liinalineliinali|neVas, g -se TLäRõnSanHarPlv, -sõSe 1.linnaskäija liinalise tulliva jo, [pange] sü̬ü̬k lavva pääle Ran; Ku tõenekõrd `kiŕgse, siss `oĺli vaa `liinaminejäl üles tulla, õegati, et liinaline tule ärä üles, kikass joba kaits `kõrda `kiŕgnuNõo; ei ole me liinaliisi vi̬i̬l kotun Rõn; ma˽lähä liinalisele `vasta, siss saa ma˽`saia Har 2.linnaelanik, linlane Liinalise tuleva `küĺläRõn; na `oĺli liinaliseʔ, liina eläniku Har Vrdlinnaline