libaskliba|śk g -śkiLaiKJnVõn, -skiVas; libaskSaa, g -aVNg; n, g libaskoVai 1.libe tee oli jääs, oli libaśk ja märg, ma kukkusin maha; meil ukse esine ka vaest nõnna libaśk, et kuku või seliliLai; ta om seande libaśk kotuss, ärä astu libaśki kotusse pääleVõn 2.lipitseja; libekeelne inimene, ken suu sisä hüväste, taga `sellä aga pahaste `rääki, one libaskVNg; va libaśk koerKJn Vrdlibe1 3.libu, lipakas libasko `ulku `uulitsa `müödäVai