[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

liik2 liik g liig|u Jäm Khk Mus Pöi Emm Rei Mar Mär Tõs Tor Saa spor K/g -i Juu/, I VlPõ M TLä Võn San Krl Har, -o Käi Mar Võn Räp Se, -a Plv Vas Se, `liigu Kuu Lüg Jõh IisR, `liigi Jõe; n, g `liiku VNg; g `liiko Vai; pl leigud Phl joot, (alkoholiga) kostitamine üks `kutsub [pulmas] oma tuttava, `teine `kutsub oma tuttava oma `liigile - - vottab `viina ja paneb raha Jõe; sinä piad `liiku tegemaie, sinä said raha Lüg; `tehti kohe omavahel pliu pläu `vasta `silmi ja puol `tuopi `juodi viel `liikost `vällä, oligi leppitu Vai; tehasse obuse `liiku, obu εε `müidud Khk; teise pühabe aketse pulma `liikusid `jooma Mus; Kui majale sarikud peale `aeti, siis `pandi otsa sariku poari `küĺge kadaka rańts, pärg, enne maha äi `vöötud, kui peremees liigud tegi Pöi; mis leigud ne on, mis sa teed Phl; kui ma obuse ostan, siss lähme joome `liiku veel peale Tor; kui peremi̬i̬s uue poisi või tüdruku võt́tis, siss `võeti `jälle `liiku Saa; nüid pead `liiku tegema Ris; `kośjas `käidi neĺlaba ehk `kesnes `õhta, `viina oli koa `kaasas esimeseks liigiks; kui esimene kord `paĺka paegal oli aluskivide peal, pannakse tut́t `püśti ja tahetakse `liiki `soada Juu; juo mu poja `liiku JMd; mehed juavad lehma `liiku VJg; mes kaup see on, kui ei saa `liiku Trm; `tu̬u̬di perenaesele `põlle ja `nartso, kala ja viina egäühele liiguss Kod; `liiku `tehti siis, kui sarikad `piäle `pańdi, sarikate `liiku `ańti Lai; tite`vaatajalle `ańti `viinä kah, tite `liiku KJn; teeb kõrtsin vallavanema `liiku Trv; liha`eiten `võeti lina `liiku, et lina tõise `aaste `äste kasvass Krk; ommuku `antu `tütre `liiku, söönuva ja joonuva, ää mi̬i̬l, et tütär om Ran; liigo `ju̬u̬mine, kes `venne ost - - putel pandass lavva `pääle, juvvass `venne `tervüsest, `meistri `tervüsest, naaśe `tervüsest Võn; ma˽möi uma hobõsõ välläʔ, ma˽sai hää henna - - no leḱi `liikõ `ju̬u̬ma Har; egass sõ̭ss es saaʔ midägi tetäʔ, ku liik oĺl `ju̬u̬duʔ, oĺl käsiraha käen Räp; liigaʔ piät olõma, liigolda saa aiʔ Se Vrd liit2, liitk