[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

loom3 loom S Rid Mar Kse PäPõ, lu̬u̬m Hää KJn Trv San Se, g looma; luom g luoma Muh Ris HMd JõeK Koe Kad, `luoma Jõe Kuu Hlj; luõm g luõma Khn noodatäis; noodaveo kord; noodavedamise koht Iga üks `raius oma kuhal omale `luoma [jäässe] ja siis vedas [noota] Jõe; sie oli rikkas kala luom, siis akkati `ütlema Rottemani ait; Sulavie vai rand`nuoda luom oli lühükäne, sadakond samu Kuu; `tömbavad ühe looma εε, lähvad `teisse `kohta `jälle; Vanasti es ole nee loomad käsitsi nii `kerged tömmata `ühtid Khk; panime nooda `sisse, `tömbasime ühe looma Krj; kolm neli `looma sai ka `päävas `vεεtud, kuda kala `saaki oli Pha; Oli loom määl, jägati kalad lasudeks, nii pailu lasusi `tehti kui pailu oli nooda jägusi Pöi; me `ollime looma sihes ja `roplesime viidikud `võrku Muh; `noota `veedags looma `viisi Käi; üks aenuke loom `päävas, kui meri tühi Rid; tulge silgude `järgi - - üks loom `kinni `püitud ja `mäele `toodud Tõs; tegime puär `luõma, `lutsa oli küll Khn; öhe loomaga `saadi metu `puuta kalu Aud; `pringel `oĺli sääl siis nõnda pailu `vähkrenu, et terve nooda lu̬u̬m `oĺli verd täis Hää; üks kord meres eidetud, üks luom `tehtud Ris; igal luomal piab neli `märki olema HMd; kahe luoma pial oli kalu, mujal mitte `ühtegi Koe; `lasti siis puaŕ `luoma kua minu õnne `piale ja sain kalu kua Kad; minnässe `järve, tehässe `lu̬u̬ma KJn; kõege `rohkemp kalu olli edimesen loomussen, tõesed loomad ollive vähembe Trv; lääme `tõmbamõ arʔ tu̬u̬ looma vai kat́s Se || noot, püünis laseme looma `sisse Vll; eedame looma `merre ja akkame `tõmbama Muh Vrd loomus3