[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

leemetama leemetama VNg/`lie-/ spor S/-dama Emm Käi/, Kse Han Hää MMg Lai Kõp, -äm(m)ä T V/-õmõ Krl/, -eme Hls; liemetämä Khn
1. a. leemendama, vedelikukorraga kaetud olema keik kuhad leemetavad rasvaga Khk; Kus ikka tuli vihma, pani keik kohad ning teed leemetama Kaa; Lauda esine on nõnda `virtsa ja vett sitta täis, et kõik leemetab; Katel ajas nõnda öle, et liidi `pealne puhas leemetas Pöi; aav vahel leemedab pohas Käi; kattine jalg leemetab Kse; serände sammasspu̬u̬l lei siiä nõ̭na`sõ̭õ̭rme `küĺge, kuju es ole, iks leemet Nõo; Mul om kange nohu, nõna õkva leemetäp Rõn; oru puhja pääl ei ole `mõtsa, sääl vihmaga ju̬u̬sk vett, leemetäs Ote; no˽lät́s `paistuss `lahki, no leemetäss, no˽ju̬u̬sk sääräst vett nigu pehlaka `li̬i̬mi `ussõ; see vana kivi maja rõibõʔ, saina leemetäseʔ, omma˽hämme˽ku vesi Har; [tal] Olli˽`jalgu pääl suurõ˽haavaʔ, nu̬u̬˽mugu˽leemedi õ̭nnõʔ Rõu; jalg leemetäss, siist um `paistõt, sa mõsõ˽tedä ummõhtõgiʔ Plv; Kratsku‿i haaval koorikut, nakkass leemetämmä Vas; kuiv sammaśspu̬u̬ĺ, tu om esäne, a mis leemetäss, tu om imäne Se || fig mis sa kurrat́ leemetät (nutad) Har Vrd liemitama b. higist nõretama nägu `liemeta igiga VNg; Täna oo nii kuum pala pää, särk üsna leemetab seljas Kaa; Kui ta sõi, siis igistas nii `kangest, mis otsakońt puhas leemetas igist; Ma leemeta säel kuivatise ahju i̬i̬s ega päe; Päeva `otsa `ihna sina einamal nönda et säŕk leemetab üll, siis sai külimetu `vilja Pöi; Iga loom kippus isi `kohta, [karjane] `joosi na mis pia leemetas ots Han; Igi leemetab, nägu `kangesti igist märg Hää; miul ihu leemets seĺlan Hls; tuńn `aiga võib olla sääl räedsikide vi̬i̬ sehen, aga siss lähäp ka leemetämä, üle ihu joosep vesi nigu silgub Puh; mia `rühja tü̬ü̬d tettä, niida‿t nahk leemetäp säĺlän Nõo c. vedelikku välja ajama Kui kapsta apnema pandass, siss na nakava varsti leemetämä, piab üttelugu neil liimi ärä võtma Nõo; Tu̬u̬ kõiv olõsi neh kõ̭gõ tu̬u̬ mahla maha˽leemetänüʔ ja˽peräst esi˽ka är˽kuiunuʔ Rõu; Lehm om kavva `aigo `nüsmätäʔ, utaŕ leemetäss Räp; Puista saʔ `kapsta tönni uurtehe rüä jahu, muido nakkass `uurtist leemetämmä Vas
Vrd liimutama
2. sadama Kõik ü̬ü̬ otsa ka leemet vahet pidämädä Nõo; Joba terve nätäl leemetäp vihma Rõn; leemetäss pääle taad `vihma Har; Olõ õiʔ no˽vi̬i̬ `puudust õiʔ, no˽leemetäss ega päiv Rõu; Vihma muutkui leemetäss innegi maha Räp