[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

helves elves LNg, g `elbe Jäm Khk Muh Emm, `elve Jäm Khk Kir Var, pl elved Aud; elbes Jaa Var, elbe ?Vll Tor Hää JMd ?Koe VJg Trm Plt KJn, `elbe RId Tõs JJn Lai, ?elb Hls, elve Kod KJn SJn, g `elbe, g -me VNg Lüg(-mme); pl `elbed Mih Khn Aud(j-) spor KPõ, u Kod/-ĺ-/, Pal Äks, `elbemed Hlj, `elved Kse u Kod midagi väikest või õhukest a.  peenike puru, kiud, kübe; lible, leheke, (lahtine) killuke; ude; valge kord hõõguvatel sütel tuha `elbemed `lennavad `ringi; üks vana linane `riie - - s‿`kaabiti `nuaga sääld `niske `elbemi [lapse haudunud kohtadele]; takku `elbemed VNg; Pääs `vaide `elbemmed, `arvad `iuksed Lüg; Vöilille `elbid on keik kuhad täis; roo `elved ~ lehed Jäm; kasel üksi on `elved - - nee mis koore pεεl `lahtiselt tuule kää illerdavad; sölmi kuhast `akvad [kõrreliste] `elved `pεεle Khk; odra oga, kaira `elbed Vll; üiges on `elbe ähk aga sihes Jaa; tule sees o põrmu `elbed; odra elbestele võtab `kolse korra `peale Muh; ohaka `elved oo nagu suled Kse; tule `valge elbe, mis tulise sühe `peale jääb; `juused lapsel kui `elbed peas Tor; Linane [riie] annab pailu `valgi `elbi ja `vilne võtab kangesti elbet `küĺgi Hää; ümmargune kaer kus `äśti paelu `elbeid (kaerapöörisest) Amb; tuli suadab `elbeid. süte pial on `elbed JMd; paberi [põlemis]`elbed koguvad `piale, puud ei `saagi ära põleda `elbete all JJn; sule elbe õhus Trm; mäda puu annab kõige enam `eĺbid. kui tuli juba ära kustub siis on `elbed pääl; `elbe `tuhka pannasse `aige pääle, kus nagu uhatand on Äks; `mähkme küllest kaabiti linase `riide `elbid, see `tõmmas [lapse haudunud kohad] kuivas SJn b.  lumehelves arvad [on] `elbed, laiad lume `kaabed Khk; `elbed tulavad lebletes maha; külap ikka akkab lund sadama, juba `elbed köivad Muh; `elbed tulevad maha nagu lõod Var; sajab `elbi Tõs; uidakas on üksikud `elbed, mis tulevad külmaga vahest Amb; `elbe on nagu külmema ilmaga, on kuivem, teravam ja` veiksem [kui räitsakas] Lai; Si̬i̬ lootsik olli mul kerge kui elve KJn; Üits `väike lume elb Hls c. pl kangaspuude alla kogunev praht, ebemed `kanga `alla tulevad ju `elved Kir; `kanga `elbed - - oo need mis suga ja niied `väĺla kulutavad Aud; linastel ja takustel tuli seda `elbeid maha, aga pue lõime `kangal ei tuld kedagi maha Sim; takusel [kangal] on `rohkem `elbid, linasel on vähäm Pal; linastel [kangastel] on nisukesi `elbid tulemas - - `elbed pühiti luuaga ära Plt d.  (madalama väärtusega) linakiud; takupraht takused linad või `elbes, siis `põldki ia `ropsida Amb; `elbes linad on kohedad; lina on `elbesse jäänud. `kasvamisest tuleb see viga; takused ja `elbes, need on odavad [linad] Sim; kui liiast on soanud [lina liguneda], siiss on `elbele tõmmanud Lai; viletsad linad nigu `elbed Plt; `vaata kui tal (istutatud linapeol) se elve lõi seasi `lahti, siss `tiatsid et tulevad ära koristada SJn

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur