Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 2 artiklit
ligi1 ligi üld (
hv Sa,
excl Muh); rõhutatult liituvad liited -gi,
-gina I. adv 1. lähedal, juures; lähedale, juurde a. (ruumiliselt) siis laev tuli jo `oite ligi Kuu;
`astu ligi,
et ma `kuulen,
midä `räägid;
Kui ligi on,
siis iniseb,
kui `kaugel on,
siis igatseb Lüg;
`ninda `kavva jo `temmada neid `nuoda `siibi `maale kui,
perä `tullo juo ligi Vai;
obu - - kuri ka,
ligi lähed,
tahab kista Khk;
See (veis) on ikka `sõukseks metsloomaks läind,
et mitte ligi äi tule Pöi; [jänesejahil] sai `kεidud,
kui tuisused ilmad olid,
siss ta `laśkis teinekord ligi Noa;
kooguga saab nöör jää alt ligi tõmmatud Rid;
lähäb nõnna lipates teene,
ei soa ligigi Juu;
sain aa (aia) `roika kätte,
et annan talle,
kui ligi tuleb Kos;
kardulit soaks küĺl,
kui augustis tuleks veel `vihma,
nüid ei tohi sahaga ligigi `minna HJn; [tütar] ei last pesule ligi (ei lasknud abiks pesema) JJn;
nüid on kõik suur kasemets pial kõik,
ära mine vikatiga ligigi enam Koe;
obene ei lahe ligi mi̬i̬ss,
kis tämädä o lüänud;
säŕk on ligi,
aga surm on vi̬i̬l lähem Kod;
kääd ei ulata ligi Äks;
ta on tige kui karu ohakas,
ligi ei tohi `minna Plt;
mis sa ligi tükit Krk;
ta‿m nii `uhke,
ta‿i anna ligigina;
mul om `varbavahe `väegä üits ütega ligi,
siss `auduva ärä Nõo;
täl ei ole vett ka sääl ligi Ote;
ta aida tei sa külh `väega ligi elumajalõ;
laual höölitäse veere˽kokku,
siss pandasõ tala alaʔ ja preśsitäse ligi (kokku) Har;
lehm um `väega ligi,
ta pusk Plv;
Kõlguss tetti rehest kavvõ,
aga laudalõ ligi Vas || (millegi kallale) nemad (puud) kisuvad `pikse ligi Kos;
kuiv puu ei `tõmba `niiskust ligi nii `kergeste KuuK;
niisugust sitakäppa ära lase ikke kuhugi ligi,
siis on kõik soĺgitud VJg Vrd ligid b. (ajaliselt) igä ühele tuleb vanus ligi ja surm tuleb ka `viimäks ligi igä ühele Kuu;
kui `naisel tuli juo sie `sünnituse aig ligi,
siis mies pani obose ette,
läks `amme järele Lüg;
vahõl `oĺdi ligi umikuni Khn;
vanadus tuleb ligi PJg;
palavik on nii suur,
surm on ike ligi Juu;
minu pääväd akavad ligi tulema,
silmänägemine jääb ärä Kod;
ku söögi aig ligi tuĺl,
sõ̭ss `tütrik `lätse `ki̬i̬tmä Räp c. lisaks, juurde rahas tuli koa ligi `maksa [popsikoha eest] Tõs;
kirik võiks ikke mõnekast `aśsa ligi aidata PJg;
lapsed siis `aitast ka ligi (toetasid rahaliselt) Hää d. (külgelöömisest) üks taht igä Valeville ligi `lüüä,
sie oli mittu `aestat vanemb Kuu;
`tahtis `mulle ligi `lüia KuuK;
piab ike ligi `aama,
mud́u mehele ei sua Kad;
kohe nagu `kaela `kargamas - - kui poiss tüdrukule ligi tikub Lai2. peaaegu, ligemale, umbes suur külä küll,
ligi sada maja,
aga `vaesed kõik;
ahuss õli `kõrge,
ligi laest `saadik,
obone sai kõhe `punnida sääl Lüg;
ligi kaks `aasta miust vanemb Vai;
põln just `kindel,
kui paelu,
ligi sada neid ikke oli küll Tõs;
sia ligi toh́m (päris rumal) Khn;
ligi kolmsada `sammu kivi`aeda `tehti Ris;
siin sammas aĺlika pial oli mets pardi pesa,
ligi kana `taulised munad Amb;
iired olid minu vildi ligi täis `taśsind [teri]; jalg oli ligi põlveni `paistes JJn;
ligi kilu`meeter maad oli,
kus obused olid eenamas Tür;
ta oli ligi kolm nädalid `aige VJg;
oma tuas on käärpuud üleval - - nad ulatavad ligi `laeni Plt;
põld`eina ligi sada `ektaari vi̬i̬l ülesse `panda Vil;
minev`aaste ma tei ligi kait́s peenart `ernit Krk;
si̬i̬ meie kell om ligi `ütsäkümmend `aastat joba käenu Nõo;
tu̬u̬d om ligi kol‿kümmend ajast`aiga;
tu `tütrik oĺl ligi kolmõ`kümne vai alt kolmõ`kümne Har 3. kaasa; kaasas, ühes otta kaik nied `asjad ligi VNg;
kui ta kohegi tööle lεheb,
vötab `moona ligi Khk;
vöta leevakott ligi Rei;
peab paśsi ligi `võtma koa Mär;
kosilane tuli,
viina`lähkred olid ligi;
meelitäväd tänd koa,
`kutsvad ligi;
kubjas oli igä päe ikke ligi põllal Tõs;
mina läksin siis tämaga ligi `mäńgima;
anna tääle natuke `leiba ligi Aud;
karjalaps võttis kannika ligi Tor;
läksin mammaga ligi Saa;
liiad `lammad `ańti pruudil kaasavaraks ligi Ris;
karjatsel oli püśs ligi,
sellega lasi vahest `uńta VMr;
oleva räägitud,
et neil on vaĺss rahad ligi KJn;
laits läits esäge ligi Hls;
viinapudel olli ligi ja käüsive linutaman Pst;
temä kuts miut egäss poole `eńdel ligi Krk;
kas sinnu võedass ka ligi Har;
ega `tõrva ka saa as tetäʔ ilma `vi̬i̬täʔ,
vesi pidi õks ligi olõma Räp4. lähedane, lähi- (täiendifunktsioonis) meie ligi `naabruse rahvas Mär;
siis `tuńtsin ta äe,
et oli siit ligi inime Ann;
mine Palu`küllä,
`vaata ku ligi majad,
ühess uksess `sisse,
tõesess `väĺjä Kod II. postp (koos genitiiviga) 1. lähedale, juurde; lähedal, juures a. (ruumiliselt) `tuikene `lendab maja ligi VNg;
tua ligi ei tõhi tuld tehä Lüg;
karjatsed kεisid sii Austla `metsas ikka elajate ligi Khk;
Äi see vana eit lapse ligi lähe,
`oitku kes tahes Pöi;
see puĺl juba mu ligi üsä Var;
tä tikkus mo ligi Tõs;
arakas sööb kana munad ää,
kui ta pesa ligi piaseb Kos;
kui odrad on tua ligi,
soab `tońtisi (hernehirmutisi) `tehtud Amb;
ta oli nihuke `uhke ärra,
`tüöliste ligi tema ei läind JJn;
maja on metsa ligi VJg;
ärä mine obese `lat́ri ligi;
kaev ehitatse tuba ligi Kod;
koer kipub minu ligi Plt;
puutäid,
kui saab inimese ligi,
naha sees kohe otseti Pil;
ma istu su˽ligi Har || (millegi kallale) inimest põle mitte eina ligi saan `minnagi,
lood keik maas HMd;
kui mõni suab teise süegi ligi,
oh sa eldeke,
kud́a ta siss eĺbib Sim;
ise ep mõessa ratta ligigi minnä ja tahab kõhe Palale `sõita Kod b. (ajaliselt) vene valitsuse `aeges akkas poast jüripäe ligi Amb;
sadande ligigi en õle Kod c. (arvuliselt) reńt oli viie`kümne rubla ligi Rap 2. vastu; vastas Või villast riiet mitte ihu ligi ka lasta,
kohe akkab kihelema;
See pole elu`aeges `vihta oma ihu ligi pannud Pöi;
riie seĺjän oo ihu ligi ja soe Kod;
kui kõrvad pia ligi,
siis sureb noorelt ära Lai;
ame om küll ihu ligi,
aga surm om vi̬i̬l lähepen Krk;
ku sa `lehmä `nüsset,
pannit pää sinna lehmä ligi,
siss tulliva sulle ka veeme `säĺgä Nõo;
hamõ om kihä ligi,
surm om vi̬i̬l lähembäl Har ||
kui ju kaĺlis,
eks ta siis südame ligi kasvas Pal III. postp (koos partitiiviga) lähedal(e), (peaaegu) vastu või vastas maad ligi lähäb [taim] mädanema Mih; [kapsariivi] nuad olid sügaval,
tema läks piad ligi Äks;
kui vikatit pandass varre `otsa - - susatass kiil vahele,
et ta maad ligi võtab Ran;
sel obesel om kole piḱk and,
periss maad ligi Nõo;
ta (hobune) lask kõrvaʔ edepoolõ,
siss `tõmbass pääd ligi jälle;
ku `vihma satass,
siss nu̬u̬ `päästläse `lindasõ väega maad ligi HarIV. prep (koos partitiiviga) lähedal(e), (peaaegu) vastu või vastas a. (ruumiliselt) `heinamaa oli ligi `Viinistüt Kuu;
nie (kingad) sai kääs viel `kandada,
ligi keriku siis sai vast `jalga `panna VNg;
`tõmmas `kõrvad ligi piad ja pani ajama Jõh;
tulin ligi `Narva Joesuu Vai;
oli seal ligi `kaevu pisike kuĺku,
äädika pudel JJn;
tigedal obusel on kõrvad ligi piad Sim;
õhulaev tuli ligi muad ja pragisi `irmsass; [hobune] võtab `ammaga kohe ligi muad;
särk one ligi iho,
aga surm o ligemäl Kod;
`juuksed ligi piad kammitud Lai;
tuleb ligi mind KJn;
si̬i̬ kotus om ligi ti̬i̬d Hls;
saime ligi kodu;
vihm on maha löönü viĺlä,
ligi maad Krk;
maa terä võt́t äste `puhtass kaari,
lõegass ligi maad Ran;
ame om küll ligi ihu,
aga surm om vi̬i̬l ligembäl Nõo;
tõne suur kivi oĺl ligi `liina (Tartut); `poiske `litsnu ennäst `väegä ligi nukka Kam;
kaśs hiiĺ pääsükeist,
kõtt ni ligi maad `lastu Kan;
Suu kinni nigu `lamba and ligi perst Urv;
hobõsõl omma˽kõrva ligi pääd tõmmadu,
kas ähvärdäss purõma tulla vai Har;
puu oĺli˽karsahn,
ossa˽`vaaldu˽kõ̭iḱ ligi maad Rõu;
`pikse `aigo pini `litse `hindä ligi põrmandot Räp b. (ajaliselt) Kui [päike] kesk`ommikust (
transl)
`ennast üles uppitab,
sie juo ligi `lõunet IisR;
ligi `õhtut `surri;
ärä enne minnä,
mine ligi `lõuna `aiga Krk;
ligi `õhtut vai `õhtu järege ma lää talliteme Hel Vrd liki,
likki,
lisi
ligi2 ligi g -da Mar Mär Kse Koe lähedane, ligidane ei saand ligida maa peale `külge püśsiga Mär; ligidad `naabrid Koe