Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 2 artiklit
lorin1 lorin g -a Kuu Jõh Jäm Khk Kse Hag Kad Iis; n, g lorina VNg;
lorrin g lorin|
a Puh,
-õ Krl loba, lora, plära ei mina usu seda tämä lorina VNg;
on se midad jutt,
muidud üks küla lorin Jäm;
mis ta jutt ehk,
on üks tühi lorin Hag;
kus purjus mehe,
sääl paĺlu lorinat Puh;
ärä aja tuud lorinõt,
irmus om kuuldaʔ Krl ||
möni `söukse lorina jutuga,
lorib `paĺju Khk2. lorisev hääl, lurin vesi jooseb - - igavene lorin oli `järges Khk Vrd lörin
lorin2 lorin TLä Har Rõu, lorih Räp korratuses, laokil; untsus, lörris sääl `veske pääl `olli asi nõnda lorin, loiu `värki, ta iki taht `kergeld seda `asja `aada Ran; Nii võrra tetäss äste, kui esi man oled, nigu sa säĺlä käänäd, siss om kõik lorin Nõo; taa majapedämine om küll `väega lorin Har; meil ta kaiv om lorih Räp