libev(e)libevPst, g -aSaaKõpTrv, -e Krk; n, g libeveHlsKrkHel 1.libe, sile, tasane linane rõõvas lähab `koĺkes libevas Saa; laud libevase õõrutTrv; saań lask perän `tiiru, kui ti̬i̬ om `jääne ja libeve; pää libevess suiut; `terve libeve puu küllen ei ole kõbjasidHls; ni̬i̬ `sindle, mis juudi teive `liimeistrige, olli libeve; õige libeve ja `nilge `kõndi `pääle vihma; kuju libeve ti̬i̬ olli, ää `sõita Krk || hästitoidetud, rammus si̬i̬ oben om `kaaru saanu, ega ta mud́u nõnda libev ei oole; oben o ilus ku piĺt, libeve ku `läükless puhaKrk 2.lipitsev; meeldiv aa ääd libevet juttu; ku tal ää tuju, sõss om ta ninda libeveKrk Vrdlibe1