lobuti n, g lobu|tiVNg, -diKseKadTrm; lobu|t g -diKuuHlj; lobu|t́IisR/-t/ SimIisPltHel, lobo|tJõhLügPlt, g -ti 1.(suur) lagunenud või inetu hoone suur maja lobutiVNg; `Kesse seda vana lobuti `osta tahab IisR; seal oo üks va suur maja lobudiKse; vana maja lobut́ ja tahab viel seda rahaSim; suur maja nagu lobudiTrm 2.suur hulk, kogum suur lobot oli inimesi siinJõh; `ostis ma‿`ilmama lobudi `metsa ja ainamadKad || kobaras koos `tõine kõrd on `terve külä kari ühes lobotis; sie külä õli kõik lobotis siin iesküläs Lüg; ühes lobutisPlt Vrdlobudik