[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

kontsikas kontsik|as g -a Mar Mär; końtsi|k Tor Saa Koe Iis Trm Kod Pil, `k- Koe SJn, kontsi|k Phl Kse M(-nds-) TMr, końsi|k Mär Aud JMd VJg Lai Plt, g -ku (-gu Krk); `kontsi|k g -ku VNg IisR, -gu Kuu; końdsik Urv; n `kontsiko Vai; końtsk g -u Ote Rõn
1. väheväärtuslik (olend) a. vilets, kasutu (loom) nii lahjaks jäänd, justkui va kontsikas (hobusest) Mar; ühü jalaga vana końsik mära Aud; końtsikul lehmal oo kasinaste liha peal Tor; rebane viib kanu ära - - taśsib oma końsikutele; kellel neid końsikuid vaea on (kassipoegadest) Lai; `müisime laadal vana lehma `końtsiku SJn; kõhn ku kontsik Trv; mis `näĺgunu ja kondsikuss jäänu, siss om tal kondi `püsti Hls; nüid tuvvass sõa kontsikit (setukaid) kokku; kondsik oben Krk b. vana, kehv inimene akka kiket kondsikit kokku `aama (kehvi sugulasi kutsuma); vana kondsiku võive ärä surede, vana kondsikit om kiḱk kotuse täüs Krk c. pej lapseväntsakas Kust sen `kontsigu (vallaslapse) `jälle oled `korjand Kuu; tõi oma lapsekońsiku `seie VJg; lapse końtsikud jooksevad [õues] Trm
2. tüügas, konts; räbal neid `kontsikosi on pali, `tarvis räbälä kaupmehele `viia Vai; kontsigid (suitsukonisid) `korjamas Phl; paberośsi końsikid parand täis Mär; ei tia mis końtsik (riideräbal) sie on Iis; lehmä närivä `końtskit nii oolega, `kapsta `końtskit Ote; `sinna (teele) om `veetu kõ̭kke `prahti - - kõ̭ik serätse `końtsku (puutükid) Rõn; `Kapstal `võeti końdsik (juurikas) `vällä Urv
Vrd kontsakas
3. hulgus; kontvõõras `enne sõemati `ringi`käijaid venelasi końsikuteks JMd; kui loom tahab paha `piale `minna siis `üeldasse talle `końtsik Koe; eks need, kes kutsmata tulevad ole końtsikud ja kontvõerad koa Pil; sinna olli kondsikit `rohkep tullu, ku kutsut rahvast; kiḱk kondsiku piat sa läbi `sü̬ü̬tme [pulmas] Krk || ehaline – IisR

lontsik2 lońtsi|k Lä(`l- Lih), lontsi|k Mar Vig Mih PJg San, londsi|k Nõo San Räp, g -ku; lundsi|k g -gu Urv madal vesine koht, loim; veelomp Kääris seeliku ülesse, et minna läbi lontsiku; Lehm jõi lontsikust Mar; va lontsikuid oo kõik koehad täis; kui `vihmä põle, sis põle `loiku, põle lontsikud Vig; `lońtsik, tüma, vesine maa Lih; kajo man `olli ka väike londsik, aga si̬i̬ om põvvaga kuevass jäänu; nii jäĺedäde satte, et kõ̭ik me ussaid om londsikit täis Nõo; lundsigu `olli maal Urv Vrd londsak, lont6, lonts3

present prese·|ńt (-nt) Amb Trm Kod Räp Se, prise·|ńt (-nt) Saa Lai KJn Vil Puh Rõn Krl Har Plv, pritse·|ńt Krk, pruse·|ńt Aud, rese·|ńt (-nt) Vig Aud Krk, g -ńdi, -ndi; prise·nt g `prise·ndi Kuu/-re-/ Lüg Vai jäme impregneeritud riie; sellest materjalist kate panimme `prese·ndi ja siis tegimme `telgi Kuu; prise·nt, lähäd `vihmaga `veskile, paned `kuorma `pääle Lüg; pani sie raha `prise·ndi `sisse ja `viskas rie `pääle Vai; mat́id olid `enne, kas need olid niinest või `seuksed nagu rese·ńt, `koorma `piale `pańdi Aud; prise·ńt, arjumeeste käest vahel `võt́sime ukse `alla mahapaneku jaoks Saa; prese·ndid tehakse kõik sellest (puldanist) ka Amb; prese·nt õli üle `vankri visatud Kod; prise·nt riie, eks ta `tolmu `varjand ka Lai; temä `oĺli `põ̭õ̭san prise·ndi all, lännuva `põ̭õ̭sast `mü̬ü̬dä nigu maa `jõntsusi Puh; prise·ndist tetäss lootsigu kah sõa`aigu vi̬i̬st üle minnäʔ Har; egaʔ prese·ńt külh nii naĺlalt `vihma läbi ei lasõʔ Räp; ku ma prese·ndi `tõmba üless, sõ̭ss `pelgä‿i paĺlo `vihma Se Vrd pressing