Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 2 artiklit
lehkama1 `lehkama Kuu Lüg Jõh Jäm Pöi Muh Kse Tõs Saa Ris Juu Jür Koe Kad VJg IPõ KJn, da-inf lehata Hää Plt,
`lehkada VNg JMd;
`lehkämä,
lehätä Kod haisema; lõhnama kalad on `seisues `lehkama `menned Kuu;
Poat jähi omingu pesemata,
nüüd ühna lehkab Pöi;
surnu pannasse `külma `kohta,
kus ta‿p akka `lehkama mette Muh;
liha `lehkab,
alvas läin;
lilled `lehkavad ilusti Tõs;
kammila rohi kui ta saab kuivatud,
ta sis `lehkab viel änam Ris;
kased `lehkavad JMd;
liha lüeb `lehkama VJg;
kõik lilled `lehkäväd ku eelitsämä akavad;
kõik asi,
mes alvass lähäb,
akab `lehkämä Kod;
puu riist,
ta läheb `lehkama Lai Vrd löhkämä
lehkama2 `lehkama Vig Han Hää Ris Kod/-ämä/ puhuma põle mete tuule `lehkagi, vahel `lehkab koa ike natuke Vig; täna natuke `lehkab tuult Ris; vaess one nõnna pehme soe tuul nagu `lehkäb; tunnosse tuult, juba vähäke `lehkäb; kased ei `lehkä (oksad ei liigu, on tuuletu) Kod || Söönud `ingab, lebalene `lehkab (magavast inimesest) Han