[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 8 artiklit

liht1 liht (-h́t) g lihi Trv Hel Ran Võn Kam Ote V; pliht g plihi Puh Nõo
1. hobuselakk kos pu̬u̬l liht `olli, säält pu̬u̬ld `panti ohja aru alt rooma, ja kos pu̬u̬l `lihti es ole, säält pääld rooma `panti tulema ohja aru, siss es vatsi `lihti ärä Ran; arjukese `tahtsiva obese `jõhve, `olli ta siss plihi jõhv vai anna jõhv, kõ̭ik kõlvass Nõo; obõsõ lih́t om mis kaala pääl, a lakk tulõ otsa ette Võn; mõni `lõikap lihi ärä lühiksess, ilusass Kam; kõrvil obõsõl iks must lih́t ja and Har; `siid́egaʔ paĺmiti kõiḱ liht Se
2. kaerapööris türgi kaar om üte lihiga, nigu obese liht ütel pu̬u̬l Ran; vanast oĺliva meil kaaraʔ üte lihigaʔ, nüüd omaʔ kolmõ lihigaʔ, pöörüssegaʔ Räp

liht2 liht g lihi Jõh Rei Phl Mar Vig Kse Mih Aud Tor Ris; n, g `lihti VNg mett kui [lõim] `katkeb kudumise ajal, siis `riide on `lihti täis Jõh; `riidel veel liht sees. `pessi lihi maha Phl; `keetis `lihti, lebe oli `kangest Mar; lõnga liht mis lina `seemnest keedetse Aud; niisutadi lihiga, et suga ei `kraapin Ris || linaseemnetest keedetud loomatoit – Vig

liht3 liht g lihi Lüg Jõh Nis Hag Juu Iis Trm; komp `lihtim VNg nüri, tömp `ammas on nöss ja liht, enämb ei `lõika Lüg; Lihis rauas obune, ega sie nali õle, libedaga Jõh; suvel on [hobusel] ilma toĺlideta, lihid rauad Nis; ammas on nii lihiks läind, vanaks jäänd Hag; Rukkit ja õdra võis vaheldamiisi `laske, niikaua kui [veski]kivi liht õli Trm || tihe `kaŋŋas pida `lihtimast tegema, aga mitte sore VNg; `kaŋŋas on liht, ilus sile ja tihe `kaŋŋas Lüg

liht4 liht Plt; kom lihiga Trm libistaja võib ka seda`viisi `kartuli `panna, et paned vakku, ajad lihiga tasasest ja kui `kartul üleval, siis akkad `muldama Trm

liht5 liht g lihi liitekoht – Nõo

liht6 lih́t g lihi istelaud paadis lihid oo seandse `istelauad, miga oo vene peras ja ninas Aud

liht7 liht HMd; pliht g plihi Ris lüht (vokil) plihi `ammad on plihi `külges, nende pialt saab löng `juosma `pandud Ris

liht- liht-, lihtne; tavaline liht`kangaid ma kudusin. ja kohe päris liht tüöd ma olen tehend elu aja VNg; ei õle saks egä sant, on liht inimine; `naised `tieväd liht `sõlme, meri mehe `sõlme ei `õska minä ka Lüg; Va liht loom (lehm, kes ei lüpsa), mis jahu sellele taris on; Liht lauad (servamata), aga nii `kallid Pöi; ta polnd ameti `riides, ta oli liht`riides Mär; mud́u üks liht töömees Tor; alus `särki `üitakse mitut `moodi, alumine särk ja lihtsärk Hag; lihtkangas on see kahe niiega kangas, labane kangas Juu; liht pulmalene (auametita) Koe; egäs list inimene ei `õska nõnna ilosid sõnu kirjä `piäle kirjotata Kod; sellel om liht elu, nad ei elä peenikselt Hls; si̬i̬ olli üit́s lih́t`tü̬ü̬line, peenembe `tü̬ü̬lise kutsuti `antvärgi Hel; uiss tetti [saunale] liht lavvadest Ran; oṕpe inne äräʔ, sõ̭ss saava˽targass, sõ̭ss ei olõʔ inämb liht`rahva `saisusõn Räp