loperdamaloper|damaspor SaL/-ta- Saa/, JMdKoeKadKodKJnTrvPuh, -demeHelSan, -tem(e) Krk; lopõrd|am(m)aUrvVId, -õmõSanKrl; lopperdamaKuu(lobe-) VNgIisR 1.laperdamaa.võngeldes liikuma, vänderdama ratas loperdab, εε kulundKhk; ratta igi loperdab rummu `aukusKrj; Vanal töövankril rattad loperdasid Han; vanger vana, rummu augod suurese kulund ja aksi otsad piiniksesse kulund, siis akab edesi tagasi loperdamaMih; kui `kanga poolil `varda auk ära kulub, siss pooĺ lopertab; paa kaan lopertab, kui [pada] kõvasti keeb Saa; `vankri telg loperdab, puśsi auk ärä kulunudKod; vokk loperdab, on juba vanaKJn; Edimene ratas joosep õigest, aga tõine lopertepKrkb.lipendama, lehvima `seilinurk sai `siutud `siie ala `kinni, et ei akkand lopperdama `tuuless Kuu; Küll on `suurte `kõrvadega kuer, kui `juokseb, `kõrvad lopperdavadIisR; seeliku saba pikk, loperdab taga Mär; `Pastlapaik `lahti, loperdab jala all; Pesu loperdab tuulegaHääVrdlopendama 2.lohakalt, hooletult tegema ta loperdas tüö `vaĺmis, aga nüid ei `kõlba `kuśkileKoe; mis sa lopertet, ti̬i̬ kõrralikultKrk; tu̬u̬ mõne rõuk, ninda lopert enne kokku sääl; sa olet üle pää kaala kokku loperden, si̬i̬ tü̬ü̬ ei `kõlba kohekileHel; kokku loperdedu vanger San; lopõrdass kokko nigu˽saa õ̭nnõVas; lopõrdass päälegi, ei olõʔ iks tü̬ü̬ kõrrah Räp || logelema Lopõrdass niisama, tü̬ü̬l olõ õi˽`kongi RõuVrdlöpertem 3.kooberdama küll ma teese kuu viel loperdan, kui tervit `antasseJMd; Mi‿sa˽lopõrdat tan, käü ilusallõUrv; kõńd lopõrdõnKrlVrdlopõrdõllõma Vrdlooberdama 4.lobisema, lorama ää loperda naa paeluTõsVrdlopatama