Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 2 artiklit
lori1 lori üld; p lorri (-
ŕr-)
San V1. loba, lora, plära, tühi jutt vanamor ajab `tühjä lori Lüg;
Ei mina seda vana`naiste lori taha `kuulada IisR;
Sööma renni ääres ei `aetud lori Jäm;
ega üht lori äi maksa `uskuda Vll;
Ju see muidu lori on,
mis `pulmi `sõuksed (lapsed) `paergus teevad;
Olgu loril lõpp ja ega üks `jälle töö `juure Pöi;
keik on puhas lori Rei;
`pulmas lori ja `larmi küll Noa;
Mõni inimene aab eluaeg `neukest lori Han;
ma räägi soole kõik va lorid ää Aud;
ma `siukest lori ei taha Hää;
vanad mehed aasid lori,
et seal põles raha auk HJn;
ma olen naĺjaammas,
eks ma tie lori Kad;
ia `ambamees,
kes iast lori aas Sim;
isi tegi tööd vi̬i̬l ja aas lori suust `välja;
egass vanad inimesed sihukest lori ajanud Ksi;
se rumal ja inetu jutt on kõik lori Lai;
siukst lori ma olen kuulnd,
ei ma muud tia paremad kedagi SJn;
ärä aia lori,
egä `kennig siu lori ei usu Hls;
üit́s rummal inimene,
aja lori suust `vällä Hel;
üteldäss küll,
et vaiv vanass `saada,
vanan ää elädä,
aga tühi lori Ran;
nemä oppeva temäle igävest lori Puh;
aja taad vanna püdelät lorri Kan;
`Istsõmi˽ja `aimi nisama loŕri Urv;
tu om hüppä lori,
tu ei olõ `miaki jutt;
ta aja sääräst loŕri,
medä ei˽`tihka kullõldaʔ Har;
poig oĺl `rõ̭õ̭msa meelega. ku timägä lätsit kohegi,
sõ̭ss oĺl `viina ja lorri ja `naĺja Räp ||
assa lori šińnü (ah sind lontrust) Lei2. (lobisejast, lora ajajast) si̬i̬ olli `seante lori mi̬i̬s,
et oia suu ja silmä Krk;
tu̬u̬ om üt́s lori inemine,
`suuga paĺlu lorisass;
muide Jaań om külh `väega lori `suuga Har Vrd lari,
liri,
lorin1,
loru,
löri
lori2 lori ?võldas lori om kala nimi. loŕri olõ söönüʔ, hand om peeńokõnõ, a pää om jämme väega. väega ilodu kala, a süvväss Se