[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

linik1 lini|k Hää Hls, g -ku Hlj Jõh(`liini|k) Saa Juu Trv Krk Võn San Krl, -gu Kuu Krk Hel Urv Se Lut(-ga, -gi), -ke Kod Hel Kan Plv Räp Se, -ge Rõu(n -ḱ) Vas Se; linni|k Var, g -ku Kos Lai Hls, -ge Vas; lińnik Kod MMg, g linigu Lut; liini|k Mih Sim Rõn Se/-ḱ/, g -ku Mar PJg Iis San; n, g linika VNg; lińk Räp, g `lińke Se
1. pea- või õlakate a. linik kutsuti õhukest `ümmer õlade `võetud rõõvast Saa; linnikutel ja suurrät́ikutel [on narmad] Lai; vanast olli linnik, `narma otsan ja kirja otsan Hls; Pruudil - - inne `pulmõ olli˽`vaĺmis `koedu˽säärtse˽liniguʔ ja˽`kindaʔ Urv; vanast `kańti linikut pääl ja `ümbre `olgõ Krlb. pruudilinik, uig ku noorik söögi mant ärä tuli, siis tõmmati linik pääst, visati parsil ja - - ämm ütelnu: uneta uni ja mälete mälu, pia mehe kaldsa meelen; linik olli noorikul pähä pant, noorikut ei oole näüdet, et ärä nõiuts Krk c. pikk setu naise pealinik linikeʔ oĺliva˽pääh, pikäʔ ilosa `väega, nigu käterät́iʔ, `vällä ummõldo Räp; mi naisil omma liniǵeʔ. üle olõkõrrõ ei tohi minnäʔ, kui liniḱet pääh ei olõʔ, s‿tu om suuŕ patt; liniḱ, mäh́k `ümbre pää, hanna takah, linige hannaʔ; `tütrugul õi olõ linikit Se; lińnik um sääne rät́t lina langast kuõt Lut
Vrd lina
2. a. otstest kaunistatud käterätt vana`aegsed liniked on nagu meie käteräted, punased kiŕjad õtsan; linik õli `valge pitk rätt, moagetsi kiri servan Kod b. u väike kaunistav lina `Liinik `pandi `lavvale lina `pääle Jõh; laudlina on all, sis linik on peäl, `väĺlä õmmeldud kõik Juu; liinik põimitasse ja pannasse laua `piale, õmmeldasse liinik `välja Iis; lavval om linik pääl Krl
3. peen linaseriide tükk, millest tehti särgi varrukad `Käüse rõ̭õ̭vas `koeti - - säält lõigati kaasikilõ liniguʔ; meheimä, tu̬u̬ piĺl noid linikit nooĺõ kaasikillõ (pulmas) Rõu
Vrd linukas, linuke