[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

loperdama loper|dama spor Sa L/-ta- Saa/, JMd Koe Kad Kod KJn Trv Puh, -deme Hel San, -tem(e) Krk; lopõrd|am(m)a Urv VId, -õmõ San Krl; lopperdama Kuu(lobe-) VNg IisR
1. laperdamaa. võngeldes liikuma, vänderdama ratas loperdab, εε kulund Khk; ratta igi loperdab rummu `aukus Krj; Vanal töövankril rattad loperdasid Han; vanger vana, rummu augod suurese kulund ja aksi otsad piiniksesse kulund, siis akab edesi tagasi loperdama Mih; kui `kanga poolil `varda auk ära kulub, siss pooĺ lopertab; paa kaan lopertab, kui [pada] kõvasti keeb Saa; `vankri telg loperdab, puśsi auk ärä kulunud Kod; vokk loperdab, on juba vana KJn; Edimene ratas joosep õigest, aga tõine lopertep Krk b. lipendama, lehvima `seilinurk sai `siutud `siie ala `kinni, et ei akkand lopperdama `tuuless Kuu; Küll on `suurte `kõrvadega kuer, kui `juokseb, `kõrvad lopperdavad IisR; seeliku saba pikk, loperdab taga Mär; `Pastlapaik `lahti, loperdab jala all; Pesu loperdab tuulega Hää Vrd lopendama
2. lohakalt, hooletult tegema ta loperdas tüö `vaĺmis, aga nüid ei `kõlba `kuśkile Koe; mis sa lopertet, ti̬i̬ kõrralikult Krk; tu̬u̬ mõne rõuk, ninda lopert enne kokku sääl; sa olet üle pää kaala kokku loperden, si̬i̬ tü̬ü̬ ei `kõlba kohekile Hel; kokku loperdedu vanger San; lopõrdass kokko nigu˽saa õ̭nnõ Vas; lopõrdass päälegi, ei olõʔ iks tü̬ü̬ kõrrah Räp || logelema Lopõrdass niisama, tü̬ü̬l olõ õi˽`kongi Rõu Vrd löpertem
3. kooberdama küll ma teese kuu viel loperdan, kui tervit `antasse JMd; Misa˽lopõrdat tan, käü ilusallõ Urv; kõńd lopõrdõn Krl Vrd lopõrdõllõma
Vrd looberdama
4. lobisema, lorama ää loperda naa paelu Tõs Vrd lopatama

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur