[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit

läitsak läitsa|k, läidsa|k g -ka Saa(läüdsäk); läidsä|k g -ku Krk leitsak, ving Tuba on soja läitsakat täis Saa; Sellen läidsäkun saap vi̬i̬l kudagi engäte, aga mea ole ollu läidsäkiden, mis enge peris `kinni matave Krk Vrd läitse

läitse läitse Saa, läidse Saa Krk, g `läitse; läetse, pl `läitsed Kõp; läütse g `läütse Pst

1. tulehakatis Ti̬i̬ ruttu tuli läütseg liidi ala Pst Vrd läituss
2. leitsak kammer om igävest läidset täüs Krk Vrd läitsak

*lämbur p `lämburi sumbunud õhk, leitsak sie tuba on `lämburi täüs VNg

lämm1 lämm Jõh Krj Kse HMd Ann Pai Pee, g lämmi Jäm Pha Rei Mär Jür HJn Amb JJn Sim, `lämmi Kuu, lämmu Juu(n lämmu) JõeK JMd; lämb g `lämmi Kuu, `lämmu Lüg; n, g `lämbä VNg; n `lämbi Vai

1. subst leitsak `Augustikuu lämb tege näd (kalad) `huonuks Kuu; võtta tie `õige sedä `luhti (õhuakent) `lahti, tuba `ninda `rasket `lämbu täis Lüg; vahest `leiba saab tiha, tulab `lämmi `sisse Jäm; `lämmi tuba täis Mär; niist `lämmu tuba täis, tümä sue, tieb ike peä `aigeks koa Juu; Ei mina võind sial sauna `lämmis `olla Jür; kiedan lehmale saunas, muidu ajab `ullu kartuli `aisu, `lämmi `sisse, `auru ja sodi JJn; aab `lämmi (reheleitset) `sisse Sim || (viinauimast) ega ta nii `õlpsast `purju ei jää ja `lämmi täis JJn Vrd lämmetis, lämu2
2. adj leitsene Tänä o nii lämb `ouess, et kohe pää kogu aja märg, ku `liigudigi Kuu; küll on tänä `lämbi `ilma Vai; Vesisaabas on köige `rohkem augusti kuu sees, siis on lämm aeg Jäm; ta oli nii päris lämm kohe (tuuletu ja kuum ilm) Kse; kui on `kange vaik pala, siis on lämm sue Jür; müristamese `vihma tähendab, kui nihuke pala, lämm on Ann Vrd lämmu1

lämmatis lämmatis Muh, g -e Pöi; lämmadis Jäm Khk Mus, lämmätis Juu, lämmats Muh Mar, lämmäts Hls Krk, g -e

1. lämbumine lämmätis kipub `peale Juu; lämmatisse panema lämmatama köhib nenda, et paneb lämmadisse Khk; suitsu see paneb lämmadisse, paneb iŋŋe `kinni Mus; nii paha õhk, see paneb üsna lämmatse Muh Vrd lämbus2
2. leitsak, läppunud õhk `kange suits ja nii `kange lämmats, see lämmatab üsna ää Mar; sann om lämmätsed täüs, ving ja lämmäts, inimene sureb sääl ärä Hls
3. lämmatamine a. (lumesajust) lume lämmadis, lämmatab lume maha Jäm; päris lämmatis `lahti, lumelämmatis Pöi b. piltl intensiivne tegevus, möll nüid on lämmadis `lahti (kiire töö) Jäm; enne `üiti ilmasõda, mis sõda siis nüid oo, nüid ikka päris lämmatis oo Muh
Vrd lämmatus

lämme lämme Sa Muh Phl L Rap Tür Plt SJn, g `lämme Käi Kse Tõs; n, g `lämme SaLä Pha Vll Rei Hää Ris hrv KJn

1. a. lämbe, soe ja umbne tuba söhust leitsagut täis, `lämmed `aisu, tee uksed `lahti; `keldris on nii `lämme öhk Khk; lämme ilm Pha; paks soe öhk, `lämme öhk Vll; `oues paks `lämme luht, `lämmed ilmad Rei; `seuke lämme õhk, madal maja aiseb seest Kse; täna nii lämme, soe ja lämme, kas tuleb müristamest või Tür Vrd lämmu1 b. leitsak koa `kange lämme, nisuke suur udo ja, `öötasse, elm oo üsna lämmet täis Mar
Vrd läpe2
2. värske, pehme leib `peale ahjust `vötmist `lämme Vll; meil `tehti täna `leiba, meil ühna lämme leib; lapsed, `võtke lämmet `leiba Muh; `lämmed levad Käi; lämme leib oo ea `võiga `süia Mär; mõni `lasnudki leba ika kõbass `minna, pehme lämme leib nagu ei sünnigi `süia Mih; `meite toet (taat) läks tuneli (tunaeile) ommiku `linna, panin lämme `leiba `juure ja `toeri (taari) `lähkresse Rap
3. pehme, (loomult) leebe Liisi, see änd (olnud) ka nii tasane ning lämme, laseb teha kuidas tahab Mus || saamatu ta oo nii lämme et kole kohe, nii lämmet inimest ma pole enne näin mitte Muh
4. lääge, läila vesi oo soe, `lämme maiguga, maitse läheb `lämmeks; `lämme `maoga toit; mu suu nii `lämme täna oomigu, sańt maik suus Khk; vesi lähäb `lämmeks, kui sojaga kaua toas `seisand oo; sandiks läind leval o `öige vägi `välja läind - - siis o `lämme maiguga Mus
Vrd läme1

lämmetis lämmetis g -e leitsak, niiske palavusKse Vrd lämm1, lämmitis

lämmitis lämmitis leitsak kui väga palav ja lämmitis, siis tuleb suur müristus KuuK Vrd lämmetis

lämu2 lämu Kuu() Hlj Jõh IisR Pha Pöi Kad suitsusegune õhk; leitsak; aur Tuba on lämü täüs, vara sai `siiber `kinni Kuu; `Keitas sia`kartulid, nüüd ei lähä sie lämu tuast `vällä Jõh; `Saunas on viel lämu, ei `sinna või `praegu `minna; Täna on ilm nisuke lämu täis IisR; Täna toas `söukest lämu, et `raske iŋŋata Pha; ei mina sial võind `olla, kõik tuba oli lämu täis Kad Vrd lämm1, lömu2

läpatis läpatis g -e Sa(-dis Jäm Khk Mus) Muh, läpa|tes g -tse Hää, läpä|tis, -tsi Var; lepatis Ans; läpäts g -e Saa Kõp(-t́s) Hls Krk(n -tse)

1. subst < läpatama2 a. hallitus, kopitus läpätse kõrd om söögil pääl Hls; leib `nätse, läpatse maik man Krk b. leitse; suits; hais kui siis‿se tökurd akkas `saapud kaudu `joosema, `terve koolimaja oli sihandust läpadist täis Khk; kui `miskid o mädanema läind, siis o `kange läpadis `lahti Mus; Tükkis täis, viina läpatis keib sehest välja Kaa; peeretas soja sauna `nöukest läpatist täis Krj; tuba tuli maini läpatist täis, [enne] kui ta pölema akkas natuke Jaa; see läpatis paneb pea valutama Muh; läpätis oo tuas, õhk ei ole klaar Var; Tuba `mõõru täis, ku `seukest läpatest ja `tossu tuas on Hää; läpätse lää `aknest `vällä Krk c. leitsak, kuumus Oeh, see läpatis nõrgestab ösna ää Pöi; selle läpatsega ei taga `ki̬i̬gi väĺlas `olla Hää; ku ma `vällä tulli, sõs olli `kamre läpätse alle sehen, ihu läits rambass Krk Vrd läpe2
Vrd läpp2
2. subst < läpatama1 a. lumetuisk lume läpadis suitsedab `vastu `silmi, on aga läpadis `lahti; ma pidi minema, aga selle läpadisega ep lähe `kuskile Khk; Ta on ikka `väljas `sõuke läpatis, et näe [mette] moad ega taevast Pöi b. töötuhin, -palang läpadis `lahti, töö lihab nobesti, ulk inimessi koos Jäm; üks töö mürin, läpadis `lahti Khk || (metsatulekahjust) suur tule läpadis `lahti Khk

läpe2 läpe g läppe Aud Saa Rõu; g läppe Krk

1. adj leitsakune läpe ilm täna et́e Aud; Siin tarõn um läpeʔ õhk, siin saa õiʔ ollaʔ Rõu
2. subst leitsak rehel om vahel läppe ais, ku üte oori tuld olet `panden, sõs ta om `seante läppünü, niiste luh́t Krk Vrd läpatis
Vrd lämme

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur