[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–31. vihik (a–pari)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 2 artiklit

liig liig g liia eP(-ä Tõs KJn) M(-ä Trv) TLä San V(g lõia Lei), `liia R(n, g `liiga VNg Vai); komp liiem Kod
1. liigne, ülearune mida liig, sie liig, ülekohos ei `seisa kottis Lüg; see (palavus) oo liig Khk; Liig vesi mis `taevast maha tuleb, ega päe sajab Pöi; üks karsas oo liig sii Muh; küll see ikke üks va liig tuul oo Mar; liig lihavus põle ea, lööb viĺla maha Mär; aul laulab nii et liig ond Khn; ahi on nihuke, et pealt soab [leib] `liiga, aga põranda pealt ei küpseta Juu; mis liig sie liig, ikke parajus piaks olema [töötegemisel]; ahi on `liigagi [kütta] saand JJn; liiad oksad tulevad [õunapuul] ära lõigata Pee; lükkä lõhnaauk `laśti, lahe `liiga `löini `väĺjä; suab mõni `liiga tü̬ü̬tegemisegä Kod; oben ei jõvva `ku̬u̬rmet `perrä võtta - - mis liig si̬i̬ liig Krk; piass ta nüid sulale mineme, si̬i̬ küĺm om joba liig vanale inimesele Hel; meil om õigõ˽hää `möĺdrikene, ega ta liia mat́i pääle ei tükiʔ; ma˽proomõ ka˽tu̬u̬d raud`võĺli `nõstaʔ, is joua medägi tetäʔ, mia õks liig tu liig Har; vana jo liig (ülearuseks) jäänü Lut
2. s a. paaritu (arv) `pähkne `muistatamine oli - - [võttis] pihusse omale pihu`täie neid `pähkni ja siis [küsis]: no `ütle liig vai paar Kuu; vötad `pähkid `piuse ning küsid teise kääst: on‿s liiad vöi paarid. kui `ütleb [et] paarid, aga on liiad, siss paneb ühe `juure, et paariks saab; oled sa täna liiaga `paaris (üksinda) Khk; kui kevadel nägid liiad kured, tuli suguvösas `surma, kui nägid `paaris, siis `pulmi, `jootusi ja `varrusi Mus; kui sa üksi oled, siis oo liig Vll; [tuuliku ratta] `Ambad ikka liiad, `värkli `ambad `pandi poarid, siis käisid east kogu; Laulab kukk `õhta magama `minnes liiad suu tääved, on teise päeva alati ea ilm Pöi; liiad ehk paarid silmad [kindal] Muh; ta oo liig, pole paari meest `ühti Kse; tüdrukud ikke käisid `pähklil, jõulu `aegas pośtele `pähkli anda. küsiti, kas oo liig või paarid. kui ei `ütlen õieti, pidi teesele niipaĺlu `pähkli `anma kui teesel sial pius oli Tõs; `ütle `vällä: liig või paaŕ - - `võeti mõni asi piiu, tõine peo tühjä, sedäsi vahedide (teine arvas, kummas käes) Krk Vrd liias1 b. suur liig läigadab (ülearune rikkus ei too head) Khk; kaŕussõl um esiʔ uma liig (abiline), suuŕ kaŕuss um jo uma liiaga˽vainol Plv Vrd liigkarjus
3. adv liiga nahk ketutab nina peal - - on liig `palju `päikest saand Jõe; älä süö liig pali Lüg; Nee kaabsud (kapsad) liig arvali, külm vöttas muist vahelt ää Khk; ropp inimene on oma suuaugule liig suure vöimu annund Vll; vanast oli `leiba liig vεhe ja väga sant oli ka, `tehti aganatest Käi; põhituul ehk omingu tuul, need oo liig külmad tuuled Rid; saabas loksub `jalgas, oo liig suur Tõs; ku vesi liig suureks lähäb, et `rohtu akkab `joosma, sis tuleb mõrd `rohtu täis Vän; `Tuulamiseks varuti parjad tuult - - liig vali tuul põld koa ia Kei; paneme kaĺla `aude `ahju, `meśki on liig vedel Ann; pane liha ligunema, on liig soolane Trm; tema (vikat) `oĺli väga liig pikk, väga maa teral SJn; si̬i̬ om `väege liig kalliss, sedä küll ei või `osta Krk; tü̬ü̬d oĺl liig paĺlu Krl; mõ̭nikõrd omma liig `valgõʔ kaara jahuʔ; no olõt sa jo kerikuhe minegiga liig `kaugõss jäänüʔ; timä lät́s uma `sõimamisega liig `süvvä Har
4. liiga tegema a. halba, haiget tegema `tõine laps `peksäb `tõisi, tieb `tõistele `liiga Lüg; ää tehk lapsele `liiga Khk; ega luomadellegi tohi `liiga teha JMd; ää tee teisele inimesele `liiga Koe; ärge aga veiksemalle `liiga `tehke VMr; temä taap (tahab) `põrgut ärä `osta, siss koradi ei ti̬i̬ `tälle `liiga, ei pane `katlade `ki̬i̬mä Nõo; ku `liiga tege, siss õ̭ks kaibatass `kohtuhe vai lepüsse `hinda`vaihel Se b. kahjustama jäneksed, nie tahavad `liiga teha, `pääva ajal `tõime `einu, `õhta tulid `pepri `süema Hlj; Õppi, õppi, laiskvorst, kas sie `tarkus `sulle `liiga tieb IisR; ää tehk `liiga jooma ega söömaga Muh; Mees äi teind tööle liiga (laiskles) Emm; mis madalad maad olid, kus vesi `liiga tegi, olid raabid sehes Mih; kuiv akkas `liiga tegema, meie õue oli nii, et tulitikku ei `tohtin maha visata HMd; [õunad] pidi õhukselt panema, kõvast `kińni `katma, siis ei teind külm `liiga Lai; küĺmeteb margussepäevän, siss ti̬i̬b all sügise linadele `liiga Hel; [kui vöö on vööl], om kihä kimmäss, ei˽tii `liiga henele Har c. (tööga liialdamisest) tüö `juures `tõine paneb `õige taga, tieb juo `liiga Lüg; `Raske tüö, tegi omale `liiga IisR; te `teete nii paĺlu tööd, löpetate ennast ära, `teete `tööga `liiga Vll; suńnib tõiss, teeb `liiga selle `tü̬ü̬gä Kod
liig- (mõlemad osised võivad muutuda) lisa- kui rukkid `onvad `pitkäd, siis `panna liig `parred; kui akkas üks riist `juoksemaie, siis `pandi liig põhi `sisse; sel `aastal on üks liig päiv, üks `lisna päiv üle Lüg; selle `aasta sees [on] liiad päävad Khk; Kui vilja palju oli, pandi liiad lõsnad (talad) ja nende peale parred Kul; liiad `pardad - - paadi parraste peal on vee `kaitseks teised `pardad, mis oiavad suure `laine ära Ris; liig uks, se tõmmati `öösseks `kińni Juu; liigtala - - ni̬i̬d talad, kos `piäle parred tulevad Kod; vanast ku `väega `kõrge lõhn `olli, siss `panti liiatala `alla, liiataladele parre pääle, sääl kuevatedi lina`si̬i̬mnit vai `linnu; tu̬u̬ liiatala varu kääneti peristala `ümbre, aga kõjo, kellest varu kääneti, pidi ää `jämme olema Nõo; ku ta (sõrm) liia küüdse maha aja päält ja nu̬u̬ŕ küüds paksõmbass kasuss, siss päset sa hädäst Har

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur