lorakil, lorakilelora|kilEmm/-kel/ Rei/-gil/ PhlSaaNisVJgPilHlsKrk, -kileMärVJgPilOte/-õ/, -killeHljJõhJürKadlohakil(e), korratult, hooletusse jäetud `asjad `onvad `nõnda lorakilleJõh; keik asjad on sul lorakil Phl; töö riistad, obuse riistad, kõik lorakile maas; sul `riided nii lorakile `ümmerMär; põld on puha lorakil Saa; tööd kõik lorakil, põle `kordas `ühtiNis; kõik aśsad õue peal lorakille Jür; kuda sa käid, püksid lorakille jalas; mis sa sest väravast sedasi lorakille `jät́sid, nüid luomad kõik väljasKad; obose riistad jätnd lorakile maha, kõik lorakil puhaPil; lorakil jätt asjaKrk; minul om kõiḱ tü̬ü̬ lorakilõOte || obune oo va lorakas, lorakile `moegaMärVrdloragilla, lorakalle, lorakuli, lorakult, lorrakil, lorrakile, lörakile