õli kaasin. vedel supp one loks Kod Vrd laks3, lops4, lokse
3. pej (inimesest) vana `naese loks, `loksutab `teisi inimesi (tagarääkijast) Jõe; vana loks, sańt inime - - täna räägib siin sedasi, teisepääva mujal teisiti Jäm; pordiku loks ka siin joba joh Krk
Vrd lõks2
loks2 loks g loks|u Koe Hls Puh Krl, -o Kod; n, g `loksu Kuu VNg Vai loksumine a. (veest) Tuli aga `laine `loksu `rohkemb `ranna `pääle, `loksut sen ohukase jää sadame siess ja kivije vahel `väigästeks tükküjeks Kuu; kui vesi on vagane, siis ei ole `laine `loksu `kuulla Vai; `laugne laene, `pitkämine lü̬ü̬b sedä `lokso; veikesed loksod tullud kivede vahele Kod Vrd lokse b. (linnuhäälitsusest) kana ti̬i̬b juba mõne loksu, tahab `audume minna Hls
lotka1 `lotka R paat, vene, lootsik `lotkasi ei `tohtind juo `kussagi `üksigult `olla, nie pidid kaik olema `pritsaa·lass vai lugu taga Kuu; `saare`mieste kala`lotkaga õlen ise ka õld `sõitamas merel. `neie `lotkade sies `viie mehe `käivad kala `püüdamas Lüg; mei `lotka uppus ja kolm miest uppusivad tämäga ühes kuos Vai Vrd lotku
lotka2 lot́ka endisaegne abielunaiste ja vallasemade peakate neil õli müts piän `rät́ko all, `niske lot́ka, suvel ja talvel, alate näd kääsid Kod
lotku lot́ku Tõs Aud/lu-/, `lot́ku Var Tõs, `lotku Lüg/-o/ IisR = lotka1 `läksiväd `lotkoga `sõitamaie Lüg; `lot́ku oo `jälle pisike, laia põhjaga, paat oo terävä `otstega ja teräv põhi ka; jõgedel ja `kalda `ääres sõideti `lot́kuga Var; igal räeme paadil oo oma lot́ku, mis viib `kaldale; `lot́ku se `sioke laia põh́aga, madala vee sees tuleb `iaste `kalda ligidale Tõs; `piśsed paadi lut́kud, põhe on labus, lai, paar `korda `laudi peal Aud
luhh on, deskr obune ingub, lüöb ülesse, ise tieb ike luhh ja luhh Kad
luka n, g luka Kam Ote Vas Lei, g `lukma Ote Urv Har, `lukmõ Urv Rõu(n lukõ) Har Plv Lut
1. sisselõige, sälk puuriistadel `vehmre otsal `oĺli luka küĺlen, tsälk `siśse lõegatu, [kinnitusrihm] kääneti üle, takast tsusati läbi Kam; `vehmre sisen olliva luka, luka jääs [rahkme] peatajas; kaase `lukma ja kõrva, olliva `liuhka lõigat, `lukma pidasiva [kaane] `kinni Ote; vits om `lukmast `vällä päsnüʔ, luka oĺl t́salk anuma vitsa vai `kõrvu man Urv; riha tulõ otsast, `lukma omma vällä˽kulõhunu, no˽piat `vahtsõ `lukma `lõikamma ja `vahtsõst `otsa `pandma; vanast ku rüä `riihje `pesmise ku̬u̬t́ varrõ `otsa `pańti, siss lõigati koodi varrõ otsa `ümbre t́sälk, tu̬u̬d kutsuti nii luka, koodi luka. sinna˽`pańti ku̬u̬t́ haŕusõga `otsa Har; Kuut́ oĺl rihävarrõ `taolinõ puu, luka otsan - - sinnäʔ oĺl rihm `ümbre pant Rõu; vanast lõõgati `vehmbrele sääne luka ette Plv
2. (labida-, hargivarre) põikpuu; käepide võta `lapju hannalõ ti̬i̬ luka `otsa, siss om hää `piiu võttaʔ ku `ruusa valat Har; `lapju ja vigla hannal um luka otsahn, kost `käega˽kińni võtat, tooli sälä pääl kah, kohn varva otsaʔ sisehn; [ratta] põvvaʔ umma˽kokko `pantu `lukmidõga; luka um tu̬u̬, kohe `otsa pandass midägiʔ, et läbi ei lasõʔ Rõu Vrd luki
Vrd lukk1
1. sisselõige, sälk puuriistadel `vehmre otsal `oĺli luka küĺlen, tsälk `siśse lõegatu, [kinnitusrihm] kääneti üle, takast tsusati läbi Kam; `vehmre sisen olliva luka, luka jääs [rahkme] peatajas; kaase `lukma ja kõrva, olliva `liuhka lõigat, `lukma pidasiva [kaane] `kinni Ote; vits om `lukmast `vällä päsnüʔ, luka oĺl t́salk anuma vitsa vai `kõrvu man Urv; riha tulõ otsast, `lukma omma vällä˽kulõhunu, no˽piat `vahtsõ `lukma `lõikamma ja `vahtsõst `otsa `pandma; vanast ku rüä `riihje `pesmise ku̬u̬t́ varrõ `otsa `pańti, siss lõigati koodi varrõ otsa `ümbre t́sälk, tu̬u̬d kutsuti nii luka, koodi luka. sinna˽`pańti ku̬u̬t́ haŕusõga `otsa Har; Kuut́ oĺl rihävarrõ `taolinõ puu, luka otsan - - sinnäʔ oĺl rihm `ümbre pant Rõu; vanast lõõgati `vehmbrele sääne luka ette Plv
2. (labida-, hargivarre) põikpuu; käepide võta `lapju hannalõ ti̬i̬ luka `otsa, siss om hää `piiu võttaʔ ku `ruusa valat Har; `lapju ja vigla hannal um luka otsahn, kost `käega˽kińni võtat, tooli sälä pääl kah, kohn varva otsaʔ sisehn; [ratta] põvvaʔ umma˽kokko `pantu `lukmidõga; luka um tu̬u̬, kohe `otsa pandass midägiʔ, et läbi ei lasõʔ Rõu Vrd luki
Vrd lukk1
luki luki g `luḱma San Krl, `lukmõ Urv Lut(luki, luõ)
1. niks, lõngakerimispulk ei tiiäʔ kos luki om Krl; luki om sääne `puukõnõ, säet mulgukõnõ `sissõ `minka `niiti keritäss kerakese päle; keritäss, üteh keeh um kerä, lang alt `lukmõlõ Lut || kerapõhi – Lut Vrd lukk2
2. põikpuu; käepide Kõ̭igilõ anumilõ tet́ti kõrva vai `lukmõʔ, `jäeti inne kat́s `lauda piḱembäss Urv; `lapjul um vaŕs, varrõl kõvõralik luki otsah Lut Vrd luka
3. noa- või kahvlipea kinnitusvõru väidsel luki pääl San
1. niks, lõngakerimispulk ei tiiäʔ kos luki om Krl; luki om sääne `puukõnõ, säet mulgukõnõ `sissõ `minka `niiti keritäss kerakese päle; keritäss, üteh keeh um kerä, lang alt `lukmõlõ Lut || kerapõhi – Lut Vrd lukk2
2. põikpuu; käepide Kõ̭igilõ anumilõ tet́ti kõrva vai `lukmõʔ, `jäeti inne kat́s `lauda piḱembäss Urv; `lapjul um vaŕs, varrõl kõvõralik luki otsah Lut Vrd luka
3. noa- või kahvlipea kinnitusvõru väidsel luki pääl San
lukk1 lukk g luku L(-o LäLo) K I M TLä San spor V(-o Plv), luki S, lukku Lüg Jõh IisR, lugu Kuu; luḱk Vil, g luki Muh Khn M Puh Urv Se, luḱi Urv Vas Lut; lukku g lugu VNg Vai
1. lukk, taba Sie vade `kartab `vargust, igäl puol lugud pääl; Lukk on `luoma vari, inimeste vari sie ei ole Kuu; `Oia sina oma saladust - - kas vai `seitsme lukku taga IisR; lugu sies on üks `vetru, midä `touka lukku `kinni Vai; εε naine maea lukk, tige naine `pörgu tukk Khk; Vanasti pole uksel lukki olnd, kepp oli ukse ees `püsti - - kohe oli võõral tääda, et inimesed on ää Pöi; põle jo luḱka `soaja mitte Muh; selle luki jäuks on kaks vetind Rei; nüüd oo lukod, `enni olid puu teĺled uste taga Mar; Suul lukk ees (vaikijast) Han; muugitse lukud `lahti Tõs; Võt́i lukiss `kindi, ei anna `liiku Khn; aga sealt ei saan `süia, leib oli luku taga Aud; mul isi seitse võtid ja seitse lukku Hää; võti `keerab luku `lahti Nis; vana `seĺtsi `aitadel olid puu lukud; pani lapsed luku taha ja läks [mõisatööle] Juu; vanass õlid puu lukud, puu riiv kua taga Kod; nüid on kahe kolme vedruga lukud Äks; see mis rambi ette pistets, õigats tabas ja lukus Hls; vanast üteldi, et naańe om maja lukk; vanast lukku es ole, vanast `olli taba, lukku es üteldä Nõo; ku na rippuvaʔ lukuʔ tulli, sõ̭ss kattõva nu̬u̬ `puudsõ lukuʔ är Har; valla laadik oĺli, kaśt õks oĺli, lukõlda is olõʔ Rõu; es olõʔ lukkõ aida i̬i̬h Vas || fig nüid on kaks kolm last ära, pannasse kramp `piale, lukk ette, `rohkem ei tule Plt
2. kinnitus(vahend) a. vits, võru Sepp tegi nua pia lukku; `naaskli lukku `sisse käib ruod, lukk on igäl `naasklil Lüg; vets, see see vikati lukk oo Vig; vene vikatid `pańti lukuga [otsa] Hää; puu `piägä nuga, lukk `ümmer Kod; luḱk oiab pää kogosin, et ta `lõhki ei lää; puu pääge väidsel pannas luḱk pää `otsa, eläje tapeteve väidse om lukige Hls; mõni siŕp olli puu `pääge, neil olli vaśk luki pääl, et pää `lõhki es lää Krk; luḱigõ maa väit́s, luḱk oĺl rõngass väidse pää man Urv Vrd luks3 b. sisselõige, sälk vanast oĺl ri̬i̬ `vehmrell lukk otsah Plv c. käepide, (varre) põikpuu lukk miä pant `lapjulõ `otsa, `lapjul lukk um otsah sääne Lut d. püssilukk nii pia ku `paika jäid, `püssid kõik lukkust `lahti Lüg; püśsi lukk one taga, kõegil one lukud, suurel tükil ja püśsil; ku luku võtad ärä, püśs ei käi Kod e. keti kinnituslüli `ketjo lukku, sedä `kutsuda sekkel, `ketjo sekkel Vai; keti lukk pannasse kahe keti otsa vahele Khk f. u tõmblukk meestel on lukiga kampsun Jäm
Vrd luka
1. lukk, taba Sie vade `kartab `vargust, igäl puol lugud pääl; Lukk on `luoma vari, inimeste vari sie ei ole Kuu; `Oia sina oma saladust - - kas vai `seitsme lukku taga IisR; lugu sies on üks `vetru, midä `touka lukku `kinni Vai; εε naine maea lukk, tige naine `pörgu tukk Khk; Vanasti pole uksel lukki olnd, kepp oli ukse ees `püsti - - kohe oli võõral tääda, et inimesed on ää Pöi; põle jo luḱka `soaja mitte Muh; selle luki jäuks on kaks vetind Rei; nüüd oo lukod, `enni olid puu teĺled uste taga Mar; Suul lukk ees (vaikijast) Han; muugitse lukud `lahti Tõs; Võt́i lukiss `kindi, ei anna `liiku Khn; aga sealt ei saan `süia, leib oli luku taga Aud; mul isi seitse võtid ja seitse lukku Hää; võti `keerab luku `lahti Nis; vana `seĺtsi `aitadel olid puu lukud; pani lapsed luku taha ja läks [mõisatööle] Juu; vanass õlid puu lukud, puu riiv kua taga Kod; nüid on kahe kolme vedruga lukud Äks; see mis rambi ette pistets, õigats tabas ja lukus Hls; vanast üteldi, et naańe om maja lukk; vanast lukku es ole, vanast `olli taba, lukku es üteldä Nõo; ku na rippuvaʔ lukuʔ tulli, sõ̭ss kattõva nu̬u̬ `puudsõ lukuʔ är Har; valla laadik oĺli, kaśt õks oĺli, lukõlda is olõʔ Rõu; es olõʔ lukkõ aida i̬i̬h Vas || fig nüid on kaks kolm last ära, pannasse kramp `piale, lukk ette, `rohkem ei tule Plt
2. kinnitus(vahend) a. vits, võru Sepp tegi nua pia lukku; `naaskli lukku `sisse käib ruod, lukk on igäl `naasklil Lüg; vets, see see vikati lukk oo Vig; vene vikatid `pańti lukuga [otsa] Hää; puu `piägä nuga, lukk `ümmer Kod; luḱk oiab pää kogosin, et ta `lõhki ei lää; puu pääge väidsel pannas luḱk pää `otsa, eläje tapeteve väidse om lukige Hls; mõni siŕp olli puu `pääge, neil olli vaśk luki pääl, et pää `lõhki es lää Krk; luḱigõ maa väit́s, luḱk oĺl rõngass väidse pää man Urv Vrd luks3 b. sisselõige, sälk vanast oĺl ri̬i̬ `vehmrell lukk otsah Plv c. käepide, (varre) põikpuu lukk miä pant `lapjulõ `otsa, `lapjul lukk um otsah sääne Lut d. püssilukk nii pia ku `paika jäid, `püssid kõik lukkust `lahti Lüg; püśsi lukk one taga, kõegil one lukud, suurel tükil ja püśsil; ku luku võtad ärä, püśs ei käi Kod e. keti kinnituslüli `ketjo lukku, sedä `kutsuda sekkel, `ketjo sekkel Vai; keti lukk pannasse kahe keti otsa vahele Khk f. u tõmblukk meestel on lukiga kampsun Jäm
Vrd luka
lukk2 luḱk g luḱi (-k-) Urv Krl Har Lut lõngakerimispulk, niks Mõ̭ni üteĺ niḱs, mõ̭ni üteĺ luḱk, luḱk oĺl iks vana ao sõ̭na Urv; luḱk, `tu̬u̬ga keritäss [lõnga] Har || kerapõhi – Lut Vrd luki
lukk3 lukk Jäm San, luḱk Vil Trv Krk Puh, g luki tükk, osa villa lukk ning taku topp Jäm; `ośtsin poest mitu lukki `vorsti, et saab paaŕ `päeva läbi Vil; Luḱk om kövvel vaheld ärä, kos sa selle luki panid; luki `kaupa ta (osi) kasvas; võtab luki `kaupa `valla oki Trv; ma `lõika ta (kala) puha luki `kaupa katik Krk; piip `olli `mitmest lukist kokku `pantu Puh
luks1 luks g luksu Khk Pöi Muh Rei Mar(-o) Kse Pä Juu Koe VMr VJg Kod Plt KJn Trv Puh Krl, `luksu IisR Vai; luḱs g luksi Hls Krk hrl pl luksatus, lukse `Luksud akkasivad `käima IisR; luks `tullo `toise järele Vai; `kanged luksud kεivad Khk; joo kümme `lonksu ühe iŋŋega, siis kaduvad luksud ää Muh; luksud kallal; vahest oo külm, luksud akkavad, luks ja luks Tõs; lapsel tuleb luks Hää; tea, kes mind takka reägib, luksud käevad nõnna et Juu; tulli üits luḱs Hls; latsõl kävvä luksu küĺmä käel Krl; luksu laskma luksuma laits om `küĺmä saanu, sõ̭ss lask `luksi; latsel perse like, nüid laśk `luksu Krk || lonks, suutäis sule noppimise `talgud, [anti] luks veel `viina ka Vän Vrd kluks, kõks2, lõks2
luks2 luks Hää, luḱs Hls Krk, g luksi vana vilets hobune, kronu vana luksist ei saa kudagi `valla Hls; sõidu obese oidass esi ja vana luksi esi; Ärä sedä `luksi ette pane, si̬i̬ ei jõvva midägi vedäde Krk
luks3 luks g luksi (kinnitus)võru õnge koŕk `oĺli nööri kummagist otsest anisule luksiga `kińni; torust lõegatud luks on kahva varre otsas Vil Vrd lukk1
*lukt lukta pääl lakas – Lei
lõka lõka Trm Urv Rõu Räp
1. latraja, lobiseja Lõka läheb jälle, ei tea kohe nüid lõkerdama läheb Trm; Sa‿lt üt́s lõka küll ilman, suu sul jahvatas ütte `viisi Urv || on kui [veski]kivi `ümbre käü, siss lü̬ü̬ lõka-lõka-lõka Rõu
2. a. tantsupidu poiśs tuĺl lõka päält, pää kõ̭ik verine Räp b. (ehale minekust) lät́s lõka pääleʔ Räp
1. latraja, lobiseja Lõka läheb jälle, ei tea kohe nüid lõkerdama läheb Trm; Sa‿lt üt́s lõka küll ilman, suu sul jahvatas ütte `viisi Urv || on kui [veski]kivi `ümbre käü, siss lü̬ü̬ lõka-lõka-lõka Rõu
2. a. tantsupidu poiśs tuĺl lõka päält, pää kõ̭ik verine Räp b. (ehale minekust) lät́s lõka pääleʔ Räp
lõke lõke Hel TMr, g lõkke Pöi Muh Rid Mär Vig Tõs Tor Saa spor K, Iis Trm Kod Trv Hls San; n, g lõke Mar Kul LäEd Hää Krk Puh, -õ Khn, lõkke Hlj Lüg IisR; löke g lökke Jäm Khk Kär Kaa Vll; n, g löke Emm Ris lahtine tuli; leek puhub süöd lõkkele, tuluke akkab `uuest põlemaie; `õitsis õlime lõkke `ääres külite maas Lüg; Old sääl suurt `jaani`päeva tuld kedagi, `veike lõkke oli IisR; ää tehk `söukest irm suurt löket Khk; Karja poisi `põlves sai lõket küll `tehtud Pöi; ta läks lõkke `eare sojotama Muh; panemi igavese lõke ja akkami ise minema Emm; tehässe lõket ikke, kui talvel `metsas oled Rid; lõke visiseb ja immitseb Mar; karduled said lõkesse [küpsema] `pandud Kul; Lõke `ääres `lintsid sädemed rätiku `sisse Han; puhu süed lõkkele, puhu põlema Tõs; mine tie löke paja `alla Ris; ei tee täna suurt tuld, teen `veikese lõkke Juu; eenamual tehakse koa lõket JMd; kaŕja laste tule lõke Sim; lõket ti̬i̬d kivi `õtsa ehk kos edesi ei lähä Kod; tuli lööb lõkkelle KJn; lõket tetti [ahju] suu pääle, sis taga `tõmbab tuli Hls; näe `miante tuli ku kassi lõke (väike) Hel || fig Temäl lõke ännä all (häda käes) Trv
lõkk1 lõkk g lõku Võn Kam Plv Räp
1. ahjukumm, kummialune lõhnapuu oĺl ah́o lõku i̬i̬ń Võn; rehe `ahjel om `nüidki vi̬i̬l lõku Kam; kauśs om aho lõkuh Plv; panõ ah́o lõku ala Räp || tuhkhaud – Võn
2. varjualune `mińti obõstõga `nurmõ ja `tu̬u̬di tõõsest pääväst [vilja]päid lõkku `vaĺmiss; pirruku̬u̬ `vi̬i̬di tarõ lõku pääle kujuma, säält õdagu `tu̬u̬di, `pańti `ahjo `lämmäle Võn; `tõmba rattaʔ är lõku ala, vast nakkas `ü̬ü̬se sadama Plv; aida treṕist om hää `aita kävväʔ, tu̬u̬ om inämbüsi puust, pääl om lõkk ja all om treṕp Räp
Vrd lokk6
1. ahjukumm, kummialune lõhnapuu oĺl ah́o lõku i̬i̬ń Võn; rehe `ahjel om `nüidki vi̬i̬l lõku Kam; kauśs om aho lõkuh Plv; panõ ah́o lõku ala Räp || tuhkhaud – Võn
2. varjualune `mińti obõstõga `nurmõ ja `tu̬u̬di tõõsest pääväst [vilja]päid lõkku `vaĺmiss; pirruku̬u̬ `vi̬i̬di tarõ lõku pääle kujuma, säält õdagu `tu̬u̬di, `pańti `ahjo `lämmäle Võn; `tõmba rattaʔ är lõku ala, vast nakkas `ü̬ü̬se sadama Plv; aida treṕist om hää `aita kävväʔ, tu̬u̬ om inämbüsi puust, pääl om lõkk ja all om treṕp Räp
Vrd lokk6
lõkk2 lõkk g lõka Vil M Ran Nõo Võn noor kaun ua lõka ku `alla tillikse om, ku suure, siss kõdra Trv; `erne lõkkel ei ole vi̬i̬l tera sehen, ei saa vi̬i̬l `ki̬i̬ta Pst; ku ernes ja uba ärä äitsnu om, siss tuleve lõka Hls; ual ei oole `kõtra `meastegi, lõka alle, mis te ärä kakude Krk; joba `väiksed lõkad väĺlän, tilluksed kõdrad Ran; poiss, mes sa noist lõkust kakud Nõo Vrd lokk7
lõkk3 lõkk g lõka M Ran
1. lott, volt sigadel olli vaśt lõka lõvva all, siantse pika ku niśa ollive Pst; lõkkege sia ei ole vääga ää soŕt, neid om `arva Krk
2. lokuti kukel üleven om ari ja all om lõka Hls
Vrd lokk5
3. lõpusa. kala hingamiselund ku lõka punatse om, om kala vanass lännu Krkb. kirikuõpetaja kaelaside õpetajal om ka lõka lõvva all, õige pikä lõka Hls; lõka - - riśt sehen, kate aruge Krk
1. lott, volt sigadel olli vaśt lõka lõvva all, siantse pika ku niśa ollive Pst; lõkkege sia ei ole vääga ää soŕt, neid om `arva Krk
2. lokuti kukel üleven om ari ja all om lõka Hls
Vrd lokk5
3. lõpusa. kala hingamiselund ku lõka punatse om, om kala vanass lännu Krkb. kirikuõpetaja kaelaside õpetajal om ka lõka lõvva all, õige pikä lõka Hls; lõka - - riśt sehen, kate aruge Krk
lõks1 lõks Rõn, g lõks|u Pöi Muh L Nis Kei Juu Kos JMd Koe VJg I Äks Plt Puh TMr Võn San, -o Mar Mih SJn, -i Hää Saa Ran Nõo Kam Krl Har, lõgsi Ran Ote, `lõksu Lüg IisR; lõḱs g lõksi Vil M V(lõḱsi Räp), lõgsi Nõo San/-u/ Rõu; löks g löksu Jäm Khk Vll Hi LNg Ris; loks g `loksu Kuu VNg; n, g `loksu VNg Vai
1. püünis `loksuga saab [hiired] ärä `püüetüd Kuu; rot́t lihab `löksu Vll; Ta (rändrott) ramp on nii tark, ta `lõksu äi lähe Pöi; enne `ollid lausad, siis `lõksa ei oln Muh; Varemini on püütud leski löksuga (mesilastest) Käi; nüüd rot́t jähi `lõkso `jälle Mar; Suur rot́t oli `aitõs lõksu vahõlõ läin Khn; tõhul piab ka lõks olema Hää; lõuk oli teist `moodi kui lõks Nis; mõni `ütleb rebase lõksud, mõni rauad Juu; iir jääb `lõksu, kuuled, et plaks käib, onegi juba lõksun; lõks one kaśsi (kasti) `mu̬u̬du, uks eden Kod; ma `võt́sin lõksuga `kinni kaks [tuhkrut] Lai; kos muti rada läib, raa `pääle paned lõksi Hls; nüid om ta (hiir) `lõksi pant, ei saa `valla änäp Krk; `väikse roti, ni̬i̬ lähvä lõgsi vahele Nõo; `tuhkrut püvvetas ka ravvadega ja lõksudega Võn; rot́t vii iire lõgsu ärʔ, ku˽suuŕ rot́t om San; meil `poiskõsõ `püündävä püv́vi lõksuga kińniʔ Har; `mükrõ `häötedi `lõksõgaʔ; mul um hüä lõḱs, nigu hiiŕ liigahut, nii um plõḱs Rõu || mõni inemõni püünd tõsele alasi `lõksi ette pandaʔ Har Vrd klõks1
2. fig täbar olukord, jänn see jähi üsna `lõksu oma `tööga Muh; jäin üsna `lõksu oma tegemisega Tor; ta ei osand ennast `väĺla `reäkida `ühti, jäi ikke `lõksu Juu; ma jäen `lõksu tänä, ei suand `õigel aal [minema] Kod
3. sulgemis-, kinnitusvahend; näpits `Lõksuga `pannakse luom `kinni, lõks läeb `rõnga `külge IisR; lõks `olli [lehmal] kurgu alt `lahti läin Muh; [unna] ots lähäb lõksu vahelt `lahti, nöör saab lapitud ja `jälle `lõksu pandud Rid; panevad ussi lõksu vahele Kse; Ohjadel olid lõksud otstes, neid oli kergem suulise rõngaste külge panna kui siduda Han; `riidepoomil oli ammasratas ja see lõks käis `sinna `piale Tõs; pesu lõksudega `kinni Aud; rihaluse esimised värabad olid lõksuga Nis; ohja arule lõks `otsa ja pannal `küĺge, mud́u lähäb `lahti Kos; kahearulene lõḱs, `senna pisteti kase pi̬i̬rg `jälle vahele Vil; lõksige pańds uisa kutsi raudsikide `sissi; lõksi ja tangi olli [kohitsejal] kaalan rihmag puha Krk; [ahju] sehelmätsel ussel om lõks, mes lääb raami `taade, oiab `kinni Ran; kui `äḱle tet́ti, `pańti pihi `pisti, lõksi vastamiisi kokku, sinnä `pääle nakati `laudu `panma Kam; ku ohiliku `suitsõ `rõnga külist vallalõ võtat, sõ̭ss tu̬u̬ om tu̬u̬ lõḱs Räp
4. nibu; kida kõrva lõks one si̬i̬, mes vaŕjuss one eden Kod; mõnel olna keele all `väike - - lõks Ran
1. püünis `loksuga saab [hiired] ärä `püüetüd Kuu; rot́t lihab `löksu Vll; Ta (rändrott) ramp on nii tark, ta `lõksu äi lähe Pöi; enne `ollid lausad, siis `lõksa ei oln Muh; Varemini on püütud leski löksuga (mesilastest) Käi; nüüd rot́t jähi `lõkso `jälle Mar; Suur rot́t oli `aitõs lõksu vahõlõ läin Khn; tõhul piab ka lõks olema Hää; lõuk oli teist `moodi kui lõks Nis; mõni `ütleb rebase lõksud, mõni rauad Juu; iir jääb `lõksu, kuuled, et plaks käib, onegi juba lõksun; lõks one kaśsi (kasti) `mu̬u̬du, uks eden Kod; ma `võt́sin lõksuga `kinni kaks [tuhkrut] Lai; kos muti rada läib, raa `pääle paned lõksi Hls; nüid om ta (hiir) `lõksi pant, ei saa `valla änäp Krk; `väikse roti, ni̬i̬ lähvä lõgsi vahele Nõo; `tuhkrut püvvetas ka ravvadega ja lõksudega Võn; rot́t vii iire lõgsu ärʔ, ku˽suuŕ rot́t om San; meil `poiskõsõ `püündävä püv́vi lõksuga kińniʔ Har; `mükrõ `häötedi `lõksõgaʔ; mul um hüä lõḱs, nigu hiiŕ liigahut, nii um plõḱs Rõu || mõni inemõni püünd tõsele alasi `lõksi ette pandaʔ Har Vrd klõks1
2. fig täbar olukord, jänn see jähi üsna `lõksu oma `tööga Muh; jäin üsna `lõksu oma tegemisega Tor; ta ei osand ennast `väĺla `reäkida `ühti, jäi ikke `lõksu Juu; ma jäen `lõksu tänä, ei suand `õigel aal [minema] Kod
3. sulgemis-, kinnitusvahend; näpits `Lõksuga `pannakse luom `kinni, lõks läeb `rõnga `külge IisR; lõks `olli [lehmal] kurgu alt `lahti läin Muh; [unna] ots lähäb lõksu vahelt `lahti, nöör saab lapitud ja `jälle `lõksu pandud Rid; panevad ussi lõksu vahele Kse; Ohjadel olid lõksud otstes, neid oli kergem suulise rõngaste külge panna kui siduda Han; `riidepoomil oli ammasratas ja see lõks käis `sinna `piale Tõs; pesu lõksudega `kinni Aud; rihaluse esimised värabad olid lõksuga Nis; ohja arule lõks `otsa ja pannal `küĺge, mud́u lähäb `lahti Kos; kahearulene lõḱs, `senna pisteti kase pi̬i̬rg `jälle vahele Vil; lõksige pańds uisa kutsi raudsikide `sissi; lõksi ja tangi olli [kohitsejal] kaalan rihmag puha Krk; [ahju] sehelmätsel ussel om lõks, mes lääb raami `taade, oiab `kinni Ran; kui `äḱle tet́ti, `pańti pihi `pisti, lõksi vastamiisi kokku, sinnä `pääle nakati `laudu `panma Kam; ku ohiliku `suitsõ `rõnga külist vallalõ võtat, sõ̭ss tu̬u̬ om tu̬u̬ lõḱs Räp
4. nibu; kida kõrva lõks one si̬i̬, mes vaŕjuss one eden Kod; mõnel olna keele all `väike - - lõks Ran
lõks2 lõks Muh Mär Kod, g lõksu Tõs Juu Koe KJn M Puh San; lõḱs g lõksi Puh Kam Ote; p `lõksu Mar/-o/ Vig Vän KuuK Plt, `leksu Jõe
1. a. lõksatus pisike ääl, pisike lõks, lõks kuulda kohe Tõs; mia `kuuli ütte väikst `lõksu Hls; uśs tei üte lõksu San b. luksatus lõksud käevad sedasi vahest Juu; mul käeva lõksu Puh; c. int lingi nina tegi lõks Muh; närib `pähklid lõks ja lõks Mär; akanud kuduma lõks-lõks Kod; ni̬i̬ lääve katik ku lõks ja lõks Krk; kui tu `lõḱsmine tulõ, siss tege iks lõḱs ja lõḱs Kam
Vrd klõks2, liks2, luks1
2. lõksu lööma 1. külmast paukuma Oĺli küĺm, et `lõksu lõi Vän; aa `teivad lüövad küĺma pärast `lõksu Koe; lü̬ü̬b küĺmä kähen `lõksu Trv; kui õige `lõksu lü̬ü̬b, siss pannass obestele lämit vett küĺmäle sekkä Hel 2. aega surnuks lööma `naised `saavad `leksu `lüia küll Jõe; `enne oli neid `nuori inimesi, nied mutku lõivad `lõksu KuuK; mis te käede `lõksu `lü̬ü̬mä küllä `mü̬ü̬dä Puh
1. a. lõksatus pisike ääl, pisike lõks, lõks kuulda kohe Tõs; mia `kuuli ütte väikst `lõksu Hls; uśs tei üte lõksu San b. luksatus lõksud käevad sedasi vahest Juu; mul käeva lõksu Puh; c. int lingi nina tegi lõks Muh; närib `pähklid lõks ja lõks Mär; akanud kuduma lõks-lõks Kod; ni̬i̬ lääve katik ku lõks ja lõks Krk; kui tu `lõḱsmine tulõ, siss tege iks lõḱs ja lõḱs Kam
Vrd klõks2, liks2, luks1
2. lõksu lööma 1. külmast paukuma Oĺli küĺm, et `lõksu lõi Vän; aa `teivad lüövad küĺma pärast `lõksu Koe; lü̬ü̬b küĺmä kähen `lõksu Trv; kui õige `lõksu lü̬ü̬b, siss pannass obestele lämit vett küĺmäle sekkä Hel 2. aega surnuks lööma `naised `saavad `leksu `lüia küll Jõe; `enne oli neid `nuori inimesi, nied mutku lõivad `lõksu KuuK; mis te käede `lõksu `lü̬ü̬mä küllä `mü̬ü̬dä Puh
lõks3 lõks Hää Pil, g lõksu Muh Mär Aud Tor Ris Nis Ann Kod Plt KJn, lõksi Saa Plv; lõḱs g lõksi Trv Krk; löks g löksu Jaa, löksi Phl
1. a. laterdis üks va lõks, lõksutab `peale sii Aud; Ta oo vana lõks, ega ta muud ti̬i̬, ku `tühja juttu aeab Tor; si riid `tuĺli meil vana lõksi peräst Saa; on üks lõks, ei pia saladust Nis; kuradi lõks - - ta `ühte `puhku laterdab, aga ta jutust põle `ühtegi `tolku Plt Vrd lõksut b. kergemeelne löks, mis söuke va koterdis oli, kes seike `ringi`aaja oli Jaa; va tüdruku lõks seande Aud; va edeve lõks om alle Krk
2. a. logu, loks on vana lõks järel jään Ris; see lõks `viska `metsa (noast) Ann; si̬i̬ vana lõksutükk one, vana lukulõks Kod; väitse lõḱs Trv b. (väikesest asjast) see oo muidu pisike leva lõks; me oleks selle pisikese lõksu koa soan (masinast) Muh
Vrd loks1
1. a. laterdis üks va lõks, lõksutab `peale sii Aud; Ta oo vana lõks, ega ta muud ti̬i̬, ku `tühja juttu aeab Tor; si riid `tuĺli meil vana lõksi peräst Saa; on üks lõks, ei pia saladust Nis; kuradi lõks - - ta `ühte `puhku laterdab, aga ta jutust põle `ühtegi `tolku Plt Vrd lõksut b. kergemeelne löks, mis söuke va koterdis oli, kes seike `ringi`aaja oli Jaa; va tüdruku lõks seande Aud; va edeve lõks om alle Krk
2. a. logu, loks on vana lõks järel jään Ris; see lõks `viska `metsa (noast) Ann; si̬i̬ vana lõksutükk one, vana lukulõks Kod; väitse lõḱs Trv b. (väikesest asjast) see oo muidu pisike leva lõks; me oleks selle pisikese lõksu koa soan (masinast) Muh
Vrd loks1
lõks4 lõḱs g lõksi puder teeme natukese odra ja `tuhli `lõksi Muh
*lõks5 pl lõksi Hls, lõksiʔ Har lõug tal (loomal) ommaʔ lõksiʔ, ta `lõksõ vahele jäät Har || tüdruku suguelundid – Hls
läki1 läki Muh JMd Kod Ksi Nõo Krl, läḱe San Se, läḱeʔ Plv(läkeʔ, läkih) Vas, leke(ga) Har(leḱi) mingem eks läki menema nüid Muh; läki õige `vuatama JMd; teine lei `küĺge, et läki Ksi; Noh läki siss, kui tahad Nõo; läḱe õǵõ˽`kõŕtsi `täämbä San; läki munne `tiksama Krl; tulõ˽sa˽ka üten, lekega Har; läḱeʔ˽katust parandamma; mis ti vahit, läkih Plv
läki2 läki Kod Ksi Lai Ran Nõo Ote, läkki Lüg, läke Räp läkiläki läkid - - `serva oli `aetud nahk, küĺmal aal tõmmati maha nid servad Lai; [voorimehel] läki pään Ran; lase läki kõrva maha, muidu om küĺm Nõo; üts mi̬i̬ss tuĺl, läke pääh Räp
läkk1 läkk g läku S(g läka Jäm Khk Pha, -o Emm); p läkke Kad; sisseü läkku Krk
1. pori, muda, läga `Pεεle suurt `vihma oli karjaoue läkku täis Jäm; oled sa ka ukkas, läkuga kuumaks koos Khk; roja ussid - - läku sehes ripeldavad Kär; sügise läkku köik kuhad täis Krj; kukkus käpuli läku `sisse Vll; Poiss polnd läku päält kooritud (rumal, naiivne), pani kohtuga oma öiguse maksma Pha; Kalad pugesid läku sisse Pöi; ma köisi üsna läku sehes Muh Vrd lägu2
2. porine, vesine (maa) Pöld on nii läkk, et äi saa `künda Krj; Põld `paergus veel läkk, talu varest koa; Odr [külvatakse] läkku Pöi; rügä tetäss `tuhka, kesü tetäss läkku Krk
3. mereäärne põld või heinamaa, luht läko tuhli ajad, mere vesi käis öle Emm; läksin jöö läkust läbi Rei
läkk2 → plekk1
läks läks g läksi lehis (Larix) `Läkside all kiviaja `ääres `kasvast kiduspuud Rei Vrd lärts4
lärh lärh, pl lärhid lehis lärhid on vist saksamaa kuused Vän Vrd lärts4
läuh hüüds, adv ańds nindagu liuh ja läuh [vastu kõrvu] Krk Vrd kläuh
löke1 löke kõrbehais – Phl
löke2 löke g lökke Trv; lökeʔ Räp piltl löga, kört kana läävä löket süvven `rasva Trv; mahõl om keväjä kui lökeʔ kannu pääl, ku̬u̬puu om lõõgat `talvõ, edimält `iiläss õ̭nnõ Räp Vrd lökk
lökk löḱk g löki lima järv `äitsnep, lökki tulep `vällä; `turba `lõikamisõ man kühveldedäss avvast `väĺlä, tu om löḱk Ran Vrd löke2
lüke lüke g lükke Kaa Vll L(lüke) HaLä(lüke Ris) Jä VJg Sim Plt KJn Trv Pst Hls, `lükme Sa Muh Kod Äks KJn M(n lükä Trv Krk; g `lüḱmä Trv); n, g lükke Kuu Hlj; lüge g lükke Kuu Vai
1. pikkhöövel lüketase laud `lükmega sileks Khk; `lükmega lüketse servad `sirgeks Mus; Pitk lüke oli ruipingi pεεl Kaa; puu töö `juures oo lüke Vll; Kes ikka puutööd tegi, see tegi `lükme omale ise Pöi; lüke oo suur pitk ja `öövel oo pisike Muh; lüke sedäsamma `moodi kui `ööbel, aga `ööbel oo `väike Vig; suur `öövel, `öetse lüke Tõs Vrd lüki
2. lõimepoomilt korraga kudumisele lastav kangaosa või kangapoomile keeratav osa valmis kangast kinnitis`kaikaga saab lüket `laska. kui eest täis oo, sis saab lõngapoomist `juurde `lastud; täna ole seet́se lüket ää kudun Aud; juba lüke täis; Ku lüket `laśsid, `tõśtsid niipailu ette, ku rindpu̬u̬m lubas Hää; kui ees kudumise järk lähäb nii pikaks, et lähäb `vasta `niisi, niied ei tõuse enam, siis `lastakse `jälle lüket Juu; laseme lükke ära, riie tuleb nüid sua lähedusesse Tür; lüket `laskma on `kanga `lõimeid järele `laskma, et süstik suab `käia Koe; lüke ei ole `vaksagi pikk Plt; pane pü̬ü̬raak `piäle ja lase lüket KJn; mõni kuda pikä `lüḱmä, mõni kuda lühikse `lüḱmä; lüke om täis `koetu, taht ärä `laske Trv; lükke kaupa lastas kangast edesi, üte poomi päält tõise pääle Pst; ma kua selle `lükme ärä Hls; koets paaŕ ammast, lastass lükä ärä, lastass lükät Krk
3. helmepael `lapsed tulid, lükked käes (kõrre otsa lükitud maasikatest) Hlj; `elme lüke läks kat́ti Juu; `elme lüke oli elmete sies niisuke pienike niit VJg; elmed `pantse `lükmite `piäle. lüke õli linane lõng Kod; aab `elmed `lükmesse Äks; `pärled on `lükme ots KJn || meid pannakse ühe lükke `piale, kõik vanad, kes üle kaheksa`kümne vanad on Kei Vrd lükiss1, lükkendäne
4. hudi, ritv lükkamiseks [puud langetades] sai veel lükedega - - lükata PJg; lükkega lükatase puid maha`lasmise `juures Tor || kõrgvee ajal kaldale uhutud praht loe lüke, mis loe lükkend Khk Vrd lükk1
lüki lüki g lüki ~ `lükme Jäm Khk pikkhöövel Tuleb `lükmega üle lasta Jäm; `lükmega lüka laud `sirgeks Khk Vrd lüke, lüki|pakk
lükk1 lükk g lüki Hää, lükki Hlj, lügü Kuu kõverast puust jalas millegi vedamiseks talvel; pikk ritv, mida kasutatakse puude langetamisel Lügügä sai `talvel `kaugald `tuodud vett; Lükk oli koverik puu, `miŋŋesgä vesi`tuovri lügäti `kaevuld, `olgu tua vai `lauda `juure Kuu; Puu on nõnda läbi `saetu, et vajuma võib akata, siś lükataks tend `seukse pika `puuga ladva pu̬u̬lt osast, si̬i̬ puu on lükk, üks roegas, muud midagi Hää Vrd lüke
lükk2 lüḱk g lüki pähklitupp võta lüki seest pähen `väĺlä, ärä lükiga järä Nõo Vrd lükiss2
*lükk3 p lükkü õnn `Keski hüüss `toisele ärä `mennes: hüä lükkü; `Piiridükse vedä˛ille `suobati hüä lükkü Kuu Vrd lüüd
ptüh, ptüi ptüh VNg Rõu, tüh Juu, ptüi Jõh Khk Rei Mär Kse Tor Ris Iis Plt M Puh San väljendab sülitamist; sülitamist matkiv häälitsus (sag seotud pahameele või vastikusega) kodu `ketrasivad [linu], panivad ka `sülged `pääle - - vanad inimised tegivad ptüh, ptüh ja `ketrasivad VNg; Ptüi, sa kuradi sasipää Jõh; ptüi korat Rei; ptüi, `niuke inime Mär; lapsed sülitavad vahest teene teese `peale tüh ja tüh Juu; ptüi, kurat `võtku Plt; `süĺgab, siss ti̬i̬b ptüi Hls; ptüi, kui kole sa olet Puh; ptüh, ku mõru um Rõu
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|