[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

juureline juure|line JMd, -lene g -lese Mar Plt KJn, -leine Emm; juurõli|ne g -tse Vas = juurekas ne `kaapsud ja `leiked on nii juurelest, `palju `juuri all Emm; `kartuli pääliss on juurelene, egä siin `kartulid all põle KJn Vrd juuriline, juurline

juur|vili Tera`vilja `külväti `nuarel kuul ja `kartul `pandi vanal kuul ja juurvili ka vanal kuul Jõh; `leiked, `kaapsud, `naarid, peedid on juurvili; juurviĺja aid Jäm; juurviĺja jaoks on väike osa, suurem osa on ikka teraviĺja all JõeK Vrd juurevili

kaalikas kaali|kas spor, u S(-gas g -ga Khk) L, K(koali-, kuali-) I(kuali-), `kaali|kas R(n -gas Kuu Vai(-ka), g -ga VNg), g -ka; kaali|k u Pal Puh TMr Võn Rõu, g -gu Jäm Jaa, -ku Trm/koali-/, -ga Rei, koalik g -e, koaĺke, kualike Kod juurvili (Brassica napus) `ühte `puhku panivad `kaalikku `ahju, panivad `suure `panni `kaaligu täis VNg; pääld `püöri`päivä ei `kõlba `istutada, siis ei saa `kaalika Lüg; ne on `karged `kaaligad Vai; mo vanemad `üitsid `leiked, aga me oleme kaalikaks akand `üidema Kär; puene kaalikas Kul; kaalikad tohlastavad, on `pehmed, `tombavad siest `valgeks, on arvad JõeK; ega tohletand koalikad siis kõlba äśti süia, nied on kibedad Kad; kuaĺke kuabe on magus Kod; `kartuli ja koalika puoled Pal; kaalikas kasvab `mihklipääva öösse veel villase lõnga `kat́ki Lai; kui `juuksed ää lõigati, siis oli pia kui kaalikas ots Plt || fig taipamatu inimene õled üks `kaalika pää ehk kabusta pää Lüg Vrd kaal7, kaaliss, kaalits, koolikas

kuhi kuhi g kuhja eP(n kuhe Pä SJn Kõp Vil) M T VLä(kuh́ g kuja Lei), `kuhja R(n, g `kuhja Vai), kohja Har, kuh́aL( kueha, kuha) Võn V
1. suur hunnik a. kuiva heina või põhu kogum (ümber varda) `laia lämäküse `kuhja teid Kuu; `kuhjal on `malgad pääl ja `argid all VNg; `einä kuhide `alle ja lao `räiste `alle; kus neli `nurka `püsti on, sie on `kandiline kuhi; `kuhjale `panna ago `põhja, perä `panna `kuhjale `malgad `pääle Lüg; õlen isegi neid `kuhji tehnd küll Jõh; ne vaid `vehkiväd kuhi (kuhjasid) tehä; üks `kuhja vaid `ongi `tehtu Vai; on änam `eina, tehasse `kuhja; kuhi on labust suurem, kümme `koorma on ühes `kuhjas Khk; meite küla inimesed olid eile `kuhju teind Mus; ma ole `söukest `kuhja teind, eina `kuhja et, puu oli kasumas oort ning tegime `sönna `ümbere Vll; kuhjad `üidsid vanad rahvas kuad Muh; `raiuda neli `pitka jämed puud - - kuhja soova puud Emm; kuh́al sai lava `alla `tehtud Rid; `kuhja ei kasvatata, kuhi lastasse `põntsa (tehakse keskelt jäme) Mar; kel [heina]küint ei old se tegi `kuhja; tä teeb ead kuehad, oo alati otse Vig; toob `terve kueha korraga koeo Kse; Kuhja tegemese `aegas tuleb võid `süia, siis kuhi tuleb libe, ei võta vett `sisse Han; `lässus kuhi, kuhja lössakas Var; kuehale malgad `piale Mih; kuhe oo suur ja kubu oo pisike; `seoksi magudega `kuhju sii põle Tõs; kuh́a oŕk jääb kuh́a `keskele Aud; põhk võib `kuhjes kah seesta Vän; tegin kuhjale ea terava pea `peale, siis jooseb vihm `easte maha Juu; nää su kuhi juob (on viltu) Jür; `tehti ikka suured kuhjad JõeK; nukud on veked unnikud, saod on suuremad, kuhi `kõige suurem Koe; `kuhje `tehti, kahest kolmest saadust akkas `piale, niikaua kui kahe`kümne viie saaduni; kui `kuhja alustati `kitsalt ja magu kua ei `tehtud, siis sai kitsas kuhi Trm; isä tegi kuhuja, kõik ehä `valgel tegimä kuhja Kod; `suadudest suab kuhi Ksi; ega kuhjal ei old `mõetu Plt; naiste tü̬ü̬st ei jää `kuhja kohekil (tulemusi pole näha) Krk; kes kuhja otsan om, si̬i̬ võtab einä `vastu Hel; katussega `kuhje `olli küll ennembide; otsib nigu kuhjast `nõkla; `kuhja `panti kümme ruga Ran; tulep kuhjale suur magu, saap `maokass kuhi Nõo; ma tuĺli poolen kuhjan ärä kuhja otst maha Kam; vääri oiava ort, et kuhi `ümber ei lää Ote; esi `oĺli ülevän kuhja otsan, terit `kuhja Rõn; `Kuhja tulõ `parral aol `aigu `mü̬ü̬dä kokku võtma nakadaʔ, sõ̭ss ei˽lähä˽kuhi makku Urv; `täämbä nakami `kuhja `lu̬u̬ma; alustõdass kuhi pandaʔ (kuhja panemist) Har; ka määne ilm um, ütelpu̬u̬l mäḱe satass `vihma, tõõsõlpu̬u̬l luvvass `kuhja Rõu; ko inne `paassa`päivä tet́te vai `lu̬u̬de kuhi, sis tet́te kuh́alõ vü̬ü̬ vööle Se b. viljanaber kuhi oli kaheksa`kümmend `vihku VNg; `kuormased `kuhjad Lüg; rugi akkijalad `panna `kuhja Vai; kuhi tehti aga kuda rukist õli Kad; pärast `pańdi odrad `kuhja, kolmkümmend `vihku `pańdi `kuhja Sim; kuhi `tehti nii `kõrge, et ulatasid pia`vihku panema Trm; kaarad `pańti kuhuja vanass Kod; kui `kańtsid paĺlu rukki `vihka kokku, sai mitu `kuhja Pal; kui [rukki]akid juba ära `kuisivad, siis `pańdi `kuhja Lai; kuh́a pää pandass vaib, et `vihma läbi löösi‿iʔ Se; rüäʔ sõss `kuhja ku is olõ `š́kouni kuõ pondaʔ Lei c. kartuli- või aedviljahunnik (talveks kinni kaetud) küläs `panna `kartolid `kuhja ja `kuopa Vai; killel pole `ruumi `tuhlid `sisse `panna, ne panad `kuhja; `naarid, `leiked keivad seda sammuti ka `kuhjas kut `tuhlid Khk; kardulid saab talvel `aukudes `pietud, kui palju on, siis kuhjas JõeK; kui kuhjal on õhuke kord `mulda pial, külm käib läbi, lähvad viimaks `mürdima kua Kad; `mihklipäeväss om `kartoli ärä `võetu, `kuhja ja `keĺdrede `pantu Nõo; `kartuliʔ pandass `kuhja Krl; kuh́a `haŕja jäteti mulk Rõu d. mingi muu hunnik vesi on `õige ajand jääd `kuhja kevadel Lüg; suured kivi kuhjad pöllal Khk; jää ajab `kuhja üles Rei; kik einama on müta `kuhje täis Saa; ladusivad puid - - `suurde `kuhja või uńnikusse Pee; vedid suure kuhja `lassa (laaste) `õvve; kivid oo kuhuja korjatud Kod; liha olli nõnda `uiske täüs, ku‿t́s uisa kuhi Krk; sääl es ole muud ku üits `ämläse võrgu kuhi Nõo; siss ommaʔ küll ormussõʔ tal sällän, sulõʔ `aetu `kuhja üles San; egä ei päse vi̬i̬ĺ minemä, [jää] om sinna i̬i̬ käänätüse pääle `kuhja üless ajanuʔ Har || no tulõ ta põld `kuhja `küńdäʔ, ińne oĺl laḱka küńnet; kuh́a otsah kasuss pareb vili, ku `pińdre all Se || Nii täis söönd, suur kuhi kaela peal, kot́t koonu all Pöi
2. nõu äärtest üleulatuv (keskelt kõrgem) osa vakal ning külmudul keib kuhi pεεl ikka Khk; `möisast äs saa `ilmaskid kuhjaga vakka, `suilisele `anti ikka kuhjaga vakad Kär; jöulu `laupa `tehti kuhjaga leib `valmis Krj; pane üks õun veel kuhjas `piäle Tõs; `katsusin `kuhja `peale `panna, ei seist `ühti, `veeres `alla Juu; pane toobile kuhi piale, nii et kuhjaga saab Trm; vanast üteldi et, `kartuli vakk om kuhjaga, viĺlä vakk om `riibu Nõo; kõnõldi, et sääl om paĺlu i̬i̬n, kas ta kuhjass `pääle lätt (kui mehele läks) San; magasi aidast `pańti `triiki vakk, süǵüse es `võeta `vasta ku `kuhja is olõ Har; kuhjaga (täis) ~ kuhjani väga palju; viimseni Tuleb aeg, saab kõik `sulle `kuhjaga tasutud IisR; tamal on varandust küll `kuhjaga Vai; Taḿm kuhjaga tõrusi `täüde Khn; tulli nõnna paelu `vihma, et pand raavid kohe täis kuh́aga `joosma Vän; panin päris kuhjaga täis kohe Juu; nõu om kuhjage täüs Hls; küüń om `einu kuhjani täüs Krk; tü̬ü̬d om kuhjani Hel; toṕs kuhjaga `kärbläisi täis Nõo; meil om alh `kartuled hulga nigu kohjaga om ala˽kasunuʔ, periss maa om üless `nõstanuʔ Har; mõ̭nikõrd om uba kuh́aga `viŕnjet täüś, nii et saa eiʔ `põimaʔ Räp Vrd kuhjakil(e)

lõige lõige Noa Mär Kse Saa Kei Pai VJg IPõ Plt Vil Trv, `lõige Lüg Jõh, lõege Tõs PJg Tor Juu Kod Äks Ran Ote, g `lõike; lõigõ(ʔ) g `lõikõ Krl Har; löige g `löike Jäm; leige VNg/`l-/ Khk Kär Jür, leiges Ris JõeK, g `leike
1. a. lõikamine kui [hein] `körgemaks on jäänd ning siis säält veel lööd, siis on raava `leiked Khk b. sisselõige sügav löige Jäm; terava noa lõige või, `irmsast `jooksis verd Pai; `saage tuleb `õkva `risti puud oeda, et lõege ei tule vildakuss Ran c. (lõikepinnast) munad `kietis ära, `leikas puoleks, pani pudru `sisse teravad otsad `alla pidi ja `leiked ülesse Jür d. (kuu loomisest) kat́s lõigõt om, `vahtsõ kuu lõigõ˽ja vana kuu lõigõʔ Har
2. lõik a. viil `pannu pääl `praatida `kartuli `leikeid VNg; kaali või `tihle `lõiked - - õhukesed tükid Tõs; lõige `öeldakse kah viiluka `kohta Kei; anna üt́s lõigõ tubakut Har b. maatükk, siil `kruntisi ei õld, siis `metsä siest `anneti pisike `lõige Lüg; käisin lõigetes lina `kiskumas VJg; kui taludes `jääti väĺja `õtsa `mõnda `kohta [põldu] maha, siis `ööldi lõigetest, `jäeti `sööti Trm; lõege õli nagu metsäss `ańti pobolille tükk muad Kod; mõedeti `veiksed lõeged kätte, ni̬i̬ olid `lahtiste inimeste käes Äks; taludel olid `lõiked tagamaadel Lai; kui nu maa ärä `jaati ütte `krunti, siis `äädüvä nu `lõike ärä Ote
3. u joonis rõiva juurdelõikamiseks Riide lõegetel oli väike viga sees PJg; `rõõva tegemisel on lõige, ikki ilust lõiget `tahtsid kikk Saa; `paprest lõigat lõigõʔ Krl

naaris naaris Sa Kse Pär Tor Hää Saa VJg IisK TaPõ SJn Kõp Vil Hls, naariss Äks eL, g `naari; naareśs g `naare Se; `naaŕuśs, -üśs g `naaŕe Räp naeris meitel on `leiked, `kaapsud, urgid, `naarid Jäm; `naarid `kasvavad nönda suureks, üsna `tösta maast Khk; naaris on kibedam kui kaal Hää; `kietsin `naarid VJg; naaris - - ajab juure mua `sisse, kasvab kole ilus, mõned kõhe `toĺli viis kuus suured nigu latakad Trm; süägi `naarid one üväd süädä Kod; kõege viimane küĺv on, külvatasse `naarid Äks; Meie talus `tehti mõlemid maha, looma ja inimese naarid SJn; lehm naaride sehen, poiss, aa ruttu `väĺlä Trv; lääme `naarit üless `kiskme, `naari kokkupanek om kige viimän tü̬ü̬ Krk; ma es taha toda naarist, ta om mõrru Puh; vanast mateti kütist, siss tuli`mulda tetti `naari Nõo; naarist tet́ti kütüssede - - `pendrede es ole tettü Kam; Üits aasta seevä mardiku `naari ärä Rõn; Nainõ kui naariss (matsakas) Urv; `naariʔ kasussõʔ lihavahe, näil um hää maa Plv; mi `teime `hindä söögist `naarit, `sü̬ü̬di `tu̬u̬rõlt Räp; naaret tette vanast `mõisah Se; verev naaris punapeet Verevä `naari `liimi serbäti periss luitsaga Vas; verevä `naaŕe keedete ärʔ, poodõt́e `kirno vai pot́te `hapnõma, süvväss leevä kõrvalõ Räp; Verevä naari omma hüä süvvä, ku õkva keedät Se Vrd naar2

pigi2 pigi Khk Hi toores Lehmad söövad pigisid tuhlid Khk; leha on toores, aga tuhlid on pigid Emm; kui nad pole `pehmed end, siis on pigid, öunad on pigid Käi; Leiked jähid täna natune pigiks Rei

pisku `pisku Lüg Jäm Khk Kaa Vll Muh Rid Mar Mär Han Tor Ris Juu Trm Pal KJn, pisku Saa, `püsku SaLä Kaa Hi

1. vähene, napp; väike, pisike kuivad kohad meres, mõned `piskud, mõned suuremad; [ta] oli ise `aige `püskus `kambris ning ma otsa`kambris kuju ta `kirju `kuube; oli üks vana `püsku `kuulmisega naine Jäm; riie on nii `piskuks jäänd; see [lehm] oli nii `püsku lüpsiga Khk; Leiked oo seeaasta ennem piskuks jäänd, äi kasund Kaa; nii `piskust jahust äi soa midad Vll; ennem saab ikka `piskust tööst, kut suurest `seismisest Muh; silmaseletus kasin, kui akkab nägemene `püskuks `jεεma Käi; Ta nii `püsku arusaamaga Rei; Niisukesed saunikud, kes `pisku palgaga rahul ei õlnud - - siis veikese palga eest ei tehnud Trm; `õpke `pisku sõnadega paelu `rääkmä KJn

2. väike hulk, kogus vms omast `piskust `annan viel `sulle ka vähä Lüg; ta jähi `piskuga rahule Khk; Kes ep täna `püsku eest, see‿p täna pailu eest ammugid Kaa; Püskuga algas, paljuga löpedas Emm; `ańdis `eese `piskust `moole koa veel Mär; `Pisku oli majas, sai natuke `inge pidada, kui isa raavist kebade mõne kala `püidis; Seda `piskut, mis veel oo, tuleb oida Han; selle pisku pärast ei maksa minna Saa; anan solle oma `piskust koa Juu; ta lepib `piskuga Pal

3. veidi, pisut Ta oleks `koorma otsast maha kukkund, `umbest `püsku jähi `puudu veel Kaa

rahke1 `rahke Khk Kär Kaa Krj Pöi Phl Mar Kul Mär Vig Han Var PäLo Hää HMd Juu Tür Koe Ksi Pil KJn Trv, `krahke Ann poolkeenud, pooltoores Nee `tuhlid on veel `rahked Kär; täna nönda `rahkeks jään, `rahked `leiked Krj; Ikka püsut `rahked veel, las natuke `aega `olla veel, siis `kalla ää (kartulitest) Pöi; liha on alles `rahke Mär; karduled oo `rahked, põle veel täieste keend Vig; `erned olid `rahked Var; punased peedid või porgandid, need jäävad nasama `rahkes Tõs; `rahke, sünnib nagu närida, aga tahab `keia veel Aud; mõni tahab `rahkeid kardulaid HMd; `kapsad `krahked alles Ann; kardulad tahavad veel `kiia, on tesed `rahked Tür; Kapsad tulevad uuesti ahju panna, rahked alles KJn; ku om `erne pu̬u̬ĺkõva `ki̬i̬ten, `rahkes jäänu Trv

rahkjas1 `rahkj|as g -a SaLä Kaa Vll Muh PJg Juu Plt KJn

1. pooltoores, poolkeenud `rahkjas, pole `pehme Jäm; `Leiked olid jäänd `rahkjaks Kaa; kardulad alles `rahkjad, `tahtvad `kiia PJg; need `erned ei kee `pehmeks, jäävad `rahkjaks Plt; li̬i̬m oĺli `rahkjatest ernetest KJn

2. kõva [sulailm] teeb lume `rahkjaks Mus; `rahkjas köva lumi Vll; täna omingu oo lumi nii `rahkjas et Muh; moa nihuke sauene, `rahkjas Juu