lotsak1lotsa|k g -kuKrl, -guRõulobjakas lumõ lotsakut satass Krl; lumi arʔ lännüʔ, mõnõhn paigohn vi̬i̬l veed́üʔ lotsagut; talvõl um kah lotsak, kui sulaRõuVrdlots1, lotsõ, lötsak
lotsak2, lotsakaslotsa|kKrkRõu, g -kuKod; lotsak|as g -aLNgHan 1.lohmakas, matsakas (ese, olend) `kaśpia kuĺl -- ia suur lotsakas -- `kohlos suled olid LNg; `suapad laiad ku lotsakud; üks lotsak on, tugev kui tõld (paksust inimesest) Kod 2.hoop, mats lüänüd kepigä `vassa magu tõesele vi̬i̬l ühe lotsakuKod; ku nii vanakse käänive suud, lotsak käis, ku terve kirik kõlaśs `vastuKrk 3.lohakas one üks lotsak ehk lohak, ei viit́si ilosass `riide `pannaKod; tü̬ü̬ um halvastõ tettüʔ, um lotsakRõu Vrdlötsakas