lora n, g loraRspor eP, MKrlRõu/g lorra/, lorraSan 1.loba, lori mes lora sie onKuu; üks tühi jutt on lora Lüg; aag mette `tühja lora Vll; ää aa lora suust `välja Muh; `tühja lora mina äi rεεgi Käi; Lora ajamine pole kunst Mar; aad `sohkest lora, mes põle mette kedägi Tõs; see pole muud kui vanainimeste lora Saa; aab niisukest lora `väĺja, et tia ise mis ta reagibHag; jätame nüid selle lora järälä, akkame teist juttu `pealeVJg; ärä aja lora suuss `väĺjäKod; vana naiste lorra SanVrdlorbõ, löra 2.lobiseja üks va lora inimene, paeatab nii pailuKhk; ta on üks va lora, tieb peal `tühja juttusiRis; on üks va lora inimenePlt; lora suuga(lobisejast) va lora `suuga inimeneMar 3.(kulunud asjast) asi on loraks jäänu -- ära on kulunu Hää Vrdlara, lira, lori1, loru