lori1loriüld; p lorri (-ŕr-) SanV 1.loba, lora, plära, tühi jutt vanamor ajab `tühjä loriLüg; Ei mina seda vana`naiste lori taha `kuulada IisR; Sööma renni ääres ei `aetud loriJäm; ega üht lori äi maksa `uskuda Vll; Ju see muidu lori on, mis `pulmi `sõuksed (lapsed) `paergus teevad; Olgu loril lõpp ja ega üks `jälle töö `juurePöi; keik on puhas lori Rei; `pulmas lori ja `larmi küll Noa; Mõni inimene aab eluaeg `neukest lori Han; ma räägi soole kõik va lorid ääAud; ma `siukest lori ei taha Hää; vanad mehed aasid lori, et seal põles raha aukHJn; ma olen naĺjaammas, eks ma tie lori Kad; ia `ambamees, kes iast lori aas Sim; isi tegi tööd vi̬i̬l ja aas lori suust `välja; egass vanad inimesed sihukest lori ajanud Ksi; se rumal ja inetu jutt on kõik lori Lai; siukst lori ma olen kuulnd, ei ma muud tia paremad kedagi SJn; ärä aia lori, egä `kennig siu lori ei usu Hls; üit́s rummal inimene, aja lori suust `välläHel; üteldäss küll, et vaiv vanass `saada, vanan ää elädä, aga tühi loriRan; nemä oppeva temäle igävest lori Puh; aja taad vanna püdelät lorri Kan; `Istsõmi˽ja `aimi nisama loŕriUrv; tu om hüppä lori, tu ei olõ `miaki jutt; ta aja sääräst loŕri, medä ei˽`tihka kullõldaʔHar; poig oĺl `rõ̭õ̭msa meelega. ku timägä lätsit kohegi, sõ̭ss oĺl `viina ja lorri ja `naĺja Räp || assa lori šińnü (ah sind lontrust) Lei 2.(lobisejast, lora ajajast) si̬i̬ olli `seante lori mi̬i̬s, et oia suu ja silmäKrk; tu̬u̬ om üt́s lori inemine, `suuga paĺlu lorisass; muide Jaań om külh `väega lori `suuga Har Vrdlari, liri, lorin1, loru, löri