[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

loomus3 loomu|s g -se Pöi KJn Lei, -sse Trm; loomu|ss g -sse Ksi Trv spor T, Se, -s(s)õ Võn San Rõu Plv Vas Se; luomu|s Jõe/g -se/ Iis Trm, luamu|s Kod, g -sse; `luomu|s(s) R/-os Lüg/, g -sse Lüg IisR, -kse VNg Vai üks noodaveo kord; noodatäis kalu, kalasaak üldse; noodaveo koht vahest kui hüäst kalu sai ja keväjäll pikkemäd `päivad oli, siis `tehti ka neli `varpi ehk neli `luomust Kuu; kui - - iä `luomus oli, siis ikke `tuodi pudel ka `välja Hlj; sai neid `luomuksi `tombada, `ninda `tühjad `luomuksed olivad VNg; Nooda loomus oli vahest mütu kümmend vakka, kudas `juhtus Pöi; rääbist tuleb neli viis `puuda, ea loomus, kust kümme tuleb Trm; mõjal ei sua obess ujotata ku luamusse `piäle lähäd; veike nu̬u̬t, siis sa suurt luamuss ei sua tehä Kod; üks loomuss kalu Ksi; loomuss kutsuti si̬i̬, kos nu̬u̬t `sissi eideti Trv; mina olen välivi̬i̬ noodaga `võtnu kõege suuremba loomusse viissada `puuta Ran; läävä loomussele; ää loomuss om kallu tullu; sai mitu ääd loomust Kam; üitskõrd olli kaitskümmend `ku̬u̬rmad lat́kid loomussen Ote; kui paĺlo kallu `vällä tulõ, um hüä loomuss Rõu; üte loomussõgaʔ oĺl saanuʔ katessakümmend `puuta `lutsa Plv; kas loomuss om puhass (kas noodapüügikoht on vaba); kala pakõ loomussest `vällä; kat́s loomust sai vitäʔ Se || pesakond imiss tõi loomusõ `põŕssit Se Vrd loom3