[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit
haalima `aalima Kuu(h-) VNg, (ma) aali(n) Jäm Khk Mus Pöi Emm Hää Ris; `aalma Tõs Khn Nõo; `aaĺma Kam Võn, (ma) aali(n); `haaĺma, (ma) haali Kan Urv Plv Vas Se
1. haalama `haalida jo `purje Kuu; kui odeda `laiva `kuiva tokki üles, siis `aalivatta VNg; lae aalitase kai `vastu Khk; siis viiakse trośs `teise `kohta ja akatakse `laeva `teise `kohta `aalima Pöi; sii põle `laevu, keda aalitse Tõs; Tiimer tulõb kai `iäre, aalimõ iest ää Khn; antspakk - - `laeva aalitaks `juure sellega Hää || ma aalin üles maast ennast Ris
2. a. ahnitsema; ka haarama aali `oksi käde ning vii tuba; aalib siit ning sεεld, aeab `asju kogu Khk; ar `joudsõ `haaliʔ kõ̭iḱ kardohkaʔ Se b. ahnelt sööma, õgima Sööma kallale pääseb, kukub aalima Khk; kui `võ̭õ̭rade `paika lähäb, siss aalip nigu mitu `päivä ei ole iva`raasu nännu; `aalse kõ̭iḱ `nahka Nõo; No om `hindä nii täüś `haaĺnuʔ, peräkõrd lätt `lahkiʔ Urv; eläjä˽`haaĺõva˽`sü̬ü̬mist Plv
3. kahlama, sumpama ahingaga `aalis `pöhja katta, sai suure aavi käde Khk; ulk `aega `aalisin lume sies Ris; jõvva ma˽nüüd tat su̬u̬d pite `haaliʔ Plv; Maʔ `naksi õkva üle nurmõ `haaĺma Vas || loivama `üĺgel on loivad, nendega ta aalib Khk
hari|puu (sõna lõpuosa sag lühenenud) a. = hari|malk – L HaLo M Kam V enni vanadel mõeadel olid aribud peäl - -`risti katusse `seĺges Vig; aribu varras (katuse harimalku ühendav ritv) HMd; aripuud jo sammad mis varespuud. varespuud ikka venam sõna Nis; kui tõnnisspäeväl päiv `väĺlän `oĺli - - siss `ütlivä, et Tõnniss istuss katusse ari`puie pääl Kam; hari puu nigu sika sarvõʔ `saisiʔ sääl `ülhen, `vaeldamiisi; ku haripuid is olõʔ, sõ̭ss `pańti lubjakõìsi; haripuu oĺl nii `saadõ pulgaga pääl kińni nigu kooguʔ. tu̬u̬ pulk oĺl piḱk nii, et `liikuʔ sai, lopõ pulk Har Vrd harja|puu b. tuuliku harjal olev puu Katuse laude otsad olid ari puu sihes. Ari puu raiuti päält teras`kanti `välja. Kui vähegi `tamme kää oli, siis `tehti ikka aripuu tammest Pöi c. pl kangastelgede külgpuudele tuginevad põikvarvad, mille külge on kinnitatud soalaad; kangaspuude külgpuid ülalt ühendavad puud – Jõh Muh Mär Aud K Trv `kamlade ari puu in üläväl, `õtsad `jääväd `kõrva `puude `pääle - - `oiab `kamlad üläväl Jõh; `kanga aribu. loivad köivad aribude peal Muh; `kanga aribud, kus niied ja kammlaad́ peal seisavad Aud; teĺlel om kaits aripuud; aripuu pääl om sua laat Trv d. kangaosa (ülemine) raamipuu soa aribu, mis piid `kińni oeab Juu; soa aribu on see, kus vahel suga on SJn Vrd harja|puu e. rangide ülemine osa hobõsõ `taossõ haripuu Räp
esimene esime|ne spor R Sa, Muh Hi L K spor I, -i|ne Jõe RId Sa Noa Rid Kir Tõs Aud spor Ha Jä, ViK spor TaPõ, Kõp, g -se; esime hv Lüg (tähendusrühmade piirid pole alati selged)
1. (järjestuses) esimene, eesotsas olev, loendit või rida alustav lihavõtte esimine pühä Lüg; üks vana `piibel, äga esimine leht on εε kadund Khk; uie `aasta esimise pääval suri ära Kär; Esimene [pudruports] suhu, teina püuse, kolmas luusigusse [tsaarisoldatil] Emm; laps lähäb sügise `kooli esimesse `klaśsi Kul; pole `keegi `julgend esimene (esimesena) üle [silla] `sõita Mih; esimine ilmasõda lõppes Tõs; esimene ja teene katku aeg HMd; kui kolme niiega [kangas] on, siis üks (lõng) pannakse esimesse `niide Juu; Kui peigmees [kosja] tuli, tõi saiakot́i, siis saiakot́i suhu `pańdi koe esimene puar `kindaid ja sukki Amb; esimese `aastatel JJn; [kuu] esimine veerand; nüid kessnädali jääb nädal esimesse `augu·śti Ann; istu kohe esimisse `pinki Sim; mina akasin esimist `aastad tüdrukusse Kõp Vrd ensimäine
2. (ajaliselt) enne muid olev või olnud; kõige varasem esimine tütar oleks kuus`kümmend `seitse old Jõe; tagumised `lapsed oppivad esimestest `targemast VNg; [kevadel] Esimine vihm peseb `talvise `kõntsa; esimesed kured kui `lähvad, siis on `kõige paremb aeg rukkist teha; `karja leib on esimine leib ja `viimane leib; `ernepiim on esime, mis lehm `andas Lüg; tämä on esimine küll `siia tulema Vai; [ta] tegi külas esimesed kaks ratast (käru); esimine ~ keige esimine laps Khk; Esimine vassikas läheb aja taa (esimene töö ebaõnnestub) Kaa; kiived munevad esimesed munad paastu `maarjabe omingu Muh; egä tä ennast elma jätä, tä jo kõige esimene võtab Mar; täna nägin juba esimest pääsukest Mär; esimese `õhtu ja öö oli noorik laulatse riietega Aud; esimesel poeal oo esimese `süńdimese `õigus Tor; lapse esimesed `ammad on liha sees, teesed kasvavad luu `sisse Kei; Ma `käärisin esimist villast kangast Amb; esimine piim seda võtavad ja annavad lehma kätte; ommiku vara oli esimine [töö] kaŋŋas, `viia [pleekima] VMr; esimine `künmine [eelkünd] - - on et́e õhuke Trm; [abiellumisel] esimine mi̬i̬s oli joodik mi̬i̬s Pal || esialgne, esmane kui `tõine akkab `krunti pidama, siis `tõine `aitab `tõise esimese `õtsa `piale; palk läks ~ meni esimese `lopsuga `paigale Lüg
3. varem mitteesinenud või kogetud `mullika tulo esimist `rohto `piimä Vai; kut ma esimist `lingu `Riigas keisi Mus; kui esimeist `korda kevade `lambad karjamale `aedi, siiss - - lammastele `ante veel `süia [lauda ukse ees] Phl; seal nägime esimese korra `autod Mih; Nii kraasitud villad esimisel korral `talgudega ää Amb; see oli esimine [kord], kui ta kottu oli `väĺla saand JJn; ma olin sial esimist `korda VJg; minev`aasta oĺlid ühel jaol [õunapuudest] esimesed õõnad `otses; sel aal (vanasti) es nisujahust es siis esimese akatsega es tehägi `summa [leiba] Vil
4. (väärtuselt, tähtsuselt) esimene, (teiste seast) esileküündiv; parim no sie (lõngaõli) oli juo `ennevanast ige esimene kohu rohi kohe Kuu; moni inimene küll `tahtu `olla esimine igal puol VNg; `õemel õli esimine `õigus isames `õlla Lüg; `Ennemast õlivad nied (lapsed) jua `einalised - - luavõttajad esimised Jõh; oli esimene öppija `koolis Khk; tammetõru jahu oli - - esimene sigade `söötmise raam Pöi; esimese `numbri obo; esimese `numbri tüdrekud Mar; esimene soŕt `seeme`viĺla Juu; ta oli üks esimine keĺm; esimine pueg ei läind `ültse soldatisse, ta sai esimise kergituse Kos; esimise `numbri mua, ja teise `numbri mua Trm; keśsi poolteist vakamad `väĺla `niitis, se oli esimeses töö ringis (väga hea niitja) Lai; sel (üksikul pojal) `oĺli esimene `õigus [kroonusse minekul] KJn
5. eesmine, eespoolne esimeses `rehvis ~ `rievis [puri] VNg; `tõine õli taga `kammer, `tõine esimine `kammer Lüg; ma `jätsi oomiku nee raŋŋid esimisse koda (eeskotta); `ülgel esimesed o käpad, tagumised [on] loivad; [kirve] esimene ning tagumine nukk Khk; Raie `kindad tõmmati esimeste `jalgade `otsa, siis [härg] äi libisend jää peal Pöi; `keldri esimene rind kukkus `alla; ta läks kohe esimese perese Muh; [laeval] esimene, tagumine mast Rei; [kevadel karjuti] et esimesed ette ja tagomesed taha. `suitsed suhu ja `päitsed pähä. siis ned esimesed luiged pidid taha `pöörmä; vahest müiässe ikke kas seal või, esimene pool ää ja tagomene jääb kojo Mar; Esimesed eidetse, tagumesed tapetse, `kesmesed koju tulevad Han; [kangal] esimesed ja tagumesed `narmad Kse; raudassidega `vankrel oo tagumese rattal kaksteist [kodarat], esimesel kümme Mih; esimesed `ammad `oidvad piibu vart `kinni PJg; esimene nimi on ristitud nimi, teene on liig nimi Juu; [ree] esimestest kodaratest saadik VMr; [vankril] esimene ja tagumine lakaline Sim; kangas`jalgade esimene võllas ja tagumine võllas Trm; aedal - - esimine ja tagumine sein oli pikem Äks
Vrd esimane
6. peigmehe või pruudi abiline a. isamees teine oli pruudi esimene, teine oli peiu esimene Jäm; [pruudi koju tulles] `peigmes keige ees, ja siis se peiu esimine Ans b. pruudi saatja annete kogumisel – Jäm Ans Muh viinaplaśs oli selle esimese kääs. esimene se pidi naine olema, see käis inimestele pakkumas seda `viina Jäm; esimene `olli [annete kogumisel] ees, üks mesterahvas, ruut jekib aga järel Muh c. pruudipoolne pulmategelane, kaasanaine kes naene oo, see tuleb [pulmas] esimeseks, ja tüdar tuleb `järgmeseks; naene oo ruudil ees, see oo esimene, tüdrik oo taga, see oo `järgmene; esimene köis aga noorikuga `peale, kirstu võti käe ja Muh
1. (järjestuses) esimene, eesotsas olev, loendit või rida alustav lihavõtte esimine pühä Lüg; üks vana `piibel, äga esimine leht on εε kadund Khk; uie `aasta esimise pääval suri ära Kär; Esimene [pudruports] suhu, teina püuse, kolmas luusigusse [tsaarisoldatil] Emm; laps lähäb sügise `kooli esimesse `klaśsi Kul; pole `keegi `julgend esimene (esimesena) üle [silla] `sõita Mih; esimine ilmasõda lõppes Tõs; esimene ja teene katku aeg HMd; kui kolme niiega [kangas] on, siis üks (lõng) pannakse esimesse `niide Juu; Kui peigmees [kosja] tuli, tõi saiakot́i, siis saiakot́i suhu `pańdi koe esimene puar `kindaid ja sukki Amb; esimese `aastatel JJn; [kuu] esimine veerand; nüid kessnädali jääb nädal esimesse `augu·śti Ann; istu kohe esimisse `pinki Sim; mina akasin esimist `aastad tüdrukusse Kõp Vrd ensimäine
2. (ajaliselt) enne muid olev või olnud; kõige varasem esimine tütar oleks kuus`kümmend `seitse old Jõe; tagumised `lapsed oppivad esimestest `targemast VNg; [kevadel] Esimine vihm peseb `talvise `kõntsa; esimesed kured kui `lähvad, siis on `kõige paremb aeg rukkist teha; `karja leib on esimine leib ja `viimane leib; `ernepiim on esime, mis lehm `andas Lüg; tämä on esimine küll `siia tulema Vai; [ta] tegi külas esimesed kaks ratast (käru); esimine ~ keige esimine laps Khk; Esimine vassikas läheb aja taa (esimene töö ebaõnnestub) Kaa; kiived munevad esimesed munad paastu `maarjabe omingu Muh; egä tä ennast elma jätä, tä jo kõige esimene võtab Mar; täna nägin juba esimest pääsukest Mär; esimese `õhtu ja öö oli noorik laulatse riietega Aud; esimesel poeal oo esimese `süńdimese `õigus Tor; lapse esimesed `ammad on liha sees, teesed kasvavad luu `sisse Kei; Ma `käärisin esimist villast kangast Amb; esimine piim seda võtavad ja annavad lehma kätte; ommiku vara oli esimine [töö] kaŋŋas, `viia [pleekima] VMr; esimine `künmine [eelkünd] - - on et́e õhuke Trm; [abiellumisel] esimine mi̬i̬s oli joodik mi̬i̬s Pal || esialgne, esmane kui `tõine akkab `krunti pidama, siis `tõine `aitab `tõise esimese `õtsa `piale; palk läks ~ meni esimese `lopsuga `paigale Lüg
3. varem mitteesinenud või kogetud `mullika tulo esimist `rohto `piimä Vai; kut ma esimist `lingu `Riigas keisi Mus; kui esimeist `korda kevade `lambad karjamale `aedi, siiss - - lammastele `ante veel `süia [lauda ukse ees] Phl; seal nägime esimese korra `autod Mih; Nii kraasitud villad esimisel korral `talgudega ää Amb; see oli esimine [kord], kui ta kottu oli `väĺla saand JJn; ma olin sial esimist `korda VJg; minev`aasta oĺlid ühel jaol [õunapuudest] esimesed õõnad `otses; sel aal (vanasti) es nisujahust es siis esimese akatsega es tehägi `summa [leiba] Vil
4. (väärtuselt, tähtsuselt) esimene, (teiste seast) esileküündiv; parim no sie (lõngaõli) oli juo `ennevanast ige esimene kohu rohi kohe Kuu; moni inimene küll `tahtu `olla esimine igal puol VNg; `õemel õli esimine `õigus isames `õlla Lüg; `Ennemast õlivad nied (lapsed) jua `einalised - - luavõttajad esimised Jõh; oli esimene öppija `koolis Khk; tammetõru jahu oli - - esimene sigade `söötmise raam Pöi; esimese `numbri obo; esimese `numbri tüdrekud Mar; esimene soŕt `seeme`viĺla Juu; ta oli üks esimine keĺm; esimine pueg ei läind `ültse soldatisse, ta sai esimise kergituse Kos; esimise `numbri mua, ja teise `numbri mua Trm; keśsi poolteist vakamad `väĺla `niitis, se oli esimeses töö ringis (väga hea niitja) Lai; sel (üksikul pojal) `oĺli esimene `õigus [kroonusse minekul] KJn
5. eesmine, eespoolne esimeses `rehvis ~ `rievis [puri] VNg; `tõine õli taga `kammer, `tõine esimine `kammer Lüg; ma `jätsi oomiku nee raŋŋid esimisse koda (eeskotta); `ülgel esimesed o käpad, tagumised [on] loivad; [kirve] esimene ning tagumine nukk Khk; Raie `kindad tõmmati esimeste `jalgade `otsa, siis [härg] äi libisend jää peal Pöi; `keldri esimene rind kukkus `alla; ta läks kohe esimese perese Muh; [laeval] esimene, tagumine mast Rei; [kevadel karjuti] et esimesed ette ja tagomesed taha. `suitsed suhu ja `päitsed pähä. siis ned esimesed luiged pidid taha `pöörmä; vahest müiässe ikke kas seal või, esimene pool ää ja tagomene jääb kojo Mar; Esimesed eidetse, tagumesed tapetse, `kesmesed koju tulevad Han; [kangal] esimesed ja tagumesed `narmad Kse; raudassidega `vankrel oo tagumese rattal kaksteist [kodarat], esimesel kümme Mih; esimesed `ammad `oidvad piibu vart `kinni PJg; esimene nimi on ristitud nimi, teene on liig nimi Juu; [ree] esimestest kodaratest saadik VMr; [vankril] esimene ja tagumine lakaline Sim; kangas`jalgade esimene võllas ja tagumine võllas Trm; aedal - - esimine ja tagumine sein oli pikem Äks
Vrd esimane
6. peigmehe või pruudi abiline a. isamees teine oli pruudi esimene, teine oli peiu esimene Jäm; [pruudi koju tulles] `peigmes keige ees, ja siis se peiu esimine Ans b. pruudi saatja annete kogumisel – Jäm Ans Muh viinaplaśs oli selle esimese kääs. esimene se pidi naine olema, see käis inimestele pakkumas seda `viina Jäm; esimene `olli [annete kogumisel] ees, üks mesterahvas, ruut jekib aga järel Muh c. pruudipoolne pulmategelane, kaasanaine kes naene oo, see tuleb [pulmas] esimeseks, ja tüdar tuleb `järgmeseks; naene oo ruudil ees, see oo esimene, tüdrik oo taga, see oo `järgmene; esimene köis aga noorikuga `peale, kirstu võti käe ja Muh
kloov1 kloov g kloova, hrl pl kloovad Hi(kloovid Rei); loov, pl loovad Juu, pl loovid Sa soalaad kaŋŋaspude loovid `kiikuvad sedavisi - - küljebude vahel Kär; pani soa `loovide vahele Jaa; need on `kanga kloovad, mike vahel on suga Phl Vrd kload, loivad
kädam1 kädam g -a Jäm Khk Mus; kädäm g -e Var hülge jäse `loomade liha kohe `eetaste kints, aga `ülgel on kädam Jäm; ees o kädamad, taga loivad; [hüljes] lopitses kädamatega üsna ranna `ääres Mus; `üĺge kädämed oo tagumesed jalad; `kihnlased teevad kädämest `paslad Var
käpp1 käpp g käp|a Jõe/-pp-/ u, spor Sa, Muh Hi Kse Hää K I, -ä Mar Tõs Khn Juu Kod KJn Vil eL(ḱä- San Har Se Lei, ḱa- Se), -u Sa L(-o Kul Mih) Rap Juu Plt KJn, käppä RId(u käppa; n käppä Jõh Vai), käbä Kuu
1. a. looma jala (küünistega) alaosa `ammastega ei ole [hüljes] `külge käind, aga käppadega `piigistand Jõe; `Suurte käppadega `kut́sikas, sest tuleb suur kuer IisR; `kissal on neli käppä Vai; `ülgel esimesed o käpad, tagumised loivad Khk; Jänes oli poastu `moaribe omiku `poegadele käpaga `perse `pihta pannund, ise `ütlend, nüüd akkate ise ennast `toitma Pöi; anna käppa (öeld koerale) Emm; kassil oo `pehmed käpäd Mar; koer käib neĺla käpu pial Juu; kassil, koeral, uńdil on käpad VJg; karu imemä käppä talvel, kuńni `küinlapäävani `üste, peräss tõiss Kod; koer pand käpu tema õla `peale Plt; karul om sääntse käpä ku inimese jala Hel; tõenekõrd ku kaśs kuseb, siss kisup käpäga `mulda `pääle Nõo; peni käpä `katski ajanuʔ Krl; `käädrepäävä käänd karh käṕile; konnal omma˽suurõ laja˽käpäʔ Har; `küündlepääväni ime [karu] ütte ḱäppä - - siss nakass tõist ḱäppä imemä Se b. tapetud looma või linnu (esi)jalg sia `siŋŋid ja käppäd; kaks suppi `keidäb ühe `lamba käppägä Lüg; `saare `rahvas `käiväd [hülge] käppäga titte `katsomas Vai; jänese käpp, εε `saapud `määrida Khk; Jänese käpägä iä kengi võeda Khn; loomal lõegatakse kaks esimest käppu `teisele ja kaks tagumest käppu `teisele; mo ema `ańdis `talle `terve leeva ja käpu `lamma liha Juu; nied käpad, singid, nied `pandi `tervelt [soola] KuuK; `ańdis `meile tasuks `lamba esimese käpa JJn; ani `siibu ja käppu keedeti Krk Vrd käps1
2. (laba)käsi (ka hum või pej) `Pruovi kas nie `kindad sobivad sinu käppile Kuu; mehel käppä kui `mändä (suur); mis nei käppidegä `torgid; Mis sa vahid käppäd lottus, tule `aita ka Jõh; ära tulg oma `mustade käppadega kallale Ans; sönnigud εp kaabita käpuga Khk; pallid `tehti kahe käpu vahel `valmis Kaa; kellel on mokka, sellel on käppa Pha; käpud kut ruustaŋŋid (tugevad) Vll; Ää topi oma käppusi egase `poole, kuule juttu; Põllud nopiti käpuga `puhtaks Pöi; kuidas käpad käivad (kuidas elad) Käi; käpod oo ukkas Kul; sõnikud `laotasime käsitsi, käpuga Vig; Käppu `püsti `aama (alistuma) Han; küüned ju käppes Khn; võttis käppa (käekõrvale) Aud; on käppa löönd, pisikse asja `kuskilt äiand (näpanud); kudas käpp köib, kudas elad PJg; käpuga olen püind [vähki] Vän; Rumalal näidetaks näpuga ja pime katsub käpuga Hää; küll on küĺm täna, võtab käpud ää Juu; lapsed pat́sivad käppa Kos; [jõulu ajal] sai oma käpaga liha võtta VMr; ära aea käppi `külge, käpad `iemalle Sim; käkid tihasse käpa vahel Äks; käpaga lõi teist ehk lükkas Ksi; kui `kangest `mõtles, `plaani pidas, siis oli pia kahe käpa vahel Lai; karma·nsikid olid `laatadel - - kus said käppa `tasku `pista (varastada) Plt; rüäkõrt - - võtit käpäge kokku Krk; `laapab lavva üits kõrd üle niisama käpäga Ran; ärä aa `endä käppi mulle `arja; kel om käpp, tol om käḱk kah; [poiss] pallel miu iks küüdsil ja käpil; nii suur ülekohus et `õkva käpäga kobida; käpp `olli kulbi i̬i̬st Nõo; `naarnu nii et katõ käpäga pidänü kõttu kińni Võn; `tuĺli päiv `otsa toda `atra käpi otsan `kanda Kam; mi sa˽käperdät taast raamatust, kõ̭iḱ iks käṕpi vahelõ Kan; käpä vahel iks `siäti ja pit́sitedi `tõisi (värvitavaid villu) Urv; käpägaʔ vai üsäga˽pilluti [heinad] üless `ku̬u̬rma pääle Rõu; Poiss lask joba nelä käpa pääl nigu plakin Vas; käpa all(a) mõju all(a), võimuses(se) Sai `lelle varanduse oma käppa alle ja `lelle `lapsed on ka täma käppa all IisR; ma pole ämma käpa all olnd Kaa; möni naine on küll `söuke `vahva, et oeab mehe oma käpa all Vll; kaśs om pinil käpä all Räp; käppa imema fig (sööma)puudust kannatama Elada ei `mõista, eks ime siis käppa nigu karu `talvel IisR; `Talve akkab käppa imema (see, kes suvel ei tööta) Pöi; vahest ime või käppa VMr; imeb näĺläga käppa Trv; käppa peale panema omastama, endale võtma või võitma Pani `teise mehe `pruudile käppa `piale IisR; Mõni inimene tahab igas pool - - käppa pial `panna, oma `tahtmest `saaja Han; Mińnij oĺl uma käpä jo rahalõ pääle pannuʔ Rõu; pańd käpä pääle Vas || euf (suremisest) see `olli käpad pea `alla pannud Muh; pani käpad pää `alla Rei; juba see pannund `jälle käpäd pea `alla Mar; ta on käpäd pia `alla pand KJn; Pańd käpäʔ ärʔ pää ala Urv
3. käepidemest käsitsetav ese a. rehekäpp käpäga käänetas tapand ümmer Trv; `kaaru tõsteti käpage; käpäl puust pikk vaŕs perän, pistit `üśke uniku `sissi ja visasit `sarja Krk; käpäl olliva vaśt pu̬u̬ltõi·st `tolli laiad `laprigud arud; käpägä tõsteti aganit ja `põhku Ran; võta nukast käpp ja pane `viĺlä `sarja Nõo Vrd käpik, käpiline, käpis b. kalatõstmise vahend suvel - - ei old `tarvis sedä käppä, aga just `külmäl ajal, siis pidi käpp olema Kuu; see oo `müimise käpp, sellega `võetse `talve kalu `välja `tündri sihest Muhc. kartulikonks pane käpp kardula vau `pääle Saa; käpage [kartuleid] võtten ei kaabi `küüsi ära Pst; käpäga om ää `kartult `kaapi Ote d. pannipihid tsõõrik pańn oĺl sääne `määntsel es olõʔ `handa, noil oĺl käpp Räp; pliini ḱapp puinõ ja otsah om ravvanõ, minga võõdass `vällä ahost Se
4. fig mitmesuguste esemete (konksjas) osa (sag pl) kui simavor ei `tõmma sedä käppä maha, siis sõit (rong) `sisse ei tule Lüg; `peŋŋi käppad (paadipingi toed) Jõh; labida varre käpp (kark); niie käpad (kolgid) Kul; rauast käpad puu sees, äkke `moodi, lõhub karet, see on anijalg ehk käpad Lih; sõela raputamese käpp [veskis] Var; anejalg, käpad olid `küĺges, need `joosid sedasi maa `sisse ja, `lõhkus näid mättud Aud; piĺli käpad aeavad [ankru] `piĺli `ümmer Hää; iga `asple käpa vahel on üks küinar [lõnga] Ris; Suuremalt jault veskitel õli pilli külles käpp puust vai rauast - - mis sõela raputas Trm; üte obese vedru äǵel olli viie käpäga, kate obese jaoss olli säedse vai `ütsä käppä Kam; meil ommaʔ käpäʔ [vikatil] man; `kanga käpäʔ (niiepuude kolgid) nu̬u̬ omma kohe `nitse˽manu˽pandass; käṕpiga `aeti seemeńd maa `sisse Har; `ankril om viiś vai katś käppä Räp; üte ḱäpaga `jaakre ja katõga ja neläga Se || ilustus, muster vööl olid vask käpad, `uhked, tored Emm; vask vöö, vask käpad olid pεεl Käi; jah, ikke `kindad olid kirjod, käpad ja roosid ja `nioksed `tehti `sisse Kir; laba`kindad, käpad või kańdid peal Mih
5. taimeosa (sag juur) `juudakäbä `juurigal on kaks käppa VNg; Rugil on käpad `küĺges, neesammud käpad `tolmavad Pöi; küll om suure sibule käpa (säugud) all - - kole juragu käpa om Krk
1. a. looma jala (küünistega) alaosa `ammastega ei ole [hüljes] `külge käind, aga käppadega `piigistand Jõe; `Suurte käppadega `kut́sikas, sest tuleb suur kuer IisR; `kissal on neli käppä Vai; `ülgel esimesed o käpad, tagumised loivad Khk; Jänes oli poastu `moaribe omiku `poegadele käpaga `perse `pihta pannund, ise `ütlend, nüüd akkate ise ennast `toitma Pöi; anna käppa (öeld koerale) Emm; kassil oo `pehmed käpäd Mar; koer käib neĺla käpu pial Juu; kassil, koeral, uńdil on käpad VJg; karu imemä käppä talvel, kuńni `küinlapäävani `üste, peräss tõiss Kod; koer pand käpu tema õla `peale Plt; karul om sääntse käpä ku inimese jala Hel; tõenekõrd ku kaśs kuseb, siss kisup käpäga `mulda `pääle Nõo; peni käpä `katski ajanuʔ Krl; `käädrepäävä käänd karh käṕile; konnal omma˽suurõ laja˽käpäʔ Har; `küündlepääväni ime [karu] ütte ḱäppä - - siss nakass tõist ḱäppä imemä Se b. tapetud looma või linnu (esi)jalg sia `siŋŋid ja käppäd; kaks suppi `keidäb ühe `lamba käppägä Lüg; `saare `rahvas `käiväd [hülge] käppäga titte `katsomas Vai; jänese käpp, εε `saapud `määrida Khk; Jänese käpägä iä kengi võeda Khn; loomal lõegatakse kaks esimest käppu `teisele ja kaks tagumest käppu `teisele; mo ema `ańdis `talle `terve leeva ja käpu `lamma liha Juu; nied käpad, singid, nied `pandi `tervelt [soola] KuuK; `ańdis `meile tasuks `lamba esimese käpa JJn; ani `siibu ja käppu keedeti Krk Vrd käps1
2. (laba)käsi (ka hum või pej) `Pruovi kas nie `kindad sobivad sinu käppile Kuu; mehel käppä kui `mändä (suur); mis nei käppidegä `torgid; Mis sa vahid käppäd lottus, tule `aita ka Jõh; ära tulg oma `mustade käppadega kallale Ans; sönnigud εp kaabita käpuga Khk; pallid `tehti kahe käpu vahel `valmis Kaa; kellel on mokka, sellel on käppa Pha; käpud kut ruustaŋŋid (tugevad) Vll; Ää topi oma käppusi egase `poole, kuule juttu; Põllud nopiti käpuga `puhtaks Pöi; kuidas käpad käivad (kuidas elad) Käi; käpod oo ukkas Kul; sõnikud `laotasime käsitsi, käpuga Vig; Käppu `püsti `aama (alistuma) Han; küüned ju käppes Khn; võttis käppa (käekõrvale) Aud; on käppa löönd, pisikse asja `kuskilt äiand (näpanud); kudas käpp köib, kudas elad PJg; käpuga olen püind [vähki] Vän; Rumalal näidetaks näpuga ja pime katsub käpuga Hää; küll on küĺm täna, võtab käpud ää Juu; lapsed pat́sivad käppa Kos; [jõulu ajal] sai oma käpaga liha võtta VMr; ära aea käppi `külge, käpad `iemalle Sim; käkid tihasse käpa vahel Äks; käpaga lõi teist ehk lükkas Ksi; kui `kangest `mõtles, `plaani pidas, siis oli pia kahe käpa vahel Lai; karma·nsikid olid `laatadel - - kus said käppa `tasku `pista (varastada) Plt; rüäkõrt - - võtit käpäge kokku Krk; `laapab lavva üits kõrd üle niisama käpäga Ran; ärä aa `endä käppi mulle `arja; kel om käpp, tol om käḱk kah; [poiss] pallel miu iks küüdsil ja käpil; nii suur ülekohus et `õkva käpäga kobida; käpp `olli kulbi i̬i̬st Nõo; `naarnu nii et katõ käpäga pidänü kõttu kińni Võn; `tuĺli päiv `otsa toda `atra käpi otsan `kanda Kam; mi sa˽käperdät taast raamatust, kõ̭iḱ iks käṕpi vahelõ Kan; käpä vahel iks `siäti ja pit́sitedi `tõisi (värvitavaid villu) Urv; käpägaʔ vai üsäga˽pilluti [heinad] üless `ku̬u̬rma pääle Rõu; Poiss lask joba nelä käpa pääl nigu plakin Vas; käpa all(a) mõju all(a), võimuses(se) Sai `lelle varanduse oma käppa alle ja `lelle `lapsed on ka täma käppa all IisR; ma pole ämma käpa all olnd Kaa; möni naine on küll `söuke `vahva, et oeab mehe oma käpa all Vll; kaśs om pinil käpä all Räp; käppa imema fig (sööma)puudust kannatama Elada ei `mõista, eks ime siis käppa nigu karu `talvel IisR; `Talve akkab käppa imema (see, kes suvel ei tööta) Pöi; vahest ime või käppa VMr; imeb näĺläga käppa Trv; käppa peale panema omastama, endale võtma või võitma Pani `teise mehe `pruudile käppa `piale IisR; Mõni inimene tahab igas pool - - käppa pial `panna, oma `tahtmest `saaja Han; Mińnij oĺl uma käpä jo rahalõ pääle pannuʔ Rõu; pańd käpä pääle Vas || euf (suremisest) see `olli käpad pea `alla pannud Muh; pani käpad pää `alla Rei; juba see pannund `jälle käpäd pea `alla Mar; ta on käpäd pia `alla pand KJn; Pańd käpäʔ ärʔ pää ala Urv
3. käepidemest käsitsetav ese a. rehekäpp käpäga käänetas tapand ümmer Trv; `kaaru tõsteti käpage; käpäl puust pikk vaŕs perän, pistit `üśke uniku `sissi ja visasit `sarja Krk; käpäl olliva vaśt pu̬u̬ltõi·st `tolli laiad `laprigud arud; käpägä tõsteti aganit ja `põhku Ran; võta nukast käpp ja pane `viĺlä `sarja Nõo Vrd käpik, käpiline, käpis b. kalatõstmise vahend suvel - - ei old `tarvis sedä käppä, aga just `külmäl ajal, siis pidi käpp olema Kuu; see oo `müimise käpp, sellega `võetse `talve kalu `välja `tündri sihest Muhc. kartulikonks pane käpp kardula vau `pääle Saa; käpage [kartuleid] võtten ei kaabi `küüsi ära Pst; käpäga om ää `kartult `kaapi Ote d. pannipihid tsõõrik pańn oĺl sääne `määntsel es olõʔ `handa, noil oĺl käpp Räp; pliini ḱapp puinõ ja otsah om ravvanõ, minga võõdass `vällä ahost Se
4. fig mitmesuguste esemete (konksjas) osa (sag pl) kui simavor ei `tõmma sedä käppä maha, siis sõit (rong) `sisse ei tule Lüg; `peŋŋi käppad (paadipingi toed) Jõh; labida varre käpp (kark); niie käpad (kolgid) Kul; rauast käpad puu sees, äkke `moodi, lõhub karet, see on anijalg ehk käpad Lih; sõela raputamese käpp [veskis] Var; anejalg, käpad olid `küĺges, need `joosid sedasi maa `sisse ja, `lõhkus näid mättud Aud; piĺli käpad aeavad [ankru] `piĺli `ümmer Hää; iga `asple käpa vahel on üks küinar [lõnga] Ris; Suuremalt jault veskitel õli pilli külles käpp puust vai rauast - - mis sõela raputas Trm; üte obese vedru äǵel olli viie käpäga, kate obese jaoss olli säedse vai `ütsä käppä Kam; meil ommaʔ käpäʔ [vikatil] man; `kanga käpäʔ (niiepuude kolgid) nu̬u̬ omma kohe `nitse˽manu˽pandass; käṕpiga `aeti seemeńd maa `sisse Har; `ankril om viiś vai katś käppä Räp; üte ḱäpaga `jaakre ja katõga ja neläga Se || ilustus, muster vööl olid vask käpad, `uhked, tored Emm; vask vöö, vask käpad olid pεεl Käi; jah, ikke `kindad olid kirjod, käpad ja roosid ja `nioksed `tehti `sisse Kir; laba`kindad, käpad või kańdid peal Mih
5. taimeosa (sag juur) `juudakäbä `juurigal on kaks käppa VNg; Rugil on käpad `küĺges, neesammud käpad `tolmavad Pöi; küll om suure sibule käpa (säugud) all - - kole juragu käpa om Krk
loib loib g loiva Jäm Khk; loiv g loiva Sa(n loi Mus) Muh, loeva Pöi Muh Han Var Tor Hää Saa; loeb g loeba Mar Kse; loev g loeva Var Tõs; luõb g luõva, loõva Khn
1. hülge jäse `ülgel esimesed o käpad, tagumised loivad, kaks `loiba; `loibadega üljes liigudab, kui ta ojub meres Khk; `ülgel ikka loivad taga Mus; `ülge loevad, `loivadega ta sõuab Pöi; `ülge `loivadest tehasse `paslid Muh; kaks `loeva taga, kauni taga, saba oo seäl `loeve vahel [hülgel] Var; kes tapab `ülge, sie suab luõvad Khn; `üĺge reied oo ta loevad Tor Vrd kloiv
2. hülgejäseme nahast jalanõu ma ole sõukse ruhnlase näin, misel `ülge loevad `jalgas `ollid Muh; Mede at́t sai ulga `ülgesi ning tegi `terve perele luõvad jalga Khn; `kihnlased teevad `loivi Hää; mul on `üĺge loevad jalas Saa || vilets jalats Eesel `söuksed päti loivad `jalgas, et üsna `irmu ajab `peele, siis sa tahad sedasi külase `minna Kaa; Küla vahet kauda lasi `peale lõmsat lõmsat, kaks suurt `saapa `loiva oli `jalgas Pöi
1. hülge jäse `ülgel esimesed o käpad, tagumised loivad, kaks `loiba; `loibadega üljes liigudab, kui ta ojub meres Khk; `ülgel ikka loivad taga Mus; `ülge loevad, `loivadega ta sõuab Pöi; `ülge `loivadest tehasse `paslid Muh; kaks `loeva taga, kauni taga, saba oo seäl `loeve vahel [hülgel] Var; kes tapab `ülge, sie suab luõvad Khn; `üĺge reied oo ta loevad Tor Vrd kloiv
2. hülgejäseme nahast jalanõu ma ole sõukse ruhnlase näin, misel `ülge loevad `jalgas `ollid Muh; Mede at́t sai ulga `ülgesi ning tegi `terve perele luõvad jalga Khn; `kihnlased teevad `loivi Hää; mul on `üĺge loevad jalas Saa || vilets jalats Eesel `söuksed päti loivad `jalgas, et üsna `irmu ajab `peele, siis sa tahad sedasi külase `minna Kaa; Küla vahet kauda lasi `peale lõmsat lõmsat, kaks suurt `saapa `loiva oli `jalgas Pöi
loiv1 loiv g loiva, loeva hrl pl soalaad loivad köivad aribude peal, `kanga `loivade vahel o suga; kannas`jalgel oo niide õrs ja `loivade õrs; kui labane kaŋŋas, siis kaks `loiva `seisvad Muh Vrd kloov1
pätt|jalg 1. pätajalg Mis sa pät́tjalg `loivad siin Krj; [karu] inimesed `üütsid ikke pättjalg Mar; käib nagu pättjalg Juu; neil om `saapa puha pät́tjala `mu̬u̬du laias sõkut Hls
2. pätt, allakäinud inimene oli `Riigas pät́tjalaks olnd; joob niikava, kut pät́tjalaks jääb Khk; Üks pättjalg oo, äga temast teeb mis asja äi ole üht Kaa; pättjalad ehk paadialused Rid
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|