[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

leitsak(as) leitsa|k Kaa Aud Hää Vil Trv Võn, g -ku VJg Lai Pst, -ka Sim KJn, -gu Khk Saa; `leitsa|k IisR, -ku VNg(-ka|s, -a), -gu Kuu; leitsä|k KJn Vil Trv, leidsa|k Ksi Trv, leidsä|k M, g -ku; leet́sa|k g -ka Juu; leitsak|as Jäm SaId Mar Kse Tõs Tor Hää Ris Jür JMd Kad VJg, leetsak|as Tõs Aud/-t́-/ Juu, g -a; g leitsak|a Han Mih, -u Han Amb
1. (umbne) kuumus, palavus; lämbe õhk; ving Niisuguse `leitsagu järel tuleb igä suurd sadu Kuu; tuba söhust leitsagud täis - - tee uksed `lahti Khk; Ta on ikka `sõuke leitsakas ega pää et närsitab kõik asjad ää Pöi; leet́sakast tuba täis Aud; [saunas] `kange leitsak sies, lüöb inge kohe `luksti `kinni Sim; leitsak on saunas, suitsu ving ja tule `kuumus Lai; leitsäkud tuli paelu `siśse, peä akkas valutama KJn; küll om kammer leitsäkut täis, ole sääl leitsäku sehen Trv; leidsäk võtt oimu äräd pää si̬i̬st Krk || hais `kange leitsak, sańt ais Khk; `nöuke leitsakas `lahti, et paneb iŋŋe `kinni Krj || a Leitsak ilm Võn
2. hing, elu; jõud, võhm soe võt́tis üsna leitsaka `väĺla Kse; [raske töö] võttis leitsaka päris `väĺla Mih; rugirihi `tahtis leetsaka `väĺla võtta Tõs; sain nii `peksa, et pidid leetsaka `väĺlä `võtma Juu; mul on leitsak väĺlas, ei jõua, pian `süema Sim || (surmast) `Kinkis `leitsagu kuradille Kuu; Põua `aegas põln `eina, loomad aasid kebade leitsaka `väĺla Han; `viskas leitsagu `väĺlä Saa; luom `viskas leitsaka `väĺla JMd; eks ta nii kaua rügi seda tüed teha, kui ükskord leitsakas väljas Kad
3. a. hoog Seda kord läks see külma leitsakas `jälle `mööda Pöi b. rutt Juulil oo selle meheleminemisega seike leitsakas lahti Kaa
Vrd leits, leitse, lõõtsakas1, läitsak