[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

loodus2 `loodus S(-os Käi) spor Lä(-os Mar), PäPõ spor Ha(-uo- Ris Jür), loodus Jäm Pöi Rei Kse Aud Plt, `lu̬u̬dus Hää Kod, g -e; looduss Hel, g -e Kam; luodu|s JMd Koe, g -kse Amb; `luõdus g -õ Khn
1. a. alge `tuhlitel on `loodus all; ernes kut on `öitsend, [siis on] `erne `loodused sihes Jäm; saand rugi öitsend, siis `üigel juba `loodus sees Khk; See pole taimes veel midagid, see on `umbest `taime `loodus Kaa; `öitsed pudinevad ära, öuna `loodus alles Pha; [pähklil] pole tumme `loodustkid Vll; viis tuhlist ja `loodusi `olli vel küll Muh; loodust on [kapsal] vähe Rei; `pissed `loodosed oo juba [vilja]`peade sees Mar; `loodus on ülal juba (köömneterad küljes) Aud; veki `luodus [kartulil] all Ris; terä `lu̬u̬dus, ta akkab põhjass `kasma, ku terä on juba ärä luanud Kod b. loode, embrüo munal juba `loodus sehes, poja `loodus Khk; kahekuise vassika `loodus Vll; `lambal oli üsna `väike `loodus alles Kse || [lambal on] pisigeised körva `loodused Khk
2. kudumis- jms töö algusa. kinda või suka alustus, ka randme- või sääreosa tervikuna `kinda `looduse kord, esimene `umbest, mis varrest `loodud Jäm; mool põle veel suka `loodustkid ülal; `kinda `loodus akkab ää laguma Muh; Pika sa selle `looduse ikka teed Rei; kui suka `loodos `valmis, siis akatasse sukka ise tegema Mar; kinnastel saab `looduse seest lõngad läbi pistetud ja sis kokku keerutud Mär; `kindal oo ko looduses öödid; `kinda vaŕs o `kinda `loodus Kse; Ema lõi suka ja `kinda `loodused üles ja kudus paar `korda Han; minu veime `kindad, sel oo koa `seoksed väänilised `loodused Mih; `kinda `loodust `tehti kaks parempidi, kaks pahempidi Tõs; `Lu̬u̬dused `mitmed `mu̬u̬di, nägu sakilesed nii sika-saka ja ki̬i̬rd`silmadega; akatuse `lu̬u̬dus ja lõpetuse `lu̬u̬dus Hää; suka `luodus on ära kulon Ris; `kinda `loodus ja soki `loodus, iga öhöl oma `loodus Juu; `ühte `karva lõngast luodus Amb; tien alles `kinda luodust Koe b. võrgu alustus vörgu `altus εhk loodus, kut vörk saab üles `loodud Jäm; vörgu `loodus pöimitasse pulga `kaela Khk; `Loodus on ölal, ju siis öhe korra `valmis koa soab, kui ma ikka teda koju Pöi; see oo võrgo `loodos, kui kõlasi `peale `estest kujotasse, üks või kaks `korda Mar; Panõ sia `luõdus üles, mia‿mte mõesta nda `jästi Khn c. (muud juhud) Rind nööriga viiakse `kanga ots, loodus, karu pea poomi `küĺge Pöi; all `olli `loodus (esimene pistete rida), siis akati `laiu `kordi tegema (tanust) Muh; sinise lõngast `luõdusõd, uusastõ `luõdusõd Khn; korvi - - `loodus saab võrude `külge pandud [ja] põrgad saab `looduse `külge `pandud; kui `niisa teeme, siis teeme niie varvade `ümmer `seokse `looduse Aud
Vrd loomus2
3. pesamuna jätä kanal looduss ka `pessä Hel; kanale `pańti looduss ala, kui munele läits Kam Vrd loodik
Vrd loode2, lootus1, lootuss