lohvalohvaKaaPöiMuhspor L, NisHelUrv/ĺ-/ Rõu 1.lohistades, lohinal võtab räha lohva taha ja lähäb Kse; selle jalad oo nii `aiged, veab lohva järelHan; ei saa kotti `tõsta, lohva vädasid järelVar; Lehm vidas mind ket́iga lohvaHää 2.lõdvalt See polt oo siie pirekse peenike, läheb nii lohva sisse Kaa; jalad o nii lohva all, ei saa `köiaMuh; Kui mingi puidutapp on liig lahtine, siis on ta lohva Vig; rõõvas on lohva `ümmer Saa Vrdlohja 3.lai, avar See seelik oo veel lohvam Han; mõnel on seantsed lohvad püksid Saa; Taa kask om tel sääne ĺohva, vaoss sälläst mahaʔ Urv 4.lahke, sõbralik küll ta on aga lohva - - aab kõegiga juttu, kõegi `vastu `lahke Nis 5.lohakas Ah, tu̬u̬ vana lohva RõuVrdlöhva