[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
leitse leitse Pöi Phl Vän Saa Amb Ksi TMr San, g `leitse Muh(p leetset) spor L Ha, Tür Koe ViK Lai Plt KJn Hel, leitse Rei Mar Pär Tor Hää Ris JMd JJn VMr Iis Trm; n, g `leitse Jõe Hlj RId Iis Lai, löütse Kuu/`l-/ VNg/`l-/ Hls Krk; leetse Vän Ris Kei Pai Sim Äks Plt KJn/-t́-/ SJn Trv, g `leetse PJg Tor, `leitse Muh Aud(n -t́-) Tor/n -t́-/ Juu(n -t́-) Kos VMr I; löitse Emm Han Var Tõs Krk, g löitse Rei; löetse Mih, g `löitse Vig; n leidse Hää Saa Trv Ran, leedse Võn, let́se Juu, leütse Khn, löidsä Hls
1. (umbne) kuumus, palavus; (niiske, lämbe) õhk; aur, ving kui tuul on mere puolt, siis tuleb mere `leitset, mere udu rikkub `viljad `vällä ja `lambad Lüg; Täna oli `sounas siis nii `kange soe ja löitse küll, et erm Rei; suri `leitse kätte ää Kse; Kui paŕsil `viĺla või linu kuevatase, sis tuleb tuppa `siuke `niiske vińgu`moodi aur, see `ongi leet́se. `leitse sees ei või kaua `olla, pia akkab valutama Tor; Märg vili `ańdis pailu `tossu ja leidset, `tuĺli `rohkem säru anda Hää; kui `märgi puid ülesse pannakse, külmetand puid, eks siis tule koa let́set, teeb peä `aigeks; vahest inimesed surevad toas `leitsesse ää. `leitse surm pidi kõege param surm olema Juu; Kui ikka `niiske rukki parsile panid, tuli rehetuppa kohe leitset Jür; kui ahe juba ää põlend, siis tuleb leitse rehe tuppa Koe; sie oli leetse, mis tuas oli, kui ahi oli küdend, siis `tõmmas `sinna `alla niesukse auru VMr; kui sie (leil) on visatud, siis tulebki `leitse Iis; ku ahigi küdeb, leetse tuleb ahju suuss `väĺjä Kod; ennemast rehes oli `leitse, sinna inimesed surivad `siśse Lai; rehi põle vi̬i̬l kuiv, leet́se alles sihes KJn; rihen om ka leidse, mis kohe inimesele pähä pane Trv; leidse vai lõun, `kuumuss Ran || hais paha `leitse on tuas, mõned lasevad `aisu `liiast Lüg || a ku müristemise u̬u̬g tuleb, lämi löidsä ilm; tuba om löütse, lämi Hls
2. hing, elu sie ole `viskand oma `leitse `välja Kuu; sel on `leitse `välläs, `õlgu siis inimine ehk luom Lüg
3. a. valu(hoog) Löi äkisti igavese löitse sisse Emm b. kiirus, rutt küll ma tulin `irmsa `leitsegä kodo; pani selle `leitsegä minemä Kod
Vrd leits, leitsak(as)
1. (umbne) kuumus, palavus; (niiske, lämbe) õhk; aur, ving kui tuul on mere puolt, siis tuleb mere `leitset, mere udu rikkub `viljad `vällä ja `lambad Lüg; Täna oli `sounas siis nii `kange soe ja löitse küll, et erm Rei; suri `leitse kätte ää Kse; Kui paŕsil `viĺla või linu kuevatase, sis tuleb tuppa `siuke `niiske vińgu`moodi aur, see `ongi leet́se. `leitse sees ei või kaua `olla, pia akkab valutama Tor; Märg vili `ańdis pailu `tossu ja leidset, `tuĺli `rohkem säru anda Hää; kui `märgi puid ülesse pannakse, külmetand puid, eks siis tule koa let́set, teeb peä `aigeks; vahest inimesed surevad toas `leitsesse ää. `leitse surm pidi kõege param surm olema Juu; Kui ikka `niiske rukki parsile panid, tuli rehetuppa kohe leitset Jür; kui ahe juba ää põlend, siis tuleb leitse rehe tuppa Koe; sie oli leetse, mis tuas oli, kui ahi oli küdend, siis `tõmmas `sinna `alla niesukse auru VMr; kui sie (leil) on visatud, siis tulebki `leitse Iis; ku ahigi küdeb, leetse tuleb ahju suuss `väĺjä Kod; ennemast rehes oli `leitse, sinna inimesed surivad `siśse Lai; rehi põle vi̬i̬l kuiv, leet́se alles sihes KJn; rihen om ka leidse, mis kohe inimesele pähä pane Trv; leidse vai lõun, `kuumuss Ran || hais paha `leitse on tuas, mõned lasevad `aisu `liiast Lüg || a ku müristemise u̬u̬g tuleb, lämi löidsä ilm; tuba om löütse, lämi Hls
2. hing, elu sie ole `viskand oma `leitse `välja Kuu; sel on `leitse `välläs, `õlgu siis inimine ehk luom Lüg
3. a. valu(hoog) Löi äkisti igavese löitse sisse Emm b. kiirus, rutt küll ma tulin `irmsa `leitsegä kodo; pani selle `leitsegä minemä Kod
Vrd leits, leitsak(as)
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|