lobudiklobudi|kHljPhaJür, g -kuVNgIisRMarSaaJuuJMdPeeKoeVJgSJnHlsHel, -guKuuPuhRõu; lobodi|kJõh, g -kuJuuKodKJn 1.(suur) lagunenud või inetu hoone Ega sidä suurd lobudikku saa küttäjessigi `suojaksKuu; Mis sest vanast lobudikust enamb maja `kirja `panna IisR; Kaua sa pead seda lobudikku, et sa teda maha ei lõhuMar; sellest lobudikust ei saa muud kui tule `rooga Saa; kaua ne loomad siäl lobudikus võivad `ollaJuu; ehitakse teene kui üks lobudikJMd; tal on mitu lobudikku Koe; si̬i̬ ka mõne uane, üks vana lobodikKod; ilmatu lobodik teine KJn; Ellive vanan sanna lobudikunHls || (lohmakast rõivast) rätsep rikkus `riide ää, `jusku va lobodik `seĺgäs JuuVrdlobonik, lobu2, lobumik, lobundik, lobusk(i)2, lobustik, lobutka1, lobutnik, lobutus 2.suur hulk, kogum Siin on veel - - `terve lobodik majuJõh || kobaras koos kõik majad one siäl ühen lobodikun Kod Vrdlobuti