Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit
kontsikas kontsik|
as g -a Mar Mär;
końtsi|
k Tor Saa Koe Iis Trm Kod Pil,
`k- Koe SJn,
kontsi|
k Phl Kse M(-
nds-)
TMr,
końsi|
k Mär Aud JMd VJg Lai Plt, g -ku (-
gu Krk);
`kontsi|
k g -ku VNg IisR,
-gu Kuu;
końdsik Urv; n `kontsiko Vai;
końtsk g -u Ote Rõn1. väheväärtuslik (olend) a. vilets, kasutu (loom) nii lahjaks jäänd, justkui va kontsikas (hobusest) Mar;
ühü jalaga vana końsik mära Aud;
końtsikul lehmal oo kasinaste liha peal Tor;
rebane viib kanu ära - - taśsib oma końsikutele;
kellel neid końsikuid vaea on (kassipoegadest) Lai;
`müisime laadal vana lehma `końtsiku SJn;
kõhn ku kontsik Trv;
mis `näĺgunu ja kondsikuss jäänu, siss om tal kondi `püsti Hls;
nüid tuvvass sõa kontsikit (setukaid) kokku;
kondsik oben Krk b. vana, kehv inimene akka kiket kondsikit kokku `aama (kehvi sugulasi kutsuma); vana kondsiku võive ärä surede, vana kondsikit om kiḱk kotuse täüs Krk c. pej lapseväntsakas Kust sen `kontsigu (vallaslapse) `jälle oled `korjand Kuu;
tõi oma lapsekońsiku `seie VJg;
lapse końtsikud jooksevad [õues] Trm2. tüügas, konts; räbal neid `kontsikosi on pali, `tarvis räbälä kaupmehele `viia Vai;
kontsigid (suitsukonisid) `korjamas Phl;
paberośsi końsikid parand täis Mär;
ei tia mis końtsik (riideräbal) sie on Iis;
lehmä närivä `końtskit nii oolega, `kapsta `końtskit Ote;
`sinna (teele) om `veetu kõ̭kke `prahti - - kõ̭ik serätse `końtsku (puutükid) Rõn;
`Kapstal `võeti końdsik (juurikas) `vällä Urv Vrd kontsakas3. hulgus; kontvõõras `enne sõemati `ringi`käijaid venelasi końsikuteks JMd;
kui loom tahab paha `piale `minna siis `üeldasse talle `końtsik Koe;
eks need, kes kutsmata tulevad ole końtsikud ja kontvõerad koa Pil;
sinna olli kondsikit `rohkep tullu, ku kutsut rahvast;
kiḱk kondsiku piat sa läbi `sü̬ü̬tme [pulmas] Krk ||
ehaline –
IisR
lontsik2 lońtsi|
k Lä(`
l- Lih),
lontsi|
k Mar Vig Mih PJg San,
londsi|
k Nõo San Räp, g -ku;
lundsi|
k g -gu Urv madal vesine koht, loim; veelomp Kääris seeliku ülesse,
et minna läbi lontsiku;
Lehm jõi lontsikust Mar;
va lontsikuid oo kõik koehad täis;
kui `vihmä põle,
sis põle `loiku,
põle lontsikud Vig; `
lońtsik,
tüma,
vesine maa Lih;
kajo man `olli ka väike londsik,
aga si̬i̬ om põvvaga kuevass jäänu;
nii jäĺedäde satte,
et kõ̭ik me ussaid om londsikit täis Nõo;
lundsigu `olli maal Urv Vrd londsak,
lont6,
lonts3
present prese·|ńt (-nt) Amb Trm Kod Räp Se, prise·|ńt (-nt) Saa Lai KJn Vil Puh Rõn Krl Har Plv, pritse·|ńt Krk, pruse·|ńt Aud, rese·|ńt (-nt) Vig Aud Krk, g -ńdi, -ndi; prise·nt g `prise·ndi Kuu/-re-/ Lüg Vai jäme impregneeritud riie; sellest materjalist kate panimme `prese·ndi ja siis tegimme `telgi Kuu; prise·nt, lähäd `vihmaga `veskile, paned `kuorma `pääle Lüg; pani sie raha `prise·ndi `sisse ja `viskas rie `pääle Vai; mat́id olid `enne, kas need olid niinest või `seuksed nagu rese·ńt, `koorma `piale `pańdi Aud; prise·ńt, arjumeeste käest vahel `võt́sime ukse `alla mahapaneku jaoks Saa; prese·ndid tehakse kõik sellest (puldanist) ka Amb; prese·nt õli üle `vankri visatud Kod; prise·nt riie, eks ta `tolmu `varjand ka Lai; temä `oĺli `põ̭õ̭san prise·ndi all, lännuva `põ̭õ̭sast `mü̬ü̬dä nigu maa `jõntsusi Puh; prise·ndist tetäss lootsigu kah sõa`aigu vi̬i̬st üle minnäʔ Har; egaʔ prese·ńt külh nii naĺlalt `vihma läbi ei lasõʔ Räp; ku ma prese·ndi `tõmba üless, sõ̭ss `pelgä‿i paĺlo `vihma Se Vrd pressing