loruloruKuuHljVNgJämKhkPhaMuhReiPhlLhv Kei, JMdKoeVJgIisLaispor eL(-ŕ-), loro LügMarKulKodRõuVas, loŕoKJnVõnUrvKrl 1.rumal, saamatu, laisk, hooletu (inimene) mes sa niisuguse lorule [teed], niisugune tämä oli kogu aja oldKuu; `tõine inimine on kõhe loro, ei saa aruLüg; oo üks va joodiku mehe loroMar; oled ikke üks loru, ei soa nüid `sohkest tööd `tehtudTõs; [temast] ei ole kellegi tegejad, on üks loru mees Saa; ta loru ei tuld ennemalt kojoKoe; loro one pitkälise vaemogaKod; loru ikke veel on, loĺlikene (lapsest) Lai; tast lorust ei saa ju midägi; õige loru (halba) tü̬ü̬d ti̬i̬bHls; kõńd `juśtku loru kunagi, püksi lokateve mahan, üle `kintseKrk; mõni om serände loru, et kroonu kah ei ti̬i̬ temäst mi̬i̬st; joba näost nätä serände loru -- `rõivagi kakenu säĺlän Ran; Egas temäl loŕul mõistust ei ole pään Nõo; vana loŕo ei ti̬i̬ midägiVõn; Iǵävene loru mehe rõibõʔ, sääne vil millestki aru saaUrv; ta‿m‿t́s va loŕu inemine Krl; kes maal oĺl sääne hoi vai siidividäjä, tu̬u̬d maa`poiśsi kutsuti loro, liinapoiss oĺl vuŕle VasVrdlolu, lorup, luru 2.loba, plära, tühi jutt neid on `palju, kes `tühja loru ajavad VNg; aab `tühja loruKhk; mis sa muedu teeste loru kuulad, mene magamaMuh; ega see tösi pöle, see vana`rahva loruPhl; mis sa aad loru otsast `väĺlaKse 3.loba ajaja, lobamokk mis oli loru, sie loras `palju `tühja juttuHlj; oled üks loru mees, aad loru suust `väĺjaMuh; mõned oo seuksed jutu lorud Kse; loru loriseb aga Tor; [ta] on seakse loru `suuga Saa; oh sa vana loru oma jutugaVJg; igävene loru, lõvvakse `vartave pähän paĺt Krk; loŕu, kes lorisõssKrlVrdlaru2 Vrdlori1 4.(vanast lagunenud asjast) vana kengä loru, ärä kõveress sõkut; vana `saapa loru, vana loḱsKrk || koer jäänd kõhnaks nagu loruJMd Vrdlora, löru