lorin1lorin g -aKuuJõhJämKhkKseHagKadIis; n, g lorinaVNg; lorrin g lorin|aPuh, -õKrlloba, lora, plära ei mina usu seda tämä lorina VNg; on se midad jutt, muidud üks küla lorinJäm; mis ta jutt ehk, on üks tühi lorinHag; kus purjus mehe, sääl paĺlu lorinatPuh; ärä aja tuud lorinõt, irmus om kuuldaʔKrl || möni `söukse lorina jutuga, lorib `paĺjuKhk 2.lorisev hääl, lurin vesi jooseb -- igavene lorin oli `järges Khk Vrdlörin