Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 2 artiklit
limpama1 `limpama,
limbata spor Sa,
Muh spor L,
Kod Lai T(-
me, -te San),
limba|
daʔ, -taʔ V(-
mma;
-mõ, -dõ Krl),
`limpada Kuu VNg (kergelt) lonkama `Limpab `mennä `aeva üks `kolmat ja üks `kolmat Kuu;
`limpajad mehi sii kaks kolm tükki Khk;
`limpab kepiga köik küla läbi `käia Krj;
koer lähäb limbates Tõs;
vedäb tõiss `jalga perän,
`limpab Kod;
`oĺli sadanu põlve keeri `pääle,
kavva `aiga limbass Ran;
obene om `limpame nakanu San;
Neli obõst ommaʔ tallin,
viies ju̬u̬sk limbatõn `ümbre talli = sukakudumine Urv;
ei˽tiiä,
mis mu hobõsõ jalal viga sai,
ääsä hommugu `naksi `limpamma;
ala limbadu,
ala vigurdu˽tanh ei Har;
taa kell um sääne,
ku veidükene inne liigahhuss,
nii nakass `limpama (pommidega seinakellast); `päivä `limpsi iks,
käve lauda man ja taĺlidi Rõu;
tä ei likahtaʔ,
timä `limpass Plv Vrd klimpama,
limpima,
limpsima2,
lompama,
lömpama,
lümpäme
limpama2 `limpama VNg Vai, limbata Kei Juu limpsama kui [rase] ema nägi nüüd `ussi ja `ehmatas, siis `lapsele löi sie `külge, moni `limpas kield ja ajas `silmad pahembitti ja VNg; üvä liem `panno kield `limpama Vai; kaśs käind koore kallal, nüid `limpab keelt Juu