leebe`leebeSaMuh(`lie-) 1.pehme, mahe (ilmast) meitel on `leebe, `leebe ilm, tuult pole mitte; selle `talve piab `leebid `ilmiJäm; täna pole nii külm kut `eila, täna juba `leebemaks jäändKhk; Täna oomiku kena leebe ilm, lähme toome Nasvalt einad ääKaa; Pööripäeval voadeti tuult - - oli tuul `lõunas, siis oli see pööripäeva vahe ikka `sõuke soe `leebe aeg Pöi; vahel keskpäeva `aegas oo natuke `leebemMuhVrdlebe1, leebne 2.malbe, pehme, mitte karm (inimesest) Vana Riina oo seike kena, tasane ning leebe olemisegaKaa; meie vana oli vihane, nüid akkab juba `leebemaks `jäämaPöi || [hambavalu] jähi nüid sedakord natuse `leebemaks `jälle Khk; asi on natukse `leebemaks läind Vll